Rakendused navigatsioonis

punane valgus

Iseseisvuse taastanud Eestis vajasid hädasti uuendamist meresõiduohutust tagavad navigatsioonisüsteemid. Kahekümne aastaga on Veeteede Amet üles ehitanud keeruka võrgupõhise süsteemi tuletornidest ja poituledest, mis tagab vajalikul tasemel olukorrateadlikkuse nii meresõitjale kui ka käidukorraldajale. Nii saab näiteks õigel ajal “koju” tagasi tuua jää survel ära triivinud poi või asendada tühjeneva patarei. Vaata saadet ja lisamaterjale: Rakendused navigatsioonis

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

Sulev Kõks

väike kõks

Tartu Ülikooli füsioloogilise genoomika professor Sulev Kõks uurib wolframiini geeni, mis vigasena põhjustab psüühikahäireid ja diabeeti. Hinnanguliselt võib selles geenis defekte olla kuni 25% elanikkonnast. Uurimistöö eesmärgiks on jõuda uue põlvkonna ravimite ja ravimeetoditeni. Kõks ei tea veel, milliste medikamentidega kõnealuseid haigusi tulevikus ravima hakatakse, kuid teada on, millistele protsessidele rakus ja millisele biokeemilisele rajale see ravim mõjuma peaks. Lisaks uurime, mis on saanud Tartu teadlaste ideest aretada insuliini lüpsev lehm ja kuidas edeneb kloonimine. Vaata saadet ja lisamaterjale: Sulev Kõks

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

Ökoloogiline puidutöötlemistehnoloogia

disain

Juba kaks aastat toodab Bole tehas Paldiskis Eestis ja kogu maailmas unikaalset põrandat, mis pannakse kokku uudse välimuse ning loodusliku servajoonega põrandalaudadest. Kuid idee tootmiseni jõudmiseks, kulus hulk aega: kõigepealt töötasid Tallinna tehnikaülikooli küberneetikainstituudi teadlased välja sobiliku tehnoloogia, seejärel arendati koos Soome mehhatroonikainseneridega ökoloogiliselt säästlik tootmisviis ja lõikamisseadmed. Kuna huvi looduslike materjalide vastu on maailmas suur, siis valmistatakse sarnaselt ka pinnakatteid ja liigutakse mööblitootmise suunas.
Vaata saadet ja lisamaterjale: Ökoloogiline puidutöötlemistehnoloogia

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

Bioindikaatorid

mesim

Mesilaste massiline hukkumine on ülemaailmne mure ja ühte kindlat põhjust sellele ilmselt pole. Eesti teadlased on asunud tõestama, et üks, mis vaieldamatult kurja teeb, on liigne agrokeemia. Eesti Maaülikooli teadlaste hinnangul lubavad tänased euronormid kasutada meie põldudel pestitsiide kordades rohkem, kui seda tehti nõukogude ajal. Vaata saadet ja lisamaterjale: Bioindikaatorid

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

IT rakendused

rak

Eesti on IT-riik. Meie igapäevaelu ja töö ilma arvutita on mõeldamatu. Arvutitele loodud lahendusi ja rakendusi tuleb Eestis iga päevaga järjest juurde. Enamik IT-firmadest toimetavad kodumaal, aga kolm, kellest saates räägime, on jõudnud oma esindustega ka maailma suurlinnadesse New Yorki ja Bostonisse, ning nende loodud rakendusi kasutavad paljud nimekad firmad.
Vaata saadet ja lisamaterjale: IT rakendused

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

Kliimamuutuste mõju taimedele

ülo

Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets uurib taimede stressihormoone ja on veendunud, et kui taimede kohanemisvõime lisada kliimamudelitesse, muutuksid need täna kasutatavatest oluliselt täpsemaks. Kümmekond aastat tagasi väitis ajakiri Nature, et tänaseks päevaks on Amazonase vihmametsade asemele tekkimas kõrbed. Niinemetsa sõnul on see vaid üheks näiteks kliimamudelitest, kus biosfääriga veel piisavalt ei arvestata. Vaata saadet ja lisamaterjale: Kliimamuutuste mõju taimedele

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

Tehnoloogiad kohtuekspertiisis

karv ja osake

Kuritegude kiiremaks avastamiseks töötatakse välja järjest uusi keerulisi tehnoloogiaid, millega suudetakse tõendada ka väga raskeid juhtumeid. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis tegeldakse bioloogilise põlvnemise ja isiku tuvastamisega DNA alusel, võltsitud dokumentide ning valeraha avastamisega, sõrmejälgede, sündmuskohalt leitud keemiliste ainete analüüsiga jne. Uurimegi, missugused on Eestis kasutatavad tehnoloogiad ja kuivõrd need kriminaliste ning kohtuid aitavad. Vaata saadet ja lisamaterjale: Tehnoloogiad kohtuekspertiisis

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

Uue aja kaardid

regio-2

Tänapäevased kaardid ei kujuta endast enam tingmärkide rägastikku paberil. Nad on “elus”: me näeme neil inimesi liikumas, kõike toimuvat reaalajas. Kaardid hoiatavad meid takistuste eest maanteel ning näitavad armutult kätte, kes PRIA toetust saanud talumeestest on tegelikult heinamaad puhtaks niitnud ja kes mitte. Mida kujutab endast uue aja kaart, kuidas neid tehakse ja kui palju see meie järel nuhib? Vaata saadet ja lisamaterjale: Uue aja kaardid

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

Apollo juhtimissüsteemide insener Ain Laats

laats

Ain Laats lah­kus Ees­tist juba lap­sena. Amee­ri­kas õppis ta inse­ne­riks ja töö­tas 60. aas­ta­tel Bos­to­nis Mas­sac­husettsi Teh­nika­ins­tituudi juu­res asu­nud Char­les Stark Dra­peri Inst­ru­men­tat­siooni labo­ris, kus tegeldi Apollo kos­mo­se­prog­rammi raket­tide juh­ti­mis­süs­teemide loo­mi­sega. Laats oli tegev ka „Hous­ton we have a prob­lem“ Apollo-13 int­si­dendi lahen­da­misel ja osa­les kos­mo­se­laeva Maale taga­si­too­mises. Kui Dra­peri labor MIT-ist eral­dus ja muu­tus ise­seis­vaks uuri­mis­ins­tituu­diks, hak­kas Laats tege­lema tuu­ma­ra­ket­tide juh­ti­mis­süs­teemi­dega.
Vaata saadet ja lisamaterjale: Apollo juhtimissüsteemide insener Ain Laats

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

Vähk

vähk

Aastas haigestub Eestis vähki veidi üle 7000 inimese. Seda on rohkem, kui elab inimesi Jõgeval või Raplas. Ühtset imerohtu vähi vastu ilmselt leiutada ei suudeta, kuna sisuliselt on tegemist väga paljude erinevate haigustega. 2005. aastal loodud Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus koondas Eesti vähiuurijate tipud ja liitis meid üleeuroopalisse võrgustikku, et koondada ressursse ning vältida topelttööd. Toome teieni vaid mõned Eesti vähiuurijate projektid, mis loodetavasti suudavad anda olulise panuse võitluses selle raske haigusega. Räägime pärilikust vähist, uutest võimalustest melanoomiravis, NK rakkude kasvatamisest, mis peaks aitama verevähki põdevaid patsiente, uutest biomarkeritest ja ravimist, mis ei lase vähil endale veresooni kasvatada. Vaata saadet ja lisamaterjale: Vähk

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud
  • Toetajad

    ESF TeaMe Archimedes      Haridus- ja Teadusministeerium