Mis on Roheline Kool?
Saatega ”Püramiidi tipus” teist hooaega kaasas käiv viktoriin “Roheline kool” ootab vastajaid nii gümnaasiumi kui ka põhikooli õpilaste hulgast – ja aitab õpetajatel leida koolitundidesse huvitavat lisamaterjali. Küsimused leiab siitsamast igale saatele eelneval reedel koos viidetega mis aitavad saateteemat õppeainetega siduda, aga loomulikult on mugavam panna oma e-post kirja või liituda Facebook’i lehega ning olla esimeste hulgas kes iganädalase teavituse saavad :-)
Iga saate kohta esitatakse kolm küsimust. Kolmest küsimusest kahele leiate vastuse saate ja selle lisamaterjalide abil. Kolmandale küsimusele vastamiseks tuleb arvuti juurest võib-olla ka raamaturiiuli juurde astuda, võib-olla mõne teise tarkpeaga nõu pidada. Iga küsimuse eest on võimalik saada kaks punkti ja saate eest kokku kuus punkti. Mida täpsemalt ja põhjalikumalt vastate, seda suurem on lootus edule.
Edetabel
Seisuga 20. aprill:
1.Renno Tamtik – 81 punkti
2.Elo Kook – 71 punkti
3.Võhma gümnaasium – 65 punkti
4.Mirjam Grosberg – 64 punkti
5.Helina Torv – 62 punkti
Õiged vastused
Andmaks aega vastata ilmutame õiged vastused ja žürii kommentaarid umbes kuu pärast saate eetri-päeva.
Auhinnad
- Peaauhinnaks on fotoaparaat Fujifilm X10 - 12-megapiksline (retro)stiilne kompaktkaamera
- Järgmised kuus saavad raamatupoe kinkekaardid
- Väikesed auhinnad saavad kõik, kes koguvad mängu lõppedes üle 2/3 võimalikust punktisummast
- Eraldi arvestust peame kollektiivsete vastajate osas (terve klass või õpilaste rühm), parimale on auhinnaks grupiekskursioon Tartu Ahhaa keskusesse
Kuidas osaleda?
Saate eelinfo koos küsimustega ilmub veebiakadeemia.ee lehele juba kolmapäeval ning selle juurde kuulub alati ka midagi saate lisamaterjalist. Kindlam on aga tellida endale teavitus e-postile või liituda Veebiakadeemiaga Facebook'is :-)
Vastused (koos ees- ja perekonnanime, kooli ja klassiga) tuleb saata aadressile rohelinekool@veebiakadeemia.ee
Püramiidi tipus on teadussaade - eesmärgiga ekraanile tuua need Eesti või Eesti juurtega teadlased ja insenerid, kes oma mõtte, avastuse või rakendusega on maailma muutnud või muutmas. [ Loe lähemalt ]
Saadete arhiiv
![Mitmed maailma nimekaimad teadlased eesotsas kuulsa astrofüüsiku Stephen Hawkinguga leiavad, et inimkonna säilimiseks tuleb koloniseerida kosmos. Vene ajal toodeti Eestis mitmeid aparaate ja nende osi nõukogude kosmoselaevade tarvis, ka osa kosmonautide toidust valmistati Põltsamaal. Pikka aega oligi kosmose vallutamine suurriikide privileeg, väikeriik Eesti liitus Euroopa kosmosetööstusega seitse aastat tagasi, mil meist sai ESA ehk Euroopa [...] Tehislihase testimine](http://veebiakadeemia.ee/static/pyramiidi-tipus-kosmoseprojektid-300x180.jpg)
Eesti kosmoseprojektid (13.05.2012)
Mitmed maailma nimekaimad teadlased eesotsas kuulsa astrofüüsiku Stephen Hawkinguga leiavad, et inimkonna säilimiseks tuleb koloniseerida kosmos. Vene ajal [...]
Pehmed robotid (06.05.2012)
Kui jutt käib robotitest, tuleb enamasti silme ette metalne, nurgeline, kohamakalt kahel jalal liikuv masin. TTÜ Biorobootika Keskuses aga ehitatakse [...]
Arved Raudkivi (29.04.2012)
Uus-Meremaal elavat hüdroinseneri Arved Raudkivi võib nimetada veelausujaks. Ehkki see kõlab esoteeriliselt, tuntakse teda maailmas kui meest, kes teab [...]Püramiidi tipus – küberkaitse (22.04.2012)
Eestist on saanud küberkaitse alal autoriteet. Samuti oli Eesti üks esimesi riike maailmas, kus kõrgkoolides küberkaitset teadusainena õpetama hakati. [...]
Molekulaarkardioloog Siiri Iismaa (15.04.2012)
Südamehaigus on üks peamisi surma ja invaliidistumise põhjusi lääne ühiskonnas. Kui seni oldi arvamusel, et infarkti üle elanud inimese südamelihase [...]Kõnetuvastus (08.04.2012)
Maailmas on ligi 200 riiki ja räägitakse pea 7000 erinevas keeles. Kuid keeli, mida arvutitele õpetatakse, on vaid viiskümmend, nende seas ka eesti keel. [...]Teedeinsener Arvo Tinni (01.04.2012)
Sydney ooperimaja ja sild on üleilmselt tuntud sümbolid. Aga kas teie teadsite, et Austraalia suurima linna ja seda ümbritseva osariigi teed ning tänavad, [...]Inimese motoorika (25.03.2012)
Inimesed suudavad järjest kiiremini joosta, kõrgemale ja kaugemale hüpata. Kuidas meie keha sellega toime tuleb, mis hoiab meid igapäevaselt vormis ja kus [...]Bioantropoloog Lisa Matisoo-Smith (18.03.2012)
Läänemaailm peab Ameerika avastajaks Christoph Kolumbust. Kuid Uus-Meremaal töötav eesti soost antropoloogiaprofessor Elizabeth Matisoo-Smith väidab, et [...]Urbanist Andres Sevtšuk (11.03.2012)
Linnateadlane Andres Sevtšuk on alates 2004. aastast elanud USA-s, õppinud ja seejärel ka ise õpetanud Bostonis asuvas maailma ühes mainekamas [...]Arvi Parbo (04.03.2012)
Kuld on paljude riikide rahandussüsteemide aluseks, selle omamist on peetud läbi aegade heaks investeeringuks. Kindlasti on eestlastegi seas neid, kelle [...]Kristy Kultas-Ilinsky (26.02.2012)
Kristy Kultas-Ilinsky on Tallinnas Vabaduse väljakul asunud kuulsa Kultase kohviku omaniku Nikolai Kultase tütar. Tema elu on olnud täis suuri pöördeid: [...]Tehniline kunstiajalugu ehk Bosch või Brueghel (19.02.2012)
Tehniline kunstiajalugu – ja seda eriti Eestis –, on noor valdkond. Kunstikogujad ja muuseumid on sageli probleemi ees, kuidas tõestada, et teose autoriks [...]Madis Raukas – manipulatsioonid valgusega (12.02.2012)
Kui Eestis on aasta pimedaim aeg, kohtume füüsik Madis Raukasega, kes uurib Bostoni lähistel asuvas maailma juhtivas valguslaboris just võimalusi valguse [...]Jonne Kotta – vetikad, kliima ja Läänemeri (05.02.2012)
Enamikku meie planeedist katavad mered ja ookeanid. Ometi on merebioloogia praegu umbes samas seisus kui olid maismaa-uurijad enne Charles Darwini [...]Põlevkivitehnoloogia Enefit (30.04.2011)
Enefit 280 on Eesti 100-aastasele kogemusele rajanev uusim põlevkivist energia ja õli tootmise tehnoloogia. Praegu ehitatakse Narva esimest uue põlvkonna [...]Tuleviku filmitehnika (23.04.2011)
Kaks Eesti noormeest, vennad Kaur ja Kaspar Kallas aitasid USA firmal Silicon Imaging välja töötada maailma teadaolevalt esimest kolmemõõtmelist pilti [...]Tarmo Soomere (16.04.2011)
Akadeemik Tarmo Soomere on kogu maailmas tunnustatud ekspert kiirlaevade tekitatud lainete, Läänemere lainetuse uurimise ja solitonide vastastikuse mõju [...]LDI laser-ja optikatehnoloogia (09.04.2011)
Küllap ei osanud esimeste laserite leiutajad ettegi kujutada, kuivõrd laialdaselt nende leiutist tulevikus kasutama hakatakse – sidetehnoloogiast [...]Thomas Timusk (02.04.2011)
Eksperimentaalfüüsik Thomas Timusk on sündinud 3. juunil 1933. aastal Eestis. Bakalaureusekraadi füüsikas sai ta Toronto Ülikoolist, doktorikraadi USAs New [...]Angela Ivask (26.03.2011)
“Nano on kõikjal,” ütleb nanomaterjalide toksikoloogiat uuriv Angela Ivask, kes kaitses oma doktorikraadi geenitehnoloogias aastal 2006 Tallinna [...]Peep Talving (19.03.2011)
Peep Talvingu karjäär on olnud väga rahvusvaheline: Haapsalu poiss alustas õpinguid Tartu Ülikoolis ja jätkas Rootsis, edasi tuli töö New Yorgis, siis [...]Henno Sillaste (12.03.2011)
Henno Sillaste on Eesti päritolu Kanada arhitekt, kes on projekteerinud lugematu arvu hooneid Torontos ja Halifaxis. Ka Eestisse on Sillaste jätnud oma [...]Rein Taagepera (05.03.2011)
Maailm tunneb Rein Taagepera ühiskonnateadlase ja politoloogina. Eestis tuntakse teda ka kui poliitikut ning teadusringkonnas teatakse tema füüsiku tausta. [...]Rando Allikmets (26.02.2011)
Eestlasest molekulaarbioloogi Rando Allikmetsa nimi tõusis komeedina teadustaevasse 1997. aastal, mil teadusajakiri Science avaldas artikli geeni ABCR [...]Endel Tulving (19.02.2011)
Pole mingit kahtlust, et Endel Tulving on kõige tuntum eesti soost teadlane kogu maailmas, seda nii formaalsete kui ka mitteformaalsete kriteeriumide [...]Mart Min (12.02.2011)
Tallinna Tehnikaülikooli teadlased on leiutanud efektiivse viisi elektrilise impedantsi mõõtmiseks. Elektriline impedants on aine, materjali või struktuuri [...]Jaan Einasto (05.02.2011)
Kõiki maailma astronoome ühendab omavahel ühine uurimisobjekt- Universum. See teeb astronoomiast, eriti kosmoloogiast, kõige rahvusvahelisema teaduse. [...]Tõnu Altosaar (01.02.2011)
Hiljuti projekteeriti Dubaisse juba 165-korruseline maja, mis näitab omaniku väga suurt edevust. Kuid kõik maailma suurlinnad pürivad taeva poole, sest [...]Polaaruurijad (29.01.2011)
Eesti polaaruurijad on Antarktika ekspeditsioonides osalenud alates 1957. aastast. Lõunapoolust ümbritsevale Antarktisele on kuhjunud umbes 30 miljonit [...]Mart Saarma (15.01.2011)
Inimese aju kõige olulisemaks ülesandeks on vastu võtta, analüüsida, säilitada ja saata edasi signaale. Sellel põhineb meie mälu ja mõtlemine. Vananedes [...]





Roheline kool kutsub
Saatega ”Püramiidi tipus” teist hooaega kaasas käiv viktoriin “Roheline kool” ootab vastajaid nii gümnaasiumi kui ka põhikooli õpilaste hulgast – ja aitab õpetajatel leida koolitundidesse huvitavat lisamaterjali. Küsimused leiab siitsamast igale saatele eelneval reedel koos viidetega mis aitavad saateteemat õppeainetega siduda, aga loomulikult on mugavam panna oma e-post kirja või liituda Facebook’i lehega ning olla esimeste hulgas kes iganädalase teavituse saavad :-)
Esimene saade on ETV eetris pühapäeval 5. veebruaril kell 20:00 ja viimane maikuus, viktoriiniga saab liituda veebruari lõpuni sest alates märtsist hakkame avaldama juba ka esimeste saadete kohta esitatud küsimuste õigeid vastuseid.
Küsimused
Iga saate kohta esitatakse kolm küsimust. Kolmest küsimusest kahele leiate vastuse saate ja selle lisamaterjalide abil. Kolmandale küsimusele vastamiseks tuleb arvuti juurest võib-olla ka raamaturiiuli juurde astuda, võib-olla mõne teise tarkpeaga nõu pidada. Iga küsimuse eest on võimalik saada kaks punkti ja saate eest kokku kuus punkti. Mida täpsemalt ja põhjalikumalt vastate, seda suurem on lootus edule.
Vastused
Vastused tuleb saata e-kirjaga aadressile rohelinekool@veebiakadeemia.ee. Teile vastavad viktoriini korraldajad Eha Järv ja Juhani Püttsepp. Vastuskirja juurde tuleb iga kord märkida oma ees- ja perekonnanimi, kool, klass.
Küsimused, õiged vastused koos korraldajate kommentaaridega (viimased ilmuvad alates märtsist) ning edetabel vastanute teenitud punktidega on nähtavad kogu viktoriini vältel veebiakadeemia.ee/roheline-kool.
Auhinnad