Maksimaalselt oli võimalik saavutada 96 punkti. Kõikidele saadetele vastas 9 võistlejat (võistkonda)
Rohkem kui kaks kolmandikku võimalikest punktidest teenis 10 võistlejat (võistkonda), kes kõik saavad auhinda.
- 1.-2. Renno Tamtik, Orissaare gümnaasiumi 8.klass – 93 punkti
(1-6, 2-6, 3-6, 4-6, 5-6, 6-5, 7-6, 8-6, 9-6, 10-6, 11-6, 12-4, 13-6, 14-6, 15-6, 16-6)
Auhinnaks fotoaparaat - 1.-2. Võhma gümnaasium – 93 punkti
(1-6, 2-6, 3-6, 4-5, 5-6, 6-6, 7-6, 8-6, 9-6, 10-6, 11-6, 12-6, 13-4, 14-6, 15-6, 16-6)
Auhinnaks reis Tartu Ahhaa-keskusesse - 3.-4. Mirjam Grosberg, Miina Härma gümnaasiumi 10.klass – 88 punkti
(1-6, 2-6, 3-5, 4-6, 5-5, 6-6, 7-6, 8-6, 9-6, 10-6, 11-6, 12-4, 13-5, 14-5, 15-5, 16-5)
Auhinnaks „Rahva raamatu“ kinkekaart väärtusega 45 eurot - 3.-4. Helina Torv, Tallinna Reaalkooli 10.klass – 88 punkti
(1-6, 2-6, 3-6, 4-6, 5-4, 6-5, 7-6, 8-6, 9-6, 10-6, 11-5, 12-4, 13-6, 14-6, 15-6, 16-4)
Auhinnaks „Rahva raamatu“ kinkekaart väärtusega 45 eurot - 5. Elo Kook, Alatskivi keskkooli 7.klass – 80 punkti
(1-4, 2-6, 3-5, 4-6, 5-6, 6-2, 7-6, 8-6, 9-4, 10-6, 11-5, 12-4, 13-5, 14-6, 15-4, 16-5)
Auhinnaks „Rahva raamatu“ kinkekaart väärtusega 25 eurot - 6. Heidy Mustkivi, Türi Ühisgümnaasiumi 11.klass – 79 punkti
(1-4, 2-6, 3-6, 4-6, 5-5, 6-4, 7-6, 8-6, 9-4, 10-6, 11-6, 12-6, 13-4, 14-5, 15-2, 16-3)
Auhinnaks „Rahva raamatu“ kinkekaart väärtusega 25 eurot - 7. Kaisa Tihkan, Jakob Westholmi gümnaasiumi 11.klass – 75 punkti
(1-4, 2-6, 3-6, 4-4, 5-5, 6-2, 7-4, 8-4, 9-4, 10-6, 11-6, 12-4, 13-6, 14-6, 15-4, 16-4)
Auhinnaks „Rahva raamatu“ kinkekaart väärtusega 15 eurot - 8. Margo Möls, Jaan Poska gümnaasiumi 11.klass – 72 punkti
(1-5, 2-6, 3-5, 4-4, 5-4, 6-3, 7-6, 8-4, 9-4, 10-6, 11-6, 12-4, 13-6, 14-5, 15-2, 16-2)
Auhinnaks „Rahva raamatu“ kinkekaart väärtusega 5 eurot - 9. Maarja Tänav, Paide Ühisgümnaasiumi 9.klass – 71 punkti
(1-3, 2-4, 3-6, 4-6, 5-5, 6-4, 7-6, 8-4, 9-6, 10-4, 11-6, 12-4, 13-4, 14-4, 15-3, 16-2)
Auhinnaks „Rahva raamatu“ kinkekaart väärtusega 5 eurot - 10. Keidi Mäe, Pärnu Koidula gümnaasiumi 11.klass – 65 punkti
(1-3, 2-6, 3-5, 4-4, 5-5, 6-5, 7-4, 8-4, 9-1, 10-4, 11-4, 12-4, 13-4, 14-4, 15-3, 16-5)
Auhinnaks „Rahva raamatu“ kinkekaart väärtusega 5 eurot
—
- 11. Merlin Grosberg, Tartu Raatuse gümnaasiumi 12.klass – 61 punkti
(1-6, 2-6, 3-5, 4-4, 5-5, 6-6, 7-6, 8-6, 9-6, 11-6, 14-5) - 12. Anna Kirs, Orissaare gümnaasiumi 4.klass – 56 punkti
(1-4, 2-2, 3-6, 4-4, 5-5, 6-2, 7-4, 8-4, 9-3, 10-2, 11-6, 12-3, 13-4, 14-3, 15-4) - 13. Rasmus Vaher, Avinurme gümnaasiumi 6.klass – 54 punkti
(1-4, 2-5, 3-3, 4-6, 5-4, 6-4, 7-6, 8-4, 9-4,11-4, 12-4, 13-2, 14-4) - 14. Toila gümnaasium – 43 punkti
(1-6, 2-4, 3-5, 4-4, 5-5, 6-5, 7-4, 8-4, 10-6, 11-4)
Lohutusauhinnaks Tallinna teletorni piletid - 15. Triin Puusepp, Tartu Raatuse gümnaasiumi 11.klass – 29 punkti
(1-6, 2-3, 3-5, 4-4, 5-6, 6-5) - 16. Carel Kuusk, Prantsuse Lütseumi 7.klass – 19 punkti
(1-4, 2-6, 3-5, 4-4) - 17. Ingrid Männik, Tartu Karlova gümnaasiumi 6.klass – 11 punkti
(3-4, 8-5, 9-2) - 18. Ott Espenberg, Kivilinna gümnaasiumi 9.klass – 10 punkti
(3-5, 6-5) - 19. Vasalemma põhikooli 8.klass – 10 punkti
(1-4, 2-2, 3-4) - 20. Kaisa Metsaots, Pärnu Kuninga tänava põhikooli 7.klass – 8 punkti
(1-2, 2-3, 3-3) - 21-22. Pääsu Püttsepp, Hugo Treffneri gümnaasiumi 12.klass – 6 punkti
(3-6) - 21-22. Lilleküla gümnaasium – 6 punkti
(1-6) - 23. Jaanika Ojamäe, Tabasalu gümnaasiumi 12.klass – 4 punkti
(1-4)
Tartu Ülikooli füsioloogilise genoomika professor Sulev Kõks uurib wolframiini geeni, mis vigasena põhjustab psüühikahäireid ja diabeeti. Hinnanguliselt [...]
Juba kaks aastat toodab Bole tehas Paldiskis Eestis ja kogu maailmas unikaalset põrandat, mis pannakse kokku uudse välimuse ning loodusliku servajoonega [...]
Mesilaste massiline hukkumine on ülemaailmne mure ja ühte kindlat põhjust sellele ilmselt pole. Eesti teadlased on asunud tõestama, et üks, mis [...]
Eesti on IT-riik. Meie igapäevaelu ja töö ilma arvutita on mõeldamatu. Arvutitele loodud lahendusi ja rakendusi tuleb Eestis iga päevaga järjest juurde. [...]
Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets uurib taimede stressihormoone ja on veendunud, et kui taimede kohanemisvõime lisada [...]
Kuritegude kiiremaks avastamiseks töötatakse välja järjest uusi keerulisi tehnoloogiaid, millega suudetakse tõendada ka väga raskeid juhtumeid. Eesti [...]
Tänapäevased kaardid ei kujuta endast enam tingmärkide rägastikku paberil. Nad on “elus”: me näeme neil inimesi liikumas, kõike toimuvat reaalajas. Kaardid [...]
Ain Laats lahkus Eestist juba lapsena. Ameerikas õppis ta inseneriks ja töötas 60. aastatel Bostonis Massachusettsi Tehnikainstituudi [...]
Aastas haigestub Eestis vähki veidi üle 7000 inimese. Seda on rohkem, kui elab inimesi Jõgeval või Raplas. Ühtset imerohtu vähi vastu ilmselt leiutada ei [...]
Eesti ei ole väga päikseline paik ja idee kasutada päikese energiat võib tunduda siin ehk mõneti utoopilisena. Tallinna Tehnikaülikoolis nii ei arvata. [...]
Tänapäeva meditsiin vajab järjest moodsamat tehnikat. Selle väljatöötamisel teevad koostööd kaks täiesti erineva hariduse ja võib-olla ka erineva [...]
Rahvusvahelise mainega biokeemik, Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land on jätnud keha raua sisalduse uurimisel teadusesse selge jälje. Selle valdkonna [...]
Tartu Ülikooli Bioloogilise mitmekesisuse tippkeskuse teadlased eesotsas taimeökoloogia professori Martin Zobeliga selgitavad, mismoodi taimed elukohta [...]
Kas ainult inimesed naeravad? Keegi pole märganud, et linnud või roomajad naeraksid, küll aga naeravad šimpansid ja orangutanid kõditamisel kõigest kõrist. [...]
Alvar Soesoo uurimistööd on teda muuhulgas viinud Islandi ürgsetesse vulkanikraatritesse ja Austraalia mõistatuslikule Lacklandi kurrutusalale ning nagu [...]
70. aastate lõpus, kui maailmas olid moekaubaks elektronkellad, varustas enamikku nende tootjatest vajalike takistitega USA idarannikul, väikeses Rhode [...]
Mitmed maailma nimekaimad teadlased eesotsas kuulsa astrofüüsiku Stephen Hawkinguga leiavad, et inimkonna säilimiseks tuleb koloniseerida kosmos. Vene ajal [...]
Uus-Meremaal elavat hüdroinseneri Arved Raudkivi võib nimetada veelausujaks. Ehkki see kõlab esoteeriliselt, tuntakse teda maailmas kui meest, kes teab [...]
Südamehaigus on üks peamisi surma ja invaliidistumise põhjusi lääne ühiskonnas. Kui seni oldi arvamusel, et infarkti üle elanud inimese südamelihase [...]
Maailmas on ligi 200 riiki ja räägitakse pea 7000 erinevas keeles. Kuid keeli, mida arvutitele õpetatakse, on vaid viiskümmend, nende seas ka eesti keel. [...]
Sydney ooperimaja ja sild on üleilmselt tuntud sümbolid. Aga kas teie teadsite, et Austraalia suurima linna ja seda ümbritseva osariigi teed ning tänavad, [...]
Inimesed suudavad järjest kiiremini joosta, kõrgemale ja kaugemale hüpata. Kuidas meie keha sellega toime tuleb, mis hoiab meid igapäevaselt vormis ja kus [...]
Läänemaailm peab Ameerika avastajaks Christoph Kolumbust. Kuid Uus-Meremaal töötav eesti soost antropoloogiaprofessor Elizabeth Matisoo-Smith väidab, et [...]
Linnateadlane Andres Sevtšuk on alates 2004. aastast elanud USA-s, õppinud ja seejärel ka ise õpetanud Bostonis asuvas maailma ühes mainekamas [...]
Kuld on paljude riikide rahandussüsteemide aluseks, selle omamist on peetud läbi aegade heaks investeeringuks. Kindlasti on eestlastegi seas neid, kelle [...]
Kristy Kultas-Ilinsky on Tallinnas Vabaduse väljakul asunud kuulsa Kultase kohviku omaniku Nikolai Kultase tütar. Tema elu on olnud täis suuri pöördeid: [...]
Tehniline kunstiajalugu – ja seda eriti Eestis –, on noor valdkond. Kunstikogujad ja muuseumid on sageli probleemi ees, kuidas tõestada, et teose autoriks [...]
Kui Eestis on aasta pimedaim aeg, kohtume füüsik Madis Raukasega, kes uurib Bostoni lähistel asuvas maailma juhtivas valguslaboris just võimalusi valguse [...]
Enamikku meie planeedist katavad mered ja ookeanid. Ometi on merebioloogia praegu umbes samas seisus kui olid maismaa-uurijad enne Charles Darwini [...]
Enefit 280 on Eesti 100-aastasele kogemusele rajanev uusim põlevkivist energia ja õli tootmise tehnoloogia. Praegu ehitatakse Narva esimest uue põlvkonna [...]
Kaks Eesti noormeest, vennad Kaur ja Kaspar Kallas aitasid USA firmal Silicon Imaging välja töötada maailma teadaolevalt esimest kolmemõõtmelist pilti [...]
Akadeemik Tarmo Soomere on kogu maailmas tunnustatud ekspert kiirlaevade tekitatud lainete, Läänemere lainetuse uurimise ja solitonide vastastikuse mõju [...]
Küllap ei osanud esimeste laserite leiutajad ettegi kujutada, kuivõrd laialdaselt nende leiutist tulevikus kasutama hakatakse – sidetehnoloogiast [...]
Eksperimentaalfüüsik Thomas Timusk on sündinud 3. juunil 1933. aastal Eestis. Bakalaureusekraadi füüsikas sai ta Toronto Ülikoolist, doktorikraadi USAs New [...]
“Nano on kõikjal,” ütleb nanomaterjalide toksikoloogiat uuriv Angela Ivask, kes kaitses oma doktorikraadi geenitehnoloogias aastal 2006 Tallinna [...]
Peep Talvingu karjäär on olnud väga rahvusvaheline: Haapsalu poiss alustas õpinguid Tartu Ülikoolis ja jätkas Rootsis, edasi tuli töö New Yorgis, siis [...]
Henno Sillaste on Eesti päritolu Kanada arhitekt, kes on projekteerinud lugematu arvu hooneid Torontos ja Halifaxis. Ka Eestisse on Sillaste jätnud oma [...]
Maailm tunneb Rein Taagepera ühiskonnateadlase ja politoloogina. Eestis tuntakse teda ka kui poliitikut ning teadusringkonnas teatakse tema füüsiku tausta. [...]
Eestlasest molekulaarbioloogi Rando Allikmetsa nimi tõusis komeedina teadustaevasse 1997. aastal, mil teadusajakiri Science avaldas artikli geeni ABCR [...]
Pole mingit kahtlust, et Endel Tulving on kõige tuntum eesti soost teadlane kogu maailmas, seda nii formaalsete kui ka mitteformaalsete kriteeriumide [...]
Tallinna Tehnikaülikooli teadlased on leiutanud efektiivse viisi elektrilise impedantsi mõõtmiseks. Elektriline impedants on aine, materjali või struktuuri [...]
Kõiki maailma astronoome ühendab omavahel ühine uurimisobjekt- Universum. See teeb astronoomiast, eriti kosmoloogiast, kõige rahvusvahelisema teaduse. [...]
Hiljuti projekteeriti Dubaisse juba 165-korruseline maja, mis näitab omaniku väga suurt edevust. Kuid kõik maailma suurlinnad pürivad taeva poole, sest [...]
Eesti polaaruurijad on Antarktika ekspeditsioonides osalenud alates 1957. aastast. Lõunapoolust ümbritsevale Antarktisele on kuhjunud umbes 30 miljonit [...]
Inimese aju kõige olulisemaks ülesandeks on vastu võtta, analüüsida, säilitada ja saata edasi signaale. Sellel põhineb meie mälu ja mõtlemine. Vananedes [...]
Üks trackback-viide
[…] mai 2012Siit leiab kõigi 2012 hooaja saadete kohta käivate viktoriiniküsimuste õiged vastused. Vaata ka edetabelit!1. Jonne Kotta saade (vt küsimusi)Esimese küsimuse eest andsime täispunktid, kui oli mainitud […]