Uue põlve päikesepatarei

patareid

Eesti ei ole väga päikseline paik ja idee kasutada päikese energiat võib tunduda siin ehk mõneti utoopilisena. Tallinna Tehnikaülikoolis nii ei arvata. „Meil on küll kolm pimedat talvekuud ja sinna ei ole midagi parata, sest asume sellisel laiuskraadil. Kuid ülejäänud kuudel saab meie laiuskraadilgi päikesepaneeliga elektrit toota,” on TTÜ Materjaliteaduste Instituudi keemiliste kiletehnoloogiate labori juhataja Malle Krunks veendunud. Tema juhitavas laboris luuakse materjale, mida saab päikesepatareide valmistamisel kasutada. Nende valmistamiseks on leitud mitmeid kogu maailma mastaabis unikaalseid viise. Vaata saadet ja lisamaterjale: Uue põlve päikesepatarei

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

Meditsiinitehnika

valgus
Tänapäeva meditsiin vajab järjest moodsamat tehnikat. Selle väljatöötamisel teevad koostööd kaks täiesti erineva hariduse ja võib-olla ka erineva maailmanägemisega inimest: arst ning insener. Saade keskendubki kahele TTÜ Biomeditsiinitehnika Instituudis välja mõeldud uuendusele – dialüüsiaparaadi täiendusele, mis annab arstile võimaluse jälgida reaalajas, kuidas kulgeb neeruhaige vere puhastamine, ja meetodile, mille abil loodetakse arterite pulsilaine kuju mõõtmise abil diagnoosida veresoonte lupjumist. Mõlema uuenduse aluseks on optiline lahendus ehk idee uuritav lihtsalt läbi valgustada. Vaata saadet ja lisamaterjali: Meditsiinitehnika 
Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

Biokeemik Tiit Land

pisi land
Rahvusvahelise mainega biokeemik, Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land on jätnud keha raua sisalduse uurimisel teadusesse selge jälje. Selle valdkonna juhtiva labori, USA Rahvuslike Tervishoiuinstituutide inimese raua-metabolismi labori juht Tracey Rouault tunnistab, et postdoktorantuuris olles suutis Tiit Land oma avastustega viia nimetatud teema uurimise suunda, mida varem ei osatud ettegi kujutada.  Saatest saame teada, kui palju on meie kehas rauda, miks seda vaja on, millal on raud organismile hea ja millal meile üliohtlik. Lisaks uurime, kuidas aitavad uurimistööd rauast leida ravivõimalusi Alzheimeri tõvele.

Vaata saadet ja lisamaterjali: Biokeemik Tiit Land

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

Taimede liigirikkus

tunnuspilt
Tartu Ülikooli Bioloogilise mitmekesisuse tippkeskuse teadlased eesotsas taimeökoloogia professori Martin Zobeliga selgitavad, mismoodi taimed elukohta valivad ja kuidas igasugune mõistlik koostöö looduses loob elukindlust ning tagab liigirikkuse ka vaesematel ja karmimatel aegadel. Ja kuidas Eesti teadlased ühtede esimestena maailmas on asunud DNA järjestuse alusel kaardistama arbuskulaar-mükoriisseid seeni ehk siis asunud täiesti uutmoodi maadeavastusretkele.
Vaata saadet ja lisamaterjali: Taimede liigirikkus
Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

Psühholoog ja neuroteadlane Jaak Panksepp

jaak panksepp
Kas ainult inimesed naeravad? Keegi pole märganud, et linnud või roomajad naeraksid, küll aga naeravad šimpansid ja orangutanid kõditamisel kõigest kõrist. Ka hüaanid naeravad, kuid hoopis siis, kui nad pahandavad ja oma tahtmist ei saa. Avastusega, et kõditamine paneb inimese kõrvale kuuldamatult itsitama ka rotid, kirjutas end ajalooraamatutesse eesti päritolu psühholoog ja neuroteadlane Jaak Panksepp.  Täna USA Washingtoni osariigi ülikoolis töötav teadlane on uurinud ka depressiooni ja selle põhjusi.

Vaata saadet ja lisamaterjali: Psühholoog ja neuroteadlane Jaak Panksepp
Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

Geoloog Alvar Soesoo

soesoo

Alvar Soesoo uurimistööd on teda muuhulgas viinud Islandi ürgsetesse vulkanikraatritesse ja Austraalia mõistatuslikule Lacklandi kurrutusalale ning nagu näitab Soesoo karjäär, võib avastus mõnikord sündida ka köögilaua ääres toidu ja joogiga mängides. Maavärinate olemust selgitab Soomes üles kasvanud Eesti juurtega Eesti Geoloogiakeskuse seismoloog Heidi Soosalu.

Vaata saadet ja lisamaterjali: Geoloog Alvar Soesoo (10.01.2013)

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

Teadussaate Püramiidi tipus 3. hooaeg

Väljapaistvaid kodu- ja väliseesti teadlasi, insenere, tehnoloogiad ja rakendusi tutvustav saatesari “Püramiidi tipus” alustab oma kolmandat hooaega 10. jaanuaril. Võtted on tehtud ja saated on juba montaažilaual.
Küsime, mida vaatajail tänavu oodata on. Meie küsimustele vastab saate produtsent Ene-Maris Tali.
Missugused on uue hooaja teemad, kes persoonid?
Algaval hooajal jõuab eetrisse taas 16 saadet. Kui kahel esimesel hooajal eelistasime teadlasi, kes elavad ja töötavad väljaspool Eestit, et tutvustada nende töid-tegemisi ja panust teadusesse, siis tänavu uurime, millega tegelevad teadlased kodus, Eestis.  Teemade valikul arvestasime  teadlaste, teadusasutuste ja kõrgkoolide esitatud soovitusi , et pilt Eesti teadusest  ja teadlastest saaks võimalikult mitmekülgne.Alustan kaugematest teemadest, neid on vaid kolm.  Kaks kõige põnevamat persooni on kahtlemata  loomade emotsioonide uurija ja  üks kuulsamaid neuroteadlasi maailmas Jaak Panksepp, ning  teine, Bostonis elav insener Ain Laats, kes osales  Massachussettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) laboris töötades USA kosmoselaeva Apollo juhtimis- ja navigatsiooni süsteemide  loomisel. Kolmas teema, mis salvestati Tallinnas, Tartus, New Yorgis ja Bostonis kuulub IT valdkonda: noored mehed on Eestis mõelnud välja ideed ja loonud rakendused, mida nüüd müüakse toodetena maailma suurlinnades asuvates kontorites.
On ka teemad, mis puudutavad vaatajat otseselt. Meid kõiki huvitab, kas teadlastel on õnnestunud leida tehnoloogiaid, mis aitaksid vähki haigestumise riski tuvastada, või uusi ravimikandidaate ja senisest paremaid tulemusi andvaid ennetavaid diagnoosimeetodeid. Küsime seda Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse teadlastelt. Veel teinegi teema on seotud meditsiiniga – Ivo Fridolini töörühm on loonud mitmeid optilisel meetodil põhinevaid seadmed, millest näiteks dialüüsi järelvalveseade on antud  juba haiglasse arstide käsutusse. Mitu teemat on seotud meid ümbritseva keskkonnaga. Põnev teema on laamtektoonika. Kui vulkaanid mõnes maakera punktis tuhka taevasse paiskavad, mõjub see kohe ka meile – esimesena on häiritud  lennuliiklus. Aga paljud teist teavad, et kõik meie kivimid ja metallid on tekkinud vulkaanilise tegevuse tulemusel?  Laamade triivil on otsene süü selles, miks me asume paigas, kus me asume, sest laamad, mis on pidevas liikumises,  kandsid meie lõunapoolkeralt ära siia põhjapoolkera parasvöötmesse. Troopilise kliima lopsaka taimestiku jäänustest on tekkinud meie põlevkivi ja dolomiit….
Martin Zobeli uurimisrühm selgitab taimede liigirikkuse põhjusi, Ülo Niinemetsa tippkeskuse teadlased püüavad selgitada taimede stressi ja kliimamuutuste mõju taimestikule, räägime kuklastest ja kiletiivalistest, kes tundlike bioindikaatoritena annavad teada looduse saastatuse tasemest. Oleme juba harjunud, et digitaalne kaart on saanud osaks meie igapäevaelust – GPS aitab autojuhti võõra linna liikluses õigel teel püsida, tuvastame digikaardil, kus asub otsitav aadress, saame vaadata vahemaa läbimiseks kuluvat aega jne. Need kõik on uue aja kaardid, mida valmistab Regio.Käime kohtuekspertiisi instituudis, et teada saada, kuhu on arenenud nende kasutada olev tehnoloogia. Nüüd, kus vajadus taastuvenergia järele järjest kasvab, arendatakse mitmel pool maailmas tehnoloogiaid, mis teeksid päikesepaneelide tootmise lihtsaks ja odavaks ning kasutatavad materjalid neelaksid hästi päikesevalgust.  Huvitava ideega tuli välja TTÜ materjaliteaduse instituudi teadlane Malle Krunks, kelle laboris suudetakse keemiliste protsesside tulemusena toota õhukest kilet, mis vastab kolmanda põlve päikesepatareide kattematerjalidele esitatavatele nõuetele.  Need on vaid osa teemadest.
Neeme Raua kõrval on taas uus saatejuht?  
Jah, ja meie uue saatejuhi valis Neeme Raud. Tema nimi on Astrid Kannel. Kummagi saatejuhi teha on 8 saadet. Astridi pärusmaa teles on välispoliitilised saated ja nüüd juba üle aasta on ta uudiste ankur, aga huvi teadussaadet teha tuli temalt endalt. Astridi valik on end igati õigustanud. Muide, elukutset valides oli ta kaalunud tõsiselt ka teadlaseks saamist, aga otsustas siiski ajakirjanduse kasuks. Kuid teaduses toimuvaga on ta väga hästi kursis.
Kas kolmandaks hooajaks on kõik nii paigas, et uuendusi enam ei tehta?
Ei, muudatusi on ikka ka. Nimelt otsustasime lõpetada koolinoortele mõeldud  Rohelise Kooli viktoriini, mis kestis kolm kuud ja kus iga saade tõi uued küsimused, sest sellise formaadi puhul polnud huvilistel mõtet poole pealt vastajatega liituda, kuna võidulootust nagunii enam ei olnud. Tänavu on viktoriini asemel vaatajamäng. Iga saate kohta esitame ühe teemaga liituva pildi, millega kaasneb küsimus – avaldame pildi Facebookis, www.err.ee ja teadus.err.ee lehel –  piltküsimusele saab vastata vaid mõne klikiga. Kas vastus läks täppi ja kellele tõi auhinna, saab teada varsti pärast saadet.
Püramiidi tipus on eetris alates 10. jaanuarist neljapäeviti kell 20.30 ERR-is. Saade valmib TeaMe programmi raames ESF toel.  
Postitatud rubriiki Püramiidi tipus | Kommenteerimine suletud

Hooaja 2013 salvestused algavad

Püramiidi tipus on alustab täpselt täna (ehk 23.08) oma kolmanda hooaja saadete salvestusi. Sedakorda keskendume enam Eesti teadusasutustele ja seal uuritavatele teemadele.

Esimestes saadetes selgitame, kuidas Eesti praegune territoorium lõunapoolkeralt, Antarktika lähedalt oma praegusele kohale sõidutati, kus ja millal tekkisid meie maavarad ja millised on tuleviku ressursid, missugused on laamade triivist tingitud globaalsed protsessid, mis meid kõiki puudutavad. Ehk teemaks on laamtektoonika.

Inimesi huvitab alati, milliseid uusi haiguste diagnoosimise ja ravi võimalusi tänapäeva meditsiin  pakub. Tutvustamegi TTÜ Tehnomeedikumis välja töötatud  neeruasendusravi optilise jälgimise tehnoloogiat ja mitmeid teisi rakendusi. Räägime taimemustritest, kliimamuutustest, dopingust – needki teemad jõuavad lähiajal plaatidele.  Kindlasti tahame ära käia Silicon Valleys.

Huvitavaid teemasid ja saateid on kokku kuusteist, need jõuavad vaataja ette alates 2013.a jaanuarist.

Saatejuhtide seas on toimunud taas muutus: Neeme Raua kõrval juhib uuel hooajal saateid Astrid Kannel. Kord Neemega vesteldes oli Astrid tunnistanud, et temagi unistus on teha teles teadussaadet…. Astrid on ERR-i uudisteankur ja  vaatajaile tuntud kui välispoliitikasaadete juht. Neeme Raua ettepanek kutsuda Püramiidi teiseks saatejuhiks Astrid oli meeskonnale mõnevõrra üllatav, kuid seda ainult hetkeks: nimelt selgus, et Astrid oli ülikooli astudes kaua kaalunud, kas sukelduda teadusesse või õppida ajakirjanikuks. Ja kuigi tookord langes kaalukauss ajakirjanduse kasuks, on tal huvi teaduse vastu alles. Ta on  teaduses toimuvaga kursis, ja tal on kõige kohta oma arvamus!

Postitatud rubriiki Püramiidi tipus | Kommenteerimine suletud

Materjaliinsener Henn Liiv

Henn Liiv

70. aastate lõpus, kui maailmas olid moekaubaks elektronkellad, varustas enamikku nende tootjatest vajalike takistitega USA idarannikul, väikeses Rhode Islandi osariigis tegutsev firma International Manufacturing Services – lühidalt IMS. Ettevõtte käes oli tollal 90% kogu maailma takistite turust. Firma juht, eestlane Henn Liiv leiab, et sellise tulemuseni jõuti tänu pidevale teadustööle ja tootearendusele, aga ka uuendustele firma juhtimises – ka seda võeti kui teadust.Rhode Islandil asuva Browni ülikooli professor Eric Suurberg on Liivi tööd aastaid jälginud ja märgib, et „IMS on rajatud just nagu õpiku järgi – see on firma, mida hoitakse teadlikult väga väiksena ja juhitakse teadmisega, et edu tagab pidev innovaatilisus.” Saade ongi nii IMSi teaduslikest saavutustest takistite valmistamisel kui ka juhtimisteadusest, mille põhimõtteid Liiv alates 50. aastatest on pidevalt ellu rakendanud.

Vaata saadet ja uuri lisaks: Materjaliinsener Henn Liiv (20.05.2012)

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

Eesti kosmoseprojektid

Tehislihase testimine

Mitmed maailma nimekaimad teadlased eesotsas kuulsa astrofüüsiku Stephen Hawkinguga leiavad, et inimkonna säilimiseks tuleb koloniseerida kosmos. Vene ajal toodeti Eestis mitmeid aparaate ja nende osi nõukogude kosmoselaevade tarvis, ka osa kosmonautide toidust valmistati Põltsamaal. Pikka aega oligi kosmose vallutamine suurriikide privileeg, väikeriik Eesti liitus Euroopa kosmosetööstusega seitse aastat tagasi, mil meist sai ESA ehk Euroopa Kosmoseagentuuri koostööriik. Agentuur valis erinevatest Eesti teadusasutustest ja valdkondadest välja 13 perspektiivikamat projekti, mida täna arendatakse. Tutvustame neist atraktiivsemaid.

Vaata saadet ja lisamaterjali: Eesti kosmoseprojektid (13.05.2012)

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud
  • Toetajad

    ESF TeaMe Archimedes      Haridus- ja Teadusministeerium