Pehmed robotid

Kui jutt käib robotitest, tuleb enamasti silme ette metalne, nurgeline, kohamakalt kahel jalal liikuv masin. TTÜ Biorobootika Keskuses aga ehitatakse pehmeid roboteid, näiteks robotkalu, mis on maailmas suurt tähelepanu äratanud.

„Kala pole paljude inimeste arvates eriti tark olevus. Ometi suudab ta ellu jääda väga keerulises ja ebastabiilses keskkonnas – vees. Kas selleks on loodus andnud kaladele väga keerulise närvisüsteemi või sellised keha füüsikalised omadused, mida teistel elusolenditel ei ole? Selle kõige uurimiseks oleme ehitanud kalaroboteid, andnud neile omadusi, mis on kaladel, ja õpime neid järjest paremini juhtima,” selgitab keskuse juhataja professor Maarja Kruusmaa, kelle tööd tunnustas president Toomas Hendrik Ilves tänavu Valgetähe teenetemärgiga.

Vaata saadet ja lisamaterjali: Pehmed robotid (06.05.2012)

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

Arved Raudkivi

Arved

Uus-Meremaal elavat hüdroinseneri Arved Raudkivi võib nimetada veelausujaks. Ehkki see kõlab esoteeriliselt, tuntakse teda maailmas kui meest, kes teab veevoogude hingeelu nii hästi, et suudab kasvatada näiteks merest maad, rajada saari või teisi vesiehitisi, mis esmapilgul tunduvad võimatud. Tegelikult on Raudkivi omaette teadusharu looja, sest legendaarse inseneri valemid, mis ta juba aastakümneid tagasi kirja pani, on kasutuses tänapäevalgi.

Vaata saadet ja lisamaterjali: Hüdroinsener Arved Raudkivi (29.04.2012)

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

Püramiidi tipus – küberkaitse

Eestist on saanud küberkaitse alal autoriteet. Samuti oli Eesti üks esimesi riike maailmas, kus kõrgkoolides küberkaitset teadusainena õpetama hakati. Õnneks ei ole tänaseni ühtegi arvutitevahelist sõda veel toimunud, on olnud üksnes ulatuslikke rünnakuid. Aga suure sõja oht on üha reaalsem. Saates uuritaksegi, kuidas meie arvutiteadlased võimalike küberrünnakute ja kübersõja vastu valmistuvad. Ja kas kunagi võib tekkida olukord, kus omavahel sõdivad arvutid, kelle eest küberruumi kaitsta püütakse, võivad inimest ennast või tema intellekti üle trumbata ning kontrollima hakata.

Vaata saadet ja lisamaterjali: Püramiidi tipus – küberkaitse

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

Molekulaarkardioloog Siiri Iismaa

Iisma

Südamehaigus on üks peamisi surma ja invaliidistumise põhjusi lääne ühiskonnas. Kui seni oldi arvamusel, et infarkti üle elanud inimese südamelihase kahjustused on püsivad ja hävinud rakud ei taastu, siis Austraalias elav eesti molekulaarkardioloog Siiri Iismaa uurib koos oma kolleegidega, kuidas kasvatada uusi südamerakke. Kui esmapilgul fantastiline teooria tõeks osutub, kaovad infarkt ja paljud teised südamelihase haigused maailmast. Saates selgubki, missugused on teadlaste senised edusammud.

Vaata saadet ja lisamaterjali: Molekulaarkardioloog Siiri Iismaa (15.04.2012)

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

Kõnetuvastus

Einar Meister

Maailmas on ligi 200 riiki ja räägitakse pea 7000 erinevas keeles. Kuid keeli, mida arvutitele õpetatakse, on vaid viiskümmend, nende seas ka eesti keel. TTÜ Küberneetika Instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia laboratooriumis tegeldakse tarkvara arendustega, mis lubavad inimestel arvutiga eesti keeles suhelda – infot pärida, teed küsida, lasta vahemaid arvutada, aritmeetilisi tehteid teha, kõnet tekstiks teisendada jne. Kõik need rakendused on kättesaadavad juba ka nutitelefonis. Kuidas kõnetuvastus täpselt toimub, selgitavad Tanel Alumäe ja Einar Meister.

Vaata saadet ja lisamaterjali: Kõnetuvastus (08.04.2012)

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

järgmine saade: kõnetuvastus

Maailmas on ligi 200 riiki ja räägitakse pea 7000 erinevas keeles. Kuid keeli, mida arvutitele õpetatakse, on vaid viiskümmend, nende seas ka eesti keel. TTÜ Küberneetika Instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia laboratooriumis tegeldakse tarkvara arendustega, mis lubavad inimestel arvutiga eesti keeles suhelda – infot pärida, teed küsida, lasta vahemaid arvutada, aritmeetilisi tehteid teha, kõnet tekstiks teisendada jne. Kõik need rakendused on kättesaadavad juba ka nutitelefonis. Kuidas kõnetuvastus täpselt toimub, selgitavad Tanel Alumäe ja Einar Meister.

Seekordne saade on eriline aga selles mõttes, et nähtud teaduse tulemust saab hõlpsalt omal nahal järgi proovida:

  • Lisatud intervjuus seletab Tanel Alumäe kõnetuvastuse toimimist ning tema loodud tarkvaraga on lisatud ka masin-transkribeeritud subtiitrid videole, tulemus näiteks selline:

Ei seisne mitte selles et keegi istub seal arvete eest ja õpetab talle sõna maitset see seisneb selles et kogutakse hästi suur kõnekorpus ja siis öeldakse et et arvuti selleks leiaks sellest korpusest seaduspärasused mis on ohus.

Postitatud rubriiki eelinfo | Kommenteerimine suletud

Teedeinsener Arvo Tinni

Arvo Tinni

Sydney ooperimaja ja sild on üleilmselt tuntud sümbolid. Aga kas teie teadsite, et Austraalia suurima linna ja seda ümbritseva osariigi teed ning tänavad, mis nende juurde toovad, rajas eesti mees? Teedeinsener Arvo Tinni, kelle alluvuses töötas tipphetkel kümme ja pool tuhat meest, on rajanud mitmeid unikaalseid objekte maailmas, mis maksid miljardeid ning mida kasutavad tänaseni miljonid inimesed. Kuidas seda kõike tehti, selgitab Austraalia teedeehituse grand old man ise.

Vaata saadet ja lisamaterjali: Teedeinsener Arvo Tinni (01.04.2012)

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

järgmine saade: Arvo Tinni

Arvo Tinni on Eesti päritolu Austraalia teedeinsener, kelle elutee sarnaneb teiste eesti sõjapõgenikega. Algul transiitlaager Saksamaal, siis väljarändamine Austraaliasse. 1950. aastal, vaevu 15-aastaselt ja umbkeelsena uuel kodumaal Austraalias maabunud Arvo töötas end tippu, aga jäi selle käigus eesti patrioodiks. Juba 1959 alustas Arvo Tinni karjääri teedeehituses ning töötab seal tänaseni. Ta on rajanud mitmeid unikaalseid objekte, kiirteid, sildu ja ehitisi. Üks keerulisemaid ja mastaapsemaid tema juhitud projekte oli Warringah kiirtee Põhja-Sydneys. Tinni ise nimetab end mitte isegi teeinseneriks vaid betoonimeheks, sest betoon on tema sõnul parim ja tänuväärseim materjal teede ja sildade ehituse. Seda kõike räägib Austraalia teedeehituse grand old man ise pühapäeval, 01.04.2012 kell 20:00 ETV “Püramiidi tipus”.

Nagu ikka on meil intervjuumaterjali rohkem kui saatel eetriaega, miska jagame nädalavahetuse-tegemiste kõrvale kuulamiseks peategelase austraalia-eestlaslikult tagasihoidliku eluloo.

Postitatud rubriiki eelinfo | Kommenteerimine suletud

Inimese motoorika

kinesioloogia

Inimesed suudavad järjest kiiremini joosta, kõrgemale ja kaugemale hüpata. Kuidas meie keha sellega toime tuleb, mis hoiab meid igapäevaselt vormis ja kus on üldse inimese võimete piir? Miks lapse lihased arenevad päevadega, kuid vanaduses muutuvad meie liigutused halvemini juhitavamaks ja aeglaseks? Inimese liigutustegevuse ja kehahoiu funktsiooniga seotud nähtusi ehk motoorikat uurib interdistsiplinaarne teadusharu – kinesioloogia, mille keskuseks Eestis on Tartu Ülikooli kinesioloogia ja biomehaanika labor.

Vaata saadet ja lisamaterjali: Inimese motoorika (25.03.2012)

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

järgmine saade: inimese motoorika

Pühapäeval 25.03.2012 kell 20:00 ETV eetris oleva “Püramiidi tipus” teemaks on inimese motoorika – inimesed suudavad järjest kiiremini joosta, kõrgemale ja kaugemale hüpata. Kuidas meie keha sellega toime tuleb, mis hoiab meid igapäevaselt vormis ja kus on üldse inimese võimete piir? Miks lapse lihased arenevad päevadega, kuid vanaduses muutuvad meie liigutused halvemini juhitavamaks ja aeglaseks?

Inimese liigutustegevuse ja kehahoiu funktsiooniga seotud nähtusi ehk motoorikat uurib interdistsiplinaarne teadusharu – kinesioloogia, mille keskuseks Eestis on Tartu Ülikooli kinesioloogia ja biomehaanika labor.

Saates räägivad Mati Pääsuke, Jaak Jürimäe, Priit Kaasik, Vahur Ööpik ja Enn Seppet, sissejuhatuseks sobib intervjuulõik prof. Mati Pääsukesega, milles räägitakse lahti labori põhilised tegevussuunad.

Postitatud rubriiki eelinfo | Kommenteerimine suletud
  • Toetajad

    ESF TeaMe Archimedes      Haridus- ja Teadusministeerium