Hüdroinsener Arved Raudkivi

Uus-Meremaal elavat hüdroinseneri Arved Raudkivi võib nimetada veelausujaks. Ehkki see kõlab esoteeriliselt, tuntakse teda maailmas kui meest, kes teab veevoogude hingeelu nii hästi, et suudab kasvatada näiteks merest maad, rajada saari või teisi vesiehitisi, mis esmapilgul tunduvad võimatud. Tegelikult on Raudkivi omaette teadusharu looja, sest legendaarse inseneri valemid, mis ta juba aastakümneid tagasi kirja pani, on kasutuses tänapäevalgi.

Toomas Liiv: TTÜ-s tehtavatest uurimistöödest

 TTÜ-st tulevaid sadamaehituse ja rannikutehnika spetsialiste vajatakse vesiehitiste või rannakaitserajatiste projekteerimisega tegelevates asutustes, suurte sadamate ekspluateerimisel, keskkonnakaitse-organites, nende maakondade valitsuses, mis piirnevad merega või suurte järvedega ning ranna ääres paiknevate valdade ja linnade valitsustes. Järgnevas videos räägib Toomas Liiv sellest, mida ja kuidas Tallinna Tehnikaülikoolis Mehaanikainstituudi hüdromehaanika laboris uuritakse. Peale matemaatilise modelleerimise tehakse TTÜ Mehaanikainstituudi hüdromehaanika laboris ka füüsilist modelleerimist ning muuhulgas täpsustab Toomas Liiv oma uurimistöös Raudkivi valemeid – õigemini neis kasutatavaid konstante.

Uno Liiv: kosmoseprogrammidest Arved Raudkivini

 Nõukogude ajal toodeti Põltsamaal kosmonautide marmelaadi ja Tõraveres uuriti helkivaid ööpilvi, kuid kosmoseprogrammile tehti kaastööd ka Tallinnas, tollase Polütehnilise Instituudi mehaanika teaduskonnas. Uno Liivi doktoritöö 1960. aastate alguses puudutas mittestatsionaarseid vooluhulki. Oletatakse, et TPI hüdraulika laboratooriumi uurimistööd ja seal loodud täppismõõteriistu kasutati muuhulgas süsteemides, mis aitasid näiteks orbiidil süstiku ja kosmosejaama põkkumisel manööverdada ülitäpselt ja võimalikult väikese kütusekuluga.  Kui Eesti iseseisvus ja Nõukogude Liit lagunes, lõigati eestlased Vene kosmoseprogrammist ära. Hüdraulika labori spetsiifilistele teadmistele ja aparatuurile tuli otsida uut rakendust. Ja üllataval kombel leiti see meres.  Vaata videot, kus emeriitprofessor meenutab osalemist kosmoseprogrammis ja selgitab, miks hüdromehaanikaga tegelevate inseneride töö inimeste ja keskkonna heaoluks eluliselt vajalik on. Lisaks tuleb juttu ka sellest, kuidas Uno Liiv kuulis Arved Raudkivist.

Arved Raudkivi lugu Eestimaalt lahkumisest

 1944. aasta sügisel olid Punaarmee üksused edenenud Rakvereni, kui tollane inseneritudeng otsustas kodumaalt lahkuda. Saksamaal kohtus Arved Lübecki laagris laulukoori asutades muusikatudengist Ainoga, kellega koos siis sealset kultuurset ajaviidet korraldama hakati. Järgnevas klipis räägib Arved loo teekonnast Eestist Saksamaale ning põhjustest, miks uus kodu lõpuks Uus-Meremaal leiti.

Aino Raudkivi jutustab loo Arvediga tutvumisest ning Uus-Meremaale minekust

 “Palun meenutage, kuidas te esimest korda Arvediga kohtusite!” palub Mihkel Kärmas intervjuu alguses Arved Raudkivi abikaasat. Aino räägib loo enda, Arvedi ja nende eestlaste saatusest, kes Teise maailmasõja tõttu mööda ilma laiali pilluti ning kes lõpuks Saksamaa laagritest lahkudes Uus-Meremaal maabusid. Raudkivide perel läks kohandumine üsna ladusalt. Arved sai juba järgmisel nädalal Uus-Meremaale saabudes erialase töö ning kui Aino talle järgi tuli, sai ta tööd kassapidajana.

Arved Raudkivi (sündinud 1923.aastal) on eesti päritolu Uus-Meremaa hüdroinsener. Ta on kirjutanud 10 raamatut ja üle 100 teadusliku artikli. Ta sündis mereäärses külas Parika talus ning õppis Nõmme Algkoolis ja Vatla 6- klassilises koolis. Pärast Vatlat läks Arved Tallinna, kus lõpetas 1943.aastal Tallinna Tehnikumi (praegune Polütehnikum). 1944.aastal A. Raudkivi emigreerus ja jõudis Saksamaale, kus ta lõpetas ülikooli ja abiellus eestlannaga…

Loe edasi (ja täienda) Vikipeediast

Roheline Kool

Seekordsed kooliviktoriiniküsimused:

  1. “Püramiidi tipus“ hüdroinseneride saade teeb juttu „Raudkivi valemitest“. Mida nende abil hinnatakse?
  2. Mida soovitab Tallinna Tehnikaülikooli teadur Toomas Liiv ujujale, kes satub hätta paisualuses veepöörises?
  3. Aastal 1930. aastate keskpaigas süvendati Narva jõe keskjooksul kärestikke lõhkamiste abil. Milleks kasutati lõhkamiste tulemusel saadud lubjakivilaadungeid?

Loe lähemalt viktoriinist Roheline Kool!

Lisalugemist

Silmaringi avardamiseks: Kas voolava veega torusse võib puurida augu? Ilma, et vesi sellest august välja pritsiks? Võib, kui tegemist on nn Venturi toruga, millel on vahepeal ahenev lõik. (Inseneeria)

Mis on hüdraulika?  Hüdraulika (kreeka sõnadest hÿdor ‘vesi’ + aulos ‘toru, renn’) on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu (hüdrostaatika) ja liikumise (hüdrodünaamikaseaduspärasusi. Hüdraulikateadmisi on vaja paljudel insenerialadel, eriti muidugi nendel, mis on otseselt seotud vedelikega. Hüdraulikata ei saa aga läbi ka masinaehitajad, keemikud, ehitajad, toiduainetööstuse insenerid ja paljud teised. (Vikipeedia)

Mandri ja Muhu saare vahelise sillatrassi variandid (MKM)

 

Eksperdid eelistaks Saaremaa sillale tunnelit (Postimees, 2011)
Soome firma asub uurima Saaremaa silla mõttekust (Postimees, 2008)

Üks trackback-viide

  1. […] ja jaga: Siirdu sisu juurdePüramiidi tipus saatedHenn LiivEesti kosmoseprojektidPehmed robotidArved RaudkiviKüberkaitseSiiri IismaaKõnetuvastusArvo TinniInimese motoorikaLisa Matisoo-SmithAndres […]

  • Toetajad

    ESF TeaMe Archimedes      Haridus- ja Teadusministeerium