IT rakendused

 Eesti on IT-riik. Meie igapäevaelu ja töö ilma arvutita on mõeldamatu. Arvutitele loodud lahendusi ja rakendusi tuleb Eestis iga päevaga järjest juurde. Enamik IT-firmadest toimetavad kodumaal, aga kolm, kellest saates räägime, on jõudnud oma esindustega ka maailma suurlinnadesse New Yorki ja Bostonisse, ning nende loodud rakendusi kasutavad paljud nimekad firmad.

JRebel

ZeroTurnaround sai tuntuks  oma tööriistaga JRebel, mis Java arendajate tööd oluliselt lihtsustab. Tänaseks on JRebeli litsentse ostnud üle kolme ja poole tuhande firma, nende hulgas sellised hiiglased nagu Apple, Twitter, HP, eBay, Lufthansa, Oracle.  ZeroTurnaroundi asutaja ja arendusjuht räägib järgnevas videoklipis firma tekkeloost ja algtootest.

ERPLY

 Ülimalt tiheda konkurentsiga killustunud turul, kus ettevõtjatele müüakse kõikvõimalikku majandustarkvara, räägitakse juba mõnda aega Erplyst. Firma eelmise aasta kasum oli miljon dollarit, kuid laienemine jätkub. Lisaks New Yorgi ja Sydney  kontoritele vaadatakse Hiina ja Singapuri poole ning prognoositav käive peaks ulatuma 5-6 miljoni dollarini. Kuigi ERPLY kontserni juht Kristjan Hiiemaa ei ole ülikoolis programmeerimist õppinud, on ta tarkvara arendamisega end kurssi viinud omal käel.  Järgnevas videos räägib ta enda ja firma taustast, sellest, miks nende tarkvara lahendus turul konkurentsivõimelisem on ning ka ERPLY turundamisest.

Live Rebel

 ZeroTurnaroundi asutaja ja juht Jevgeni Kabanov räägib sellest, kuidas nende firma pärast esimese suure probleemi lahendamist ja toote turule toomist võttis lahendada järgmise suure probleemi: kuidas arendajate valmis tehtud töö võimalikult kiirelt ja valutult ka veebiplatvormidele üles panna ja tööle rakendada. Probleemile lahenduse leides tõid nad turule uue toote nimega Live Rebel.

GrabCAD

GrabCAD on kõikjal maailmas elavatele inseneridele loodud platvorm, kus nad saavad enda loodud mudeleid teiste keskkonna kasutajatega jagada ja ka ise tasuta CAD-jooniste veebiraamatukogu kasutada. Seega pakub GrabCAD võrgustikuga liitunud inseneridele reaalset abi ning uusi võimalusi potentsiaalsetelt tööandjatelt tellimusi saada. Maailma suurima inseneribüroo looja ja juht Hardi Meybaum kirjeldab, kuidas GrabCAD alguse sai ning millised on firma arengusuunad.

Lisalugemist

Tartlased tegid programmeerijate logelemisele lõpu

Kui Java turuletulekust möödus 2006. aastal üksteist aastat, oli Tartu IT-meestel ootamisest villand. Eesti ühe suurema IT-firma peakontoris oli mõne aja eest otsustatud luua teadus- ja arendusosakond. Peamiselt said ettevõtte enda töötajad paar korda aastas võimaluse ajurünnaku käigus välja pakkuda ulmelisi ja veel ulmelisemaid ideid. Reeglina unistasid nad uuest arvutiprogrammist, mis aitaks pitsat tellida, restorane hinnata või siis hotellikohti broneerida. Ideed olid head, kuid neil kõigil oli üks lihtne häda – kõik see oli tolleks hetkeks juba loodud.

Kuid vahel trehvas, et Webmedia toonase juhatuse esimehe Priit Alamäe lauale sattus ka mõni suurepärane idee. Üks sellistest oligi JavaRebel. Nüüdseks kannab see küll juba veidi lühemat nime JRebel.

Programmi eesmärk on iseenesest lihtne – tõsta Java programmeerimiskeeles tarkvarakirjutamise efektiivsust. Programm võimaldab Javas kirjutatud tarkvara töökindlust ilma ooteajata kontrollida. Teisiti öeldes, IT-mees ei pea enam igas tunnis kümme minutit mööda kontorit ringi kõndima või närviliselt arvuti taga passima ja lootma, et ehk sedapuhku läks kõik täkkesse. Töö tulemus on kohe nähtav. Ja mis kehvasti, see uuesti!

JRebeli sünnilugu pole seksikas. Programmi koodi ei kirjutatud ööklubis õllealusele ega ühikatoas veidi kasutatud ühekordsele taskurätile. See sündis rutiinse programmeerimise käigus päheturgatanud heast ideest ja suurest tööst. Selle loojaks on Tartu Ülikooli praegune doktorant Jevgeni Kabanov. Arendamisse andis suure panuse Toomas Römer.

2007. aastal oli Römeril ja Kabanovil niinimetatud beetaversioon JavaRebelist olemas. Seda reklaamiti mööda ilma tuuritades ringi ja nii hämmastav kui see ka pole, seda osteti ja sisuliselt esimestest hetkedest on programm selle loojatele raha sisse toonud.

Nagu tagasihoidlike IT-meeste puhul kombeks, siis raha on kõigest number ehk siis tabu, millest ei räägita. (HEI, 2011)

 

Vilistlane Hardi Meybaum: Mind ajab voodist välja mõte, et saan inimesi aidata

CrabCADi looja ja juht Hardi Meybaum leiab, et ettevõtjaks saab kogemuste kaudu, mitte koolis.Olen 20 aastat olnud ettevõtja, hiljuti küsis kaheksa-aastane poeg, mis on idufirma. Jäin vas­tuse võlgu. Meie ajal nimetati neid alustava­teks väikeettevõteteks. Suurim erinevus start-up’i ja traditsioonilise väikeettevõtte vahel on see, kuidas probleemi lahendatakse. Traditsioo­nilised väikeettevõtted lahendavad probleemi, mis on eksisteerinud juba kaua aega, sarnasel vii­sil. Näiteks auto toodete kauplus, kes pakub auto­omanikele auto tarbeid.

Start-up’id lähenevad probleemile teisest vaa­tevinklist. Näiteks kasutades internetti võib start-up ehitada lahenduse, mis on nii mugav, et kõik inimesed tellivad tulevikus autovaruosad sellelt ettevõttelt. Start-up võib kasvada väga kiiresti ja ka kaduda väga kiiresti, sest probleemi lahenda­takse uuel viisil. (TTÜ Uudised, 2012)

ZeroTurnaroundi asutaja Jevgeni Kabanov naudib ettevõtte kiiret arengut
Kui Jevgeni Kabanov ei oleks Tartu ülikoolis õppides kokku juhtunud oma tulevase juhendaja, programmeerimiskeelte semantika professori Varmo Venega, ei oleks hiljuti Eesti edukaimaks idufirmaks tituleeritud tarkvaraarendusettevõtet ZeroTurnaround ilmselt sündinud.

ZeroTurnaroundi asutamise ajal töötas Kabanov veel Webmedias teadus- ja arendusjuhina ning oli kaitsmas Tartu ülikoolis informaatika magistrikraadi. Koostöö professor Venega sai alguse juba bakalaureuseastmes, mil professor tekitas tudengis suure huvi programmeerimiskeelte vastu. Kolmandal kursusel kirjutas Kabanov juhendajaga kahasse oma esimese teadusartikli, mis avaldati siis, kui noormees oli esimest aastat magistrant. Nii et lisaks ettevõtjale on mehes ka omajagu teadlast. (Tartu Ülikool)

  • Toetajad

    ESF TeaMe Archimedes      Haridus- ja Teadusministeerium