Esimest korda puutus Mart Min akude tervise analüüsimisega kokku üle kümne aasta tagasi Münchenis külalisprofessorina töötades. Patareide tervis seisneb vastupidavuses ja mahutavuses. Idee sündis siis, kui Saksamaa saatis oma sideüksused Afganistani ning sõjavägi vajas lahendust, kuidas kontrollida, kaua sõdurite kommunikatsioonivahendid sõjapiirkonnas vastu peavad. Nii sai kõik alguse patareide tööiga puudutavaid omadusi uurides ning peagi töötati välja ka elektrokeemilise impedantsi mõõtmise aparaat.
Euromüntide ehtsuse tuvastamine impedantsiga
Praegu on ringluses üle 50 miljardi euromündi, põhilised võltsinguobjektid on ühe- ja kaheeurosed. Võltsitud münte avastatakse igal aastal paarisaja tuhande ringis. Kui palju jääb avastamata, ei oska keegi arvata, kuid mure on, et neid võib olla hulgaliselt. Eriti kardetakse pettusi aina populaarsemaks muutuvate mündiautomaatide vastu.
Mart Min selgitab ja demonstreerib euromüntide ehtsuse tuvastamise lahendust
Tallinna Tehnikaülikooli elektroonikute meelest sobis nende uudne meetod ja seade elektrilise impedantsi mõõtmiseks ka euromüntide ehtsust kontrollima. Nad esitasid selle rahvusvahelisele hankele ning võitsid selle. Leiutis võetakse kasutusele projektis SAFEMETAL, mille raames töötatakse välja aparatuur euromüntide ning nende valmistamiseks kasutatavate metallide ehtsuse kiireks tuvastamiseks lihtsal viisil.
Mündi ehtsuse tuvastamiseks tehakse mõõtmised kolmel valitud sagedusel. Induktsioonmeetodiga mõõtmisel kontakte ei ole- vool genereeritakse mündi sisse induktsiooniga. Nii saadakse mündist pilt, mis on otsekui selle mündi „sõrmejälg“. „Selle meetodiga saame münte tuvastada niimoodi, et me salvestame selle kujutise mällu ja siis võrdleme seda, ütleme et see on etalon signatuur või näpujälg sellele ning seejärel võrdleme võib-olla mõne teise mündiga,“ selgitab Min müntide ehtsuse kontrollimise protseduuri.
Kasutatud/viidatud meedia (videod/esitlused/fotod/artiklid) õigused võivad erineda, palun kontrolli!
NATO akudest euromüntideni
Esimest korda puutus Mart Min akude tervise analüüsimisega kokku üle kümne aasta tagasi Münchenis külalisprofessorina töötades. Patareide tervis seisneb vastupidavuses ja mahutavuses. Idee sündis siis, kui Saksamaa saatis oma sideüksused Afganistani ning sõjavägi vajas lahendust, kuidas kontrollida, kaua sõdurite kommunikatsioonivahendid sõjapiirkonnas vastu peavad. Nii sai kõik alguse patareide tööiga puudutavaid omadusi uurides ning peagi töötati välja ka elektrokeemilise impedantsi mõõtmise aparaat.
Euromüntide ehtsuse tuvastamine impedantsiga
Praegu on ringluses üle 50 miljardi euromündi, põhilised võltsinguobjektid on ühe- ja kaheeurosed. Võltsitud münte avastatakse igal aastal paarisaja tuhande ringis. Kui palju jääb avastamata, ei oska keegi arvata, kuid mure on, et neid võib olla hulgaliselt. Eriti kardetakse pettusi aina populaarsemaks muutuvate mündiautomaatide vastu.
Mündi ehtsuse tuvastamiseks tehakse mõõtmised kolmel valitud sagedusel. Induktsioonmeetodiga mõõtmisel kontakte ei ole- vool genereeritakse mündi sisse induktsiooniga. Nii saadakse mündist pilt, mis on otsekui selle mündi „sõrmejälg“. „Selle meetodiga saame münte tuvastada niimoodi, et me salvestame selle kujutise mällu ja siis võrdleme seda, ütleme et see on etalon signatuur või näpujälg sellele ning seejärel võrdleme võib-olla mõne teise mündiga,“ selgitab Min müntide ehtsuse kontrollimise protseduuri.