Enefit-tehnoloogias kasutatakse tahket soojuskandjat. Eestis 1953. aastal kasutusele võetud tehnoloogia on sellest ajast saadik tohutult edasi arenenud. Kuigi kogu Nõukogude aja laiendati Eesti põlevkivist õli tootmist oli oluline aasta selles vallas 1980, mil otse Eesti elektrijaama kõrval pandi tööle esimene uus süsteem nimega Enefit. Selle Nõukogude Liidus loodud ja Eesti NSV kastasetatud tehnoloogia nimi on kombinatsioon sõnadest energy ja fit, ehk siis sobivad energialahendused. Uued seadmed ei olnud kohe alguses nii edukad kui loodeti ja aja jooksul on neist uuendatud 70 protsenti.
Põlevkivi kasutamise ajalugu
1921. aastal käivitati Kohtla-Järvel proovi õlivabrik, kus õli saamise eesmärgil katsetati põlevkivi utmist spetsiaalses retordis ehk teisisõnu põlevkivi kuumutamist ilma õhu juurdepääsuta. 1924-1942 üle ootuste heade tulemuste toel ehitati Kohtla-Jarvel neli õlivabrikut. Utmisesaadused turustati kütte- ja immutusõlina, bituumenina ja mootorikütusena. Põlevkivigaas põletati oma jõujaamas. 1947. aastal hakati Kohtla-Järvel tootma põlevkivigaasi, millega varustati Leningradi, hiljem ka Tallinna. 50-ndate lõpul hakati põlevkivi kasutama peamiselt elektrienergeetikas. Narva ehitatud Balti Soojuselektrijaam hakkas voolu andma 1959. aastal. 1969. aastal läks Narva lähistel käiku teine põlevkivil töötav hiigelelektrijaam – Eesti Elektrijaam, mis on seni maailma suurim omalaadsete seas. 1980. aastal ehitati Narva õlitehas, mille koosseisu kuuluvad kaks ainulaadset tehnoloogilist seadet UTT-3000, mille abil toodetakse erineva fraktsiooniga põevkivist saadud kütteõli ja kõrge kalorsusega uttegaasi.
Enefit-tehnoloogia eelised
Praegu töötavas tehases kasutatakse kahte seadet, mille nimi on Enefit 140, mis tähendab, et igas tunnis töödeldakse seal ümber 140 tonni põlevkivi. Sinna kõrvale kerkib aga uus tehas, mille keskmes oleva seadme võimsus saab olema poole suurem ning nimi Enefit 280.
Tööstuslikult rakendatud põlevkiviõli tootmise tehnoloogiaid on olemas neli ning Enefit-tehnoloogia on üks neist kahest, mis suudab töödelda peenikest põlevkivi. Enefit-tehnoloogia suudab kogu põlevikivi ära kasutada ja sellest õli toota. Teiseks Enefit-tehnoloogia eeliseks on oluliselt kõrgem energeetiline efektiivsus, ehk lisaks sellele, et kivist toodetakse õli ja energiat, saadakse sellest ka gaasi. Uue Enefiti puhul on veel üks oluline aspekt – selle oluliselt suurem keskkonnasõbralikkus, võrreldes varasemate põlevkivi töötlemisviisidega.
„Meie põlevkivitöötlemistehased on saavutanud sellise olukorra, et teiste arvates see on piisavalt keskkonnahoidlik, piisavalt keskkonnasäästlik ja teatakse ka seda, mis on 20 aastaga juhtunud. Milline oli meie põlevkivitööstus omal ajal oma pigi ja mustade mägede ja reostusega ja teavad seda, et Purtse jõkke on lõhe tagasi tulnud. Nii, et iseenesest see keskkonnahoidlik suund, mida on rakendatud, imponeerib kõigile. Ja lõpuks ikkagi majanduslik kasulikkus. Meil on see saavutatud ja Eesti Energia ja ka Viru Keemia Grupi poolt pakutavad uued tehnoloogilised lahendid on paremad kui mujal maailmas,“ räägib Väino Puura Enefit-tehnoloogiaga kaasnenud edusammudest.
Uudse Enefit-tehnoloogia puhul tootmisel tekkiv tahket jääki ehk tuhka on võimalik taaskasutada ehitustööstuses ja teede ehitamisel. Seda, et Enefit on täiesti puhas tehnoloogia, muidugi öelda ei saa –põlevkivitööstus oma mahtudega ei saa ju kunagi selliseks nagu päikese või tuuleenergia püüdmine. Kuid ta on kahtlemata puhtam tehnoloogia kui varasemad, on Enefiti loojad veednunud. Ja ohutum, kui mõned teised kütuse ammutamise viisid.
Indrek Aarna – Enefit tehnoloogiast
„Võrreldes teiste põlevkiviõli tootmise tehnoloogiatega on ta kindlasti oluliselt puhtam tehnoloogia. Ja need riskid, mis näiteks on seotud nafta pumpamisega süvamerest, nagu me nägime siis Ameerikas, et selliseid katastroofilisi riske ja sellise põlevkiviõli tootmisel kindlasti ei ole. Tootmine on lokaalne ja suhteliselt väikese mahuga ja katastroofilisi tagajärgi sellise tootmise korral on raske ette näha,“ ütleb Aarna.
Plaanides tulevikku
Praegu kasutatakse põlevkivi õli laevakütuse lisandina ning katelde ja tööstuslike ahjude kütteks. Uued Narva lähistele kerkivad põlevkiviõli tehased peavad andma võimaluse toota juba viie aasta pärast Eestis aga ka autokütust. 2016. aastaks kavatsetakse ehitada veel kolm Enefit-280 seadet ja veepuhastusjaam, mis võimaldaks toota Eestis vähemalt 30 000 barrelit päevas rafineerimiseks sobivat vedelkütust, mille väärtus on kaks korda kõrgem kui praegusel tootel.
„Me tahame aastal 2016 Eestis toota kõrgväärtuslikke põlevkivivedelkütuseid, me tahame Eestis toota mootoridiislit, mida saab kasutada siis auto mootoris, müüa kohalikus tankla. Tahame toota kerget kütteõli ja toorbensiini, mida me saaksime müüa regiooni rafineerimistehastele. Lisaks ka elektrienergia. Meie tootmise profiil või meie tooted ei ole täpselt see sama, mida Eestis igapäevaselt tarbitakse, me toodaksime rohkem diislit, tõenäoliselt, kui Eestis tarbitakse ja vähem bensiini, aga suures joones tänu sellele Eesti majanduslikus mõttes varustab ennast vedelkütustega ise ära, see on esmatähtis. Teine oluline aspekt on ka see, et isegi, kui me mõningaid naftatooteid impordime, siis me samas teisi ekspordime ja majanduse seisukohalt on sellel ikkagi ju tasakaalustav efekt,“ räägib Harri Mikk ettevõtte tuleviku plaanidest.
Kasutatud/viidatud meedia (videod/esitlused/fotod/artiklid) õigused võivad erineda, palun kontrolli!
Enefit-tehnoloogia
Enefit-tehnoloogias kasutatakse tahket soojuskandjat. Eestis 1953. aastal kasutusele võetud tehnoloogia on sellest ajast saadik tohutult edasi arenenud. Kuigi kogu Nõukogude aja laiendati Eesti põlevkivist õli tootmist oli oluline aasta selles vallas 1980, mil otse Eesti elektrijaama kõrval pandi tööle esimene uus süsteem nimega Enefit. Selle Nõukogude Liidus loodud ja Eesti NSV kastasetatud tehnoloogia nimi on kombinatsioon sõnadest energy ja fit, ehk siis sobivad energialahendused. Uued seadmed ei olnud kohe alguses nii edukad kui loodeti ja aja jooksul on neist uuendatud 70 protsenti.
Põlevkivi kasutamise ajalugu
1921. aastal käivitati Kohtla-Järvel proovi õlivabrik, kus õli saamise eesmärgil katsetati põlevkivi utmist spetsiaalses retordis ehk teisisõnu põlevkivi kuumutamist ilma õhu juurdepääsuta. 1924-1942 üle ootuste heade tulemuste toel ehitati Kohtla-Jarvel neli õlivabrikut. Utmisesaadused turustati kütte- ja immutusõlina, bituumenina ja mootorikütusena. Põlevkivigaas põletati oma jõujaamas. 1947. aastal hakati Kohtla-Järvel tootma põlevkivigaasi, millega varustati Leningradi, hiljem ka Tallinna. 50-ndate lõpul hakati põlevkivi kasutama peamiselt elektrienergeetikas. Narva ehitatud Balti Soojuselektrijaam hakkas voolu andma 1959. aastal. 1969. aastal läks Narva lähistel käiku teine põlevkivil töötav hiigelelektrijaam – Eesti Elektrijaam, mis on seni maailma suurim omalaadsete seas. 1980. aastal ehitati Narva õlitehas, mille koosseisu kuuluvad kaks ainulaadset tehnoloogilist seadet UTT-3000, mille abil toodetakse erineva fraktsiooniga põevkivist saadud kütteõli ja kõrge kalorsusega uttegaasi.
Enefit-tehnoloogia eelised
Praegu töötavas tehases kasutatakse kahte seadet, mille nimi on Enefit 140, mis tähendab, et igas tunnis töödeldakse seal ümber 140 tonni põlevkivi. Sinna kõrvale kerkib aga uus tehas, mille keskmes oleva seadme võimsus saab olema poole suurem ning nimi Enefit 280.
Tööstuslikult rakendatud põlevkiviõli tootmise tehnoloogiaid on olemas neli ning Enefit-tehnoloogia on üks neist kahest, mis suudab töödelda peenikest põlevkivi. Enefit-tehnoloogia suudab kogu põlevikivi ära kasutada ja sellest õli toota. Teiseks Enefit-tehnoloogia eeliseks on oluliselt kõrgem energeetiline efektiivsus, ehk lisaks sellele, et kivist toodetakse õli ja energiat, saadakse sellest ka gaasi. Uue Enefiti puhul on veel üks oluline aspekt – selle oluliselt suurem keskkonnasõbralikkus, võrreldes varasemate põlevkivi töötlemisviisidega.
„Meie põlevkivitöötlemistehased on saavutanud sellise olukorra, et teiste arvates see on piisavalt keskkonnahoidlik, piisavalt keskkonnasäästlik ja teatakse ka seda, mis on 20 aastaga juhtunud. Milline oli meie põlevkivitööstus omal ajal oma pigi ja mustade mägede ja reostusega ja teavad seda, et Purtse jõkke on lõhe tagasi tulnud. Nii, et iseenesest see keskkonnahoidlik suund, mida on rakendatud, imponeerib kõigile. Ja lõpuks ikkagi majanduslik kasulikkus. Meil on see saavutatud ja Eesti Energia ja ka Viru Keemia Grupi poolt pakutavad uued tehnoloogilised lahendid on paremad kui mujal maailmas,“ räägib Väino Puura Enefit-tehnoloogiaga kaasnenud edusammudest.
Uudse Enefit-tehnoloogia puhul tootmisel tekkiv tahket jääki ehk tuhka on võimalik taaskasutada ehitustööstuses ja teede ehitamisel. Seda, et Enefit on täiesti puhas tehnoloogia, muidugi öelda ei saa –põlevkivitööstus oma mahtudega ei saa ju kunagi selliseks nagu päikese või tuuleenergia püüdmine. Kuid ta on kahtlemata puhtam tehnoloogia kui varasemad, on Enefiti loojad veednunud. Ja ohutum, kui mõned teised kütuse ammutamise viisid.
Plaanides tulevikku
Praegu kasutatakse põlevkivi õli laevakütuse lisandina ning katelde ja tööstuslike ahjude kütteks. Uued Narva lähistele kerkivad põlevkiviõli tehased peavad andma võimaluse toota juba viie aasta pärast Eestis aga ka autokütust. 2016. aastaks kavatsetakse ehitada veel kolm Enefit-280 seadet ja veepuhastusjaam, mis võimaldaks toota Eestis vähemalt 30 000 barrelit päevas rafineerimiseks sobivat vedelkütust, mille väärtus on kaks korda kõrgem kui praegusel tootel.
„Me tahame aastal 2016 Eestis toota kõrgväärtuslikke põlevkivivedelkütuseid, me tahame Eestis toota mootoridiislit, mida saab kasutada siis auto mootoris, müüa kohalikus tankla. Tahame toota kerget kütteõli ja toorbensiini, mida me saaksime müüa regiooni rafineerimistehastele. Lisaks ka elektrienergia. Meie tootmise profiil või meie tooted ei ole täpselt see sama, mida Eestis igapäevaselt tarbitakse, me toodaksime rohkem diislit, tõenäoliselt, kui Eestis tarbitakse ja vähem bensiini, aga suures joones tänu sellele Eesti majanduslikus mõttes varustab ennast vedelkütustega ise ära, see on esmatähtis. Teine oluline aspekt on ka see, et isegi, kui me mõningaid naftatooteid impordime, siis me samas teisi ekspordime ja majanduse seisukohalt on sellel ikkagi ju tasakaalustav efekt,“ räägib Harri Mikk ettevõtte tuleviku plaanidest.