Lainetuse dünaamika uurimine laboris

Akadeemik Tarmo Soomere laboris jätkatakse tegelikult Läänemere uurimise väga pikaajalisi traditsioone. Juba üle saja aasta tagasi, kui mereteadused maailmas alles tekkisid, olid siinse piirkonna teadlased paljudes valdkondades selged pioneerid.

Tarmo Soomere juhtimisel uuritakse TTÜ laboratooriumis nüüdsel ajal hiidlainete käitumist madalas vees. Tänu Soomere labori uurimustele on laevaliikluse mõjude hindamisse tulnud täiesti uued faktorid. Kui veel kümmekond aastat tagasi valitses arvamus, et laevaliikluse mõju on alati lokaalne, siis nüüd teatakse, et on ilmnenud laevaliikluses täiesti uued mõjufaktorid –  kiirlaevalained, mis võivad levida kümnete kilomeetrite kaugusele praktiliselt ilma hajumata ja kõrguse vähenemiseta. Tänu sellistele uutele teadmistele on riigil võimalik keskkonna kaitseks vastavaid meetmeid kehtestada ning laevafirmade tegevust sel viisil ka reguleerida. Ka teadlastel on neis otsustamisprotsessides oma roll: nad saavad poliitikutele ja otsutajatele väärt nõu anda.

TTÜ Küberneetika Instituudi lainetuse dünaamika laboratoorium keskendub komplekssetele ja mittelineaarsetele nähtustele lainete dünaamikas ja rannikutehnikas ning matemaatiliste meetodite rakendamisele laineuuringutes. Uurimisvaldkond hõlmab muuhulgas pika laine teooriat ja rakendusi, pinnalainete modelleerimist, lainekliima uuringuid ja lainetusega seotud nähtusi rannikutehnikas, rakendustega rannikupiirkonna integreeritud halduses.

„Üks meie uurimissuundadest praegu on just seotud laevaliiklusega seonduvate ohtude vähendamisega. Hoovused transpordivad võimalikku reostust nii nagu nemad tahavad. Me püüame rehkendada välja, millised mereosad on head või vähem ohtlikud selles mõttes, et kui sinna satub naftareostust, et siis see ei lähe tundlikele aladele või randa. Mõndades kohtades merel läheb reostus randa peaaegu kohe ja mõndades kohtades kulub nädalaid enne kui ta randa jõuab.  Püüame rehkendada välja ohtlikud ja ohutud kohad ja anda soovitusi laevaliikluse korraldamiseks nii, et laevad liiguksid mööda merd nõnda, et võimaliku õnnetuse tagajärjed oleksid väiksemad,“ räägib Soomere.

Küberneetika Instituudi laboratooriumi kõige olulisem panus tsunamiteadusesse on avastused tsunami profiili järgi purustusjõu määramise kohta. Tsunamisid uurides nähti, et nende  uhtekõrgus –see kui kaugele maale võib vesi välja jõuda – sõltub otseselt sellest, kas esinõlv on järsem või laugem. See oli teadlaste jaoks nii Eestis kui ka mujal maailmas täiesti ootamatu tõdemus: laine profiilide detailid on need, mis tegelikult määravad purustusjõu. Sõltuvalt uhtekõrgusest võib purustusjõud erinevatel tsunamidel erineda 4-5 korda.

Nord Stream

Teadlaste nõu on küsitud ka Nord Streami projekti ettevalmistamisel. Keskkonnaministeerium kutsus Nord Streami keskkonnamõju hindamise ja dokumentatsiooni analüüsiks kokku riikliku töörühma, millesse kutsuti inimesed kahest rahvuslikust mereuuringute instituudist, Teaduste Akadeemia ekspertkogudest, geoloogiakeskusest ja keskkonnauuringute keskusest. Misjärel pidas Tarmo Soomere kokkuvõtliku ettekande uurimistulemustest ka riigikogus.

Soomere sõnul ei mõjuta Nord Streami gaasitoru ehitamine kogu Läänemerd. „Gaasitoru ehitamine kui selline mõjutab siiski suhteliselt väikest osa Läänemere ökosüsteemist: saja kuni paarisaja meetri laiust koridori ja gaasitoru lõhkemise korral on ennekõike oht merepinnal liikuvatele laevadele nö. inimeludele, et gaas mere keskkonda reostab ainult päris lokaalselt,“ ütleb Soomere.

Taunimisväärt oli aga see, et ehitama asuti suhtelist napi eeltöö järel, kõiki toruga kaasnevaid ohte ja riske ei olnud läbi vaagitud. Tänu mereteadlaste – ka Soomere enda kriitikale –Nord Streami plaane kohandati ja muudeti. Kuid ka siin on akadeemik seisukohal, et teadlased ei ole need, kes peavad otsuseid langetama,  teaduse ülesanne on luua objekltiivne pilt ja otsustavad poliitikud.

  • Toetajad

    ESF TeaMe Archimedes      Haridus- ja Teadusministeerium