Tormihoiatus

Tarmo Soomere sai avalikkusele tuntuks 2005. aasta jaanuaris, kui ta Raadio Kukus, Vikerraadios ja Postimehes  tormi tulekut ennustas. Torm tuli ja läks oma tugevuse poolest ajalukku. Kihnu saarel ulatus tuule kiirus kohati 38 meetrini sekundus. Kihnlased koguneisd saare kõrgemasse ossa, sest madalmad paigad olid vee all. Pärnus tõusis veetase 295sentimeetrit üle Kroonlinna nulli ja üleujutati ligi kaheksa ruutkilomeetri suurune ala, tormikahjustusi kannatas  üle kolmveerand tuhande hoone ning 300 inimest evakueeriti. Uputused olid ka Tallinnas, Haapsalus ja  kogu Läänemaal.

„Me elame sõna otseses mõttes vanajumala enda selja taga, meil on puudu väga paljud purustavad loodusnähtused. See sama kuulus jaanuari torm ulatus napilt, napilt esimese kategooria orkaani piiri peale ja numbrites jäi ta natukene alla Ameerikas olevatest orkaanidest lihtsalt selle tõttu, et meiekandis armastatakse mõõta tuule kiirust 10 minuti keskmisena ja Ameerikas armastatakse mõõta 1 minuti keskmisena, ja need suurused on natukene erinevad. Nüüd, kui me mõtleme, et USA-d tabab iga aasta mitu neljanda kategooria orkaani, ja meil on siis üks kord kogu Läänemere ajaloos esimese kategooria orkaan, siis on meil ikka tõsiselt vedanud,“ ütleb Soomere.

See, et üks teadlane kogu riiki tormi eest hoiatas, ilmateenistusest kaugelt ärevamat tooni võttes, jõudis 2005 aastal ka välismeediasse. Ka mujal maailmas peeti seda märkismisväärseks. Tarmo Soomeret tänati tollal kodanikujulguse eest ja ajaleht Postimees tunnustas ta julget käitumist andes talle aasta inimese tiitli . Ta ise meenutab, et hoiatust tehes käis peast korraks küll läbi ka mõte, et kui kõik nii ei lähe,  nagu ta väidab, võidakse teda süüdistada paanika õhutamises. Ent ei – Taani ja Rootsi teadlaste poolt saabunud info ning mere-füüsikaseadused andsid kindluse, et tal on õigus, maru tuleb äge, suure veega ja rannukiäärsetelt aladelt peab evakueeruma.

„Lainete liikumise puhul on nii nagu pinnalainete ja tavaliste tuulelainete ja tsunamide puhul lugu nõnda, et mingi allikas, antud juhul tuul, paneb energiat merepinna mingisse osasse ja see energia liigub mööda merepinda lainena. Merepind on pinnalaine jaoks kui kuldjuhe elektrivoolule nii, et mingisse kohta pandud energia tabab teist kohta ja seekord tabati Eesti Läänerannikut,“ kirjeldab Soomere.

 

  • Toetajad

    ESF TeaMe Archimedes      Haridus- ja Teadusministeerium