Nutikad ehitised Eestis

2020: Tulevikuta maja või tulevikumaja?

Majandusbuumi ajal ehitatud sadade ja tuhandete hoonete puhul polnud säästlikkus peamine. Tarvis oli ehitada, et kasumit teenida. Ka hoonete energiamärgise nõue võeti vastu alles nüüd, kui ehitusturg on lössi vajunud. Kuidas luua maju, mis hoiaksid kokku energiat, oleksid valmistatud loodussõbralikest materjalidest ja võimaluse korral suudaksid ka “ise mõelda”? Kas passiivmaja ja tark maja on Eesti puhul ilus unistus või siiski juba tegelikkus?

Vaata tervet 15.04.2010 saadet ETV arhiivis.

Eesti arhitekt Martin Melioranski räägib arhitektide ees seisvatest väljakutsetest: Raivo Raestik räägib majandustõusu ajal Eestit tabanud odavmajade buumist:

Passiivmajades elavad pered kulutavad küttele kümme korda vähem kui teiste uute majade omanikud. Piltlikult öeldes on passiivmajas tavalise toa ärakütmiseks vaja ainult kolme sajavatist pirni. Sama tulemuse annavad näiteks ka jõulukuusel põlevad kümme küünalt (1 küünal on 30W).

Eelmisel sajandil valminud maja aastane küttekulu on 250 kWh/m² ja enam, uute hoonete norm on 150 kW/h m² aastas. Passiivmaja puhul ei ületa aastane kütteks kuluv energiatarve 15 kWh/m² aastas. Nullenergia maja puhul ei kasutata ülalpidamiseks aastas summaarselt rohkem energiat kui hoone ise toodab.

Targa kodu süsteem võib omaniku eest ära saata elektri- ja veenäidud, teavitada hooldusfirmat konditsioneeri hooldamise vajadusest jms. Süsteem toimib reaalajas ning on kättesaadav kodus puuteekraanil, internetti ühendatud arvutis või mobiiltelefonis.

TÜ Füüsika Instituudi ja Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskuse teadlased leiutasid elektrooptilise klaasi, mille saab lihtsa nupuvajutusega muuta läbipaistmatuks. See muudab kardinate tuleviku küsitavaks. Energiat kulutaks see umbes sama palju kui keskmine säästupirn, sedagi vaid siis, kui klaas on läbipaistev.

  • Toetajad

    ESF TeaMe Archimedes      Haridus- ja Teadusministeerium