Tänapäeva meditsiin vajab järjest moodsamat tehnikat. Selle väljatöötamisel teevad koostööd kaks täiesti erineva hariduse ja võib-olla ka erineva maailmanägemisega inimest: arst ning insener. Saade keskendubki kahele TTÜ Biomeditsiinitehnika Instituudis välja mõeldud uuendusele – dialüüsiaparaadi täiendusele, mis annab arstile võimaluse jälgida reaalajas, kuidas kulgeb neeruhaige vere puhastamine, ja meetodile, mille abil loodetakse arterite pulsilaine kuju mõõtmise […]
Rahvusvahelise mainega biokeemik, Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land on jätnud keha raua sisalduse uurimisel teadusesse selge jälje. Selle valdkonna juhtiva labori, USA Rahvuslike Tervishoiuinstituutide inimese raua-metabolismi labori juht Tracey Rouault tunnistab, et postdoktorantuuris olles suutis Tiit Land oma avastustega viia nimetatud teema uurimise suunda, mida varem ei osatud ettegi kujutada. Saatest saame teada, kui palju […]
Tartu Ülikooli Bioloogilise mitmekesisuse tippkeskuse teadlased eesotsas taimeökoloogia professori Martin Zobeliga selgitavad, mismoodi taimed elukohta valivad ja kuidas igasugune mõistlik koostöö looduses loob elukindlust ning tagab liigirikkuse ka vaesematel ja karmimatel aegadel. Ja kuidas Eesti teadlased ühtede esimestena maailmas on asunud DNA järjestuse alusel kaardistama arbuskulaar-mükoriisseid seeni ehk siis asunud täiesti uutmoodi maadeavastusretkele. Vaata saadet […]
Kas ainult inimesed naeravad? Keegi pole märganud, et linnud või roomajad naeraksid, küll aga naeravad šimpansid ja orangutanid kõditamisel kõigest kõrist. Ka hüaanid naeravad, kuid hoopis siis, kui nad pahandavad ja oma tahtmist ei saa. Avastusega, et kõditamine paneb inimese kõrvale kuuldamatult itsitama ka rotid, kirjutas end ajalooraamatutesse eesti päritolu psühholoog ja neuroteadlane Jaak Panksepp. […]
Alvar Soesoo uurimistööd on teda muuhulgas viinud Islandi ürgsetesse vulkanikraatritesse ja Austraalia mõistatuslikule Lacklandi kurrutusalale ning nagu näitab Soesoo karjäär, võib avastus mõnikord sündida ka köögilaua ääres toidu ja joogiga mängides. Maavärinate olemust selgitab Soomes üles kasvanud Eesti juurtega Eesti Geoloogiakeskuse seismoloog Heidi Soosalu. Vaata saadet ja lisamaterjali: Geoloog Alvar Soesoo (10.01.2013)
70. aastate lõpus, kui maailmas olid moekaubaks elektronkellad, varustas enamikku nende tootjatest vajalike takistitega USA idarannikul, väikeses Rhode Islandi osariigis tegutsev firma International Manufacturing Services – lühidalt IMS. Ettevõtte käes oli tollal 90% kogu maailma takistite turust. Firma juht, eestlane Henn Liiv leiab, et sellise tulemuseni jõuti tänu pidevale teadustööle ja tootearendusele, aga ka uuendustele firma […]
Mitmed maailma nimekaimad teadlased eesotsas kuulsa astrofüüsiku Stephen Hawkinguga leiavad, et inimkonna säilimiseks tuleb koloniseerida kosmos. Vene ajal toodeti Eestis mitmeid aparaate ja nende osi nõukogude kosmoselaevade tarvis, ka osa kosmonautide toidust valmistati Põltsamaal. Pikka aega oligi kosmose vallutamine suurriikide privileeg, väikeriik Eesti liitus Euroopa kosmosetööstusega seitse aastat tagasi, mil meist sai ESA ehk Euroopa […]
Kui jutt käib robotitest, tuleb enamasti silme ette metalne, nurgeline, kohamakalt kahel jalal liikuv masin. TTÜ Biorobootika Keskuses aga ehitatakse pehmeid roboteid, näiteks robotkalu, mis on maailmas suurt tähelepanu äratanud. „Kala pole paljude inimeste arvates eriti tark olevus. Ometi suudab ta ellu jääda väga keerulises ja ebastabiilses keskkonnas – vees. Kas selleks on loodus andnud […]
Uus-Meremaal elavat hüdroinseneri Arved Raudkivi võib nimetada veelausujaks. Ehkki see kõlab esoteeriliselt, tuntakse teda maailmas kui meest, kes teab veevoogude hingeelu nii hästi, et suudab kasvatada näiteks merest maad, rajada saari või teisi vesiehitisi, mis esmapilgul tunduvad võimatud. Tegelikult on Raudkivi omaette teadusharu looja, sest legendaarse inseneri valemid, mis ta juba aastakümneid tagasi kirja pani, […]
Kasutatud/viidatud meedia (videod/esitlused/fotod/artiklid) õigused võivad erineda, palun kontrolli!
Uue põlve päikesepatarei
Eesti ei ole väga päikseline paik ja idee kasutada päikese energiat võib tunduda siin ehk mõneti utoopilisena. Tallinna Tehnikaülikoolis nii ei arvata. „Meil on küll kolm pimedat talvekuud ja sinna ei ole midagi parata, sest asume sellisel laiuskraadil. Kuid ülejäänud kuudel saab meie laiuskraadilgi päikesepaneeliga elektrit toota,” on TTÜ Materjaliteaduste Instituudi keemiliste kiletehnoloogiate labori juhataja Malle Krunks veendunud. Tema juhitavas laboris luuakse materjale, mida saab päikesepatareide valmistamisel kasutada. Nende valmistamiseks on leitud mitmeid kogu maailma mastaabis unikaalseid viise. Vaata saadet ja lisamaterjale: Uue põlve päikesepatarei