Geoloog Alvar Soesoo

500 mil­jo­nit aas­tat tagasi asus Eesti lõu­na­pool­ke­ral suh­te­li­selt jahe­das klii­ma­vööt­mes. Aega­del, mil moo­dus­tus põlev­kivi, oli tänase eesti pind hoo­pis madal­meri ekvaa­tori lähe­dal.

Aste­nos­fääri plas­ti­lise kihi peal liug­lev litos­fäär, mille hulka kuu­lub ka maa­koor, koos­neb tük­ki­dest ehk laama­dest, mis on pide­vas lii­ku­mises. Nagu sel­gi­tab Tal­linna Teh­ni­ka­üli­kooli füü­si­ka­lise geo­loo­gia pro­fes­sor Alvar Soe­soo “Püra­mii­dile”, on see lii­ku­mine mää­ra­nud ära meie maa­va­rade ise­loomu, kliima ning taga­nud Ees­tile täna­seks hea rahu­liku maa­vä­ri­nate- ja vul­kaa­ni­pur­se­te­vaba maa. Samas on laam­tek­too­ni­kas endi­selt palju mõis­ta­tus­likku. Miks hak­ka­vad vul­kaa­nid mõni­kord purs­kama seal, kus neid üldse olema ei peaks? Kas see võib juh­tuda ka Ees­tis? Miks lei­dub Islan­dil kon­ti­nen­taal­set päritolu kivi­meid? Ehkki saare näol peaks tege­mist olema laamade vahelt mere­põh­jast üles ker­ki­nud värske pin­na­sega. Ees­tis küsime: miks mõni­kord maa ka meil väri­seb?

Alvar Soe­soo laama­dest ja maa­va­ra­dest

Järg­ne­vas videos annab A. Soe­soo üle­vaate, kui­das on laam­tek­too­nika seo­tud maa­va­rade tek­ki­mi­sega. Sel­gub, et ka Ees­tis lei­duv põlev­kivi on tek­ki­nud mitme soodsa olu­korra kok­ku­lan­ge­misel. Kuid millele vii­ta­vad mag­neta­no­maa­liad Jõhvi kan­dis? Soe­soo sõnul võib Jõhvi kivi­mi­tes lei­du­vaid raua-, vase-, tsingi ja plii­maake seos­tada vul­kaa­ni­lise tege­vu­sega.

Alvar Soe­soo uuri­mis­tööst Islan­dil

Geo­loo­gi­liste uurin­gute läbi­vii­miseks ja laam­tek­too­ni­kas uute avas­tuste tege­miseks on Island suu­re­pä­rane koht. See­pä­rast kogu­ne­vad väga pal­jud geo­loo­gid ja mag­ma­geo­loo­gid just sinna, et see on ainuke koht maa­il­mas, kus mere­alu­sed laam­tek­too­ni­li­sed prot­ses­sid toi­mu­vad maa peal. Islandi all on ilm­selt ka hots­pot ehk plume ehk kuum täpp.  Et see asub laamade lahk­ne­mise pai­gas, on paras kok­ku­sat­tu­mus, ena­masti ülla­tab kuum täpp just sel­lega, et ta tekib kusagile laama kes­kele, kus vul­kaa­nid purs­kama ei peaks. Alvar Soe­soo on uuri­nud Islandi 2–7 mil­joni aasta vanu­seid vul­kaane, mille hiig­las­liku mäe­mas­siivi on ero­sioon laiali tas­si­nud. Vul­kaa­ni­dest on alles jää­nud orud, mil­les saab uurida ürg­sete tule­mä­gede süga­vus­tes asu­nud kamb­reid.

Alvar Soe­soo geo­loogi iga­päe­va­tööst

“Mille poo­lest eri­ne­vad vul­kaa­ni­li­sed kivi­mid ja mag­ma­ki­vi­mid?”, küsib Ast­rid Kan­nel videok­lipi algu­ses. Lisaks sellele sel­gi­tab Alvar Soe­soo videos, kui­das toi­mub labo­ris uuri­mis­prot­sess ja mil­li­seid märke geo­loo­gid kivi­mit ana­lüü­si­des otsivad. Täna­päe­val vee­da­vad geo­loo­gid ena­muse oma ajast labo­ris arvu­ti­mu­de­li­tega töö­ta­des ning väli­töid tehakse üsna vähe.

Heidi Soo­salu seis­mo­loo­giast ja maa­kera sise­mu­sest

Kui­das tekivad ja levivad seis­mi­li­sed lai­ned ning kui­das on suut­nud seis­mo­loo­gid neile kee­ru­lis­tele prot­ses­si­dele jälile jõuda? Ning veelgi täht­sam: kas maa­vä­ri­nate toi­mu­mist on või­ma­lik ette ennus­tada ning mida annab meile juba toi­mu­nud maa­vä­ri­nate kaar­dis­ta­mine? Nen­dele küsi­mus­tele vas­tab seis­mo­loog Heidi Soo­salu.

Heidi Soo­salu seis­mo­loo­gia­jaa­mas ja labo­ris

Kuigi asub Eesti väga rahu­li­kul ja kind­lal pin­na­sel, on ka meil tunda aeg-ajalt maa väri­se­mist. Ees­tis on kolm seis­mo­jaama, mis Eesti kaar­dil kolm­nurga moo­dus­ta­vad ja mis neid ker­geid väri­naid regist­ree­rivad. Neis jaama­des toi­mu­val hoiab silma peal Heidi Soo­salu. Järg­ne­vas videos sel­gi­tab Soo­salu, mil­li­seid tin­gi­musi seis­mo­mee­ter vajab ning kui­das seis­mo­mee­ter töö­tab. Saame teada, miks Ees­tis maa­vä­ri­naid mõõ­de­takse ja mil­li­sed prot­ses­sid meie maa­koo­res toi­mu­vad.

Väike eks­kur­sioon Alvar Soe­sooga

Ast­rid ja Alvar tee­vad väi­kese õppe­käigu ran­nas, kus nad näe­vad eri­ne­vat tüüpi kivi­meid, alus­ta­des magma- ja moon­de­ki­vi­mi­test kuni set­te­ki­vi­mi­teni välja. Mil­line näeb välja radioak­tiivne grap­to­liitar­gi­liit ning kui­das sel­li­sed eri­li­sed kivi­mid maa­pin­nale satu­vad. Pealt­näha igav ran­na­riba muu­tub üha uute info­kil­dude lisan­du­des põne­vaks jalu­tus­käi­guks kivi­mite kir­jusse maa­ilma.

soesoo

Alvar Soe­soo (sün­di­nud 7. april­lil 1963) on Eesti geo­loog, filo­soo­fia­dok­tor, pro­fes­sor, töö­ta­nud ka Tal­linna Teh­ni­ka­üli­kooli Geo­loo­gia Ins­tituudi direk­to­rina. Alvar Soe­soo uuri­mis­tööd on teda muu­hul­gas vii­nud Islandi ürg­se­tesse vul­kaa­nikraat­ri­tesse ja Aust­raa­lia mõis­ta­tus­li­kule Lack­landi kur­ru­tus­alale ning nagu näi­tab Soe­soo kar­jäär, võib avas­tus mõni­kord sün­dida ka köö­gi­laua ääres toidu ja joo­giga män­gi­des. Loe edasi (ja täienda) Viki­pee­diast

Heidi Soosalu

Heidi Eli­sa­bet Soo­salu (sün­di­nud 30. april­lil 1967 Soo­mes Joroi­ne­nis) on Eesti päritolu seis­mo­loog ja vul­ka­no­loog. Ta on üles kas­va­nud Soo­mes ja lõpe­ta­nud Hel­singi üli­kooli. Tea­dus­tööd on ta tei­nud Soo­mes, Islan­dil ja Suurb­ri­tan­nias. Ala­tes aas­tast 2008 töö­tab ta Eesti Geo­loo­gia­kes­ku­ses juh­tiv­tea­durina ning Tal­linna Teh­ni­ka­üli­koo­lis dot­sen­dina.
Loe edasi (ja täienda) Viki­pee­diast

Nädala küsi­mus!

Kliki pil­dile ja vasta Face­boo­kis: Mil­lise harul­dase metalli varud Ees­tis on Euroopa ühed suu­re­mad:küsimus

Õigesti vas­ta­nute vahel läheb sel näda­lal loosi Len­nu­sa­dama pilet kahele.

Lisa­lu­ge­mist

Miks hil­juti Ees­tis maa värises?
Vas­ta­vad Tartu Üli­kooli geo­loo­gia ins­tituudi eme­riit-pro­fes­sor VÄINO PUURA ja Stock­holmi Üli­kooli geo­loo­gia ja geo­kee­mia osa­konna mere­geo­loog ja -geo­füü­sik, Tartu Üli­kooli küla­lis­pro­fes­sor 2001–2004 Tom Flodén (Hori­sont, 2004)

Mullu läks Ees­tis kirja viis maa­vä­ri­nat päe­vas
Ette­vaat­lik küsi­mus, kui palju meil mullu ka maa­vä­ri­naid regist­ree­riti, ajab geo­füü­sik Olga Hein­loo vaik­selt tori­sema. Paar? Kümme? 1900, tulis­tab Hein­loo lühi­kese pausi järel. 38 roh­kemgi, kui täpne olla, regist­ree­ri­sid seis­mog­raa­fid Suu­ru­pis ja Tar­tus. Maa­vä­ri­nate võim­sus oli 3,4 kuni 6,9 mag­nituudi. (Pos­ti­mees, 2004)

Eesti sai seis­mo­loogi Soo­mest!
Ees­tis on jaa­nua­rist 2008 tööl täis­ko­haga seis­mo­loog Heidi Soo­salu Soo­mest. “Ma töö­ta­sin Islan­dil, seal maa­vä­ri­naid jät­kub küll,” muigab klee­nuke soom­lanna, “nüüd siin Ees­tis on “natuke” rahu­li­kum.” Rahu­li­kum tähendab, et aas­tas regist­ree­rivad meie kolm seis­mo­jaama umbes 1000 lõh­ka­mist ja 2000 kau­ge­mat maa­vä­ri­nat. Pise­maid koha­likke väri­naid hak­kab Heidi alles põh­ja­li­kult uurima. Need sünd­mu­sed on täiesti ole­mas ja vägagi olu­li­sed. (Loo­duse­sõ­ber 2008)

Eesti on Bal­ti­maade juh­tiv seis­mi­lise kesk­konna jäl­gija
Vaa­ta­mata sellele, et Eesti asub regio­naal­geo­loo­gi­li­ses mõt­tes seis­mi­li­selt pas­siiv­ses piir­kon­nas, on siin tähel­da­tud mitut nõrka maa­vä­ri­nat. Ena­masti on nad olnud mõõ­de­ta­vad vaid üli­tund­liku apa­ra­tuuri abil, kuigi mõni neist on olnud ka ini­mes­tele tun­tav. (Kesk­kon­na­teh­nika, 2004)

Seis­mo­loog: island­laste jaoks on vul­kaa­ni­purs­ked argi­päev
Eesti Geo­loo­gia­kes­kuse seis­mo­loog Heidi Soo­salu mee­nu­tas, et Islandi 1100-aas­tase kir­ja­pan­dud aja­loo jook­sul on teada üle 200 tule­mäe purske, mis tähendab üht vul­kaa­ni­pur­set iga viie aasta kohta. (ERR, 2010)

Seis­mo­loog: maa­vä­rina suu­rim tõe­näo­sus on Loode-Ees­tis
Kõige tõe­näo­li­se­malt võib maa­vä­rin aset leida Loode-Ees­tis Osmus­saare juu­res, kus kul­geb maa­põues mur­rang, ütles seis­mo­loog Heidi Soo­salu. (ERR, 2010)

  • Toetajad

    ESF TeaMe Archimedes      Haridus- ja Teadusministeerium