Mäeinsener ja suustööstur Arvi Parbo

Kuld on paljude riikide rahandussüsteemide aluseks, selle omamist on peetud läbi aegade heaks investeeringuks. Kindlasti on eestlastegi seas neid, kelle hoiukarbis on Austraalia kuldmünte. Kuid kui paljud oskavad aimata, et märkimisväärne osa sellest väärismetallist pärineb kaevandustest, mille rajas Eesti mees – tuntuim ja tunnustatuim mäeinsener Arvi Parbo. Tema elu möödus sõna otseses mõttes “käsi kullas”. Eriliste teenete eest Austraalia suurima ja innovaatilisema kaevanduse rajamisel, tootmise juhtimisel ning seeläbi kogu riigi majanduse edendamise eest lõi Inglise kuninganna mehe rüütliks. Kuidas ehitas Sir Arvi väikesest kullakaevandusest üles terve kulda, hõbedat, vaske ja teisi väärismetalle kaevandava ning töötleva kaevandusimpeeriumi.

Erinevatest maakidest


Tavalises kullakaevanduses tänapäeval kulda ei näe, sest enamasti saadakse kaevandamisel tonni kohta kolm grammi kulda. Milline näeb aga välja kullamaak, millest lausa kolmandik on puhtast kullast? Vaata videot, kus Sir Arvi demonstreerib erinevaid maake. Kõik mineraalid on pärit kaevandustest, mida 83aastane tööstur ligi pool sajandit juhtis. Lisaks ka näpunäiteid, kuidas maagist metall kätte saada.

Kiivrist sööri tiitli ja ordeniteni


Mehel, kes alustas söekaevanduses Saksamaal ja kullakaevanduses Austraalias, ning kellest sai rahvusvahelise kaliibriga suurtööstur, on elu jooksul kogunenud palju mälestusi. Oma kodus Melbourne’i eeslinnas näitas pensionil olev härra seinal olevaid diplomeid ja aumärke, kuid kõige armsamaks ja tähelepanuväärsemaks asjaks peab kiivrit, mida ta kandis söekaevanduses Saksamaal 1948. aastal. Heida pilk Arvi Parbo “mälestuste seinale”, seinale, kuhu kinnitatud palju hindamatuid mälestusi hindamatute esemete näol.

Teekond Saksamaalt Olympic Damini


Läänemaal, Kullamaa kandis neljalapselisse perre sündinud Arvi sattus Teise maailmasõja lõpus põgenikelaagrisse Saksamaal. Seal alustas ta mäeasjanduse õpet ja sattus esimest korda praktikale maa alla. Sõja tõttu perest ära lõigatuna ja ainult kaks kätt taskus suundus ta Austraaliasse, kus temast sai suurtööstur ning majandusliider. Selles videos räägib oma loo mees, kes samal ajal kui tema vennad saadeti Stalini sunnitöölistena Siberi kaevandustesse, õppis mäeasjandust vabatahtlikult ja avastas maailma ühe rikkalikuma maardla.

Arvi Parbo – kullakaevandustest, ärist ja elust


Videomaterjale usutlusest Sir Arviga kasutas ka “Pealtnägija”, heites pilgu tema isiklikele saavutustele ja eluloole.
 
 
 
 

Sir Arvi Hillar Parbo, (sündinud 10. veebruaril 1928 Tallinnas) on Eesti päritolu Austraalia mäeinsener ja tööstur. Ta on olnud samaaegselt Austraalia kolme suurima ettevõtte juht. 1978 löödi ta Austraalia tööstuse arendamise eest rüütliks…

Loe edasi (ja täienda) Vikipeediast

Roheline Kool

Seekordsed kooliviktoriiniküsimused:

  1. Aastal 1978 omistas Elisabeth II Austraalia tööstuse arendamise eest Arvi Parbole aadlitiitli. Sir Arvi Parbo perekonnavapil leidis koha ka töösturi eriala iseloomustav elukas. Kirjelda teda!
  2. Millised uuringud andsid Arvi Parbole ja ta kolleegidele juba enne proovipuurimisi aimu Olympic Dami rikkalikest maavaradest?
  3. “Kuulen, midagi koliseb panni põhja peal. Tõstan panni vee pinnale, suurt kivi liiva ja väikeste kivide seas näha ei ole. Ega see ometi kuld ei ole, peaks kolakas olema, mis niisugust kolinat teeb. Vaatan. Jah on. Uuri suurune ümmargune tükk ja uuri paksune ka.“ Nii kirjeldab oma elu leidu 20. aprillil 1932 üks eestlasest kullaotsija Austraalias. Mees pöördus siiski 1937. aastal kodumaale tagasi. Tema Austraalias sündinud pojast Aleksandrist saab Eestis teadlane, insener, professor, kes paneb isa päevikud 2009. aastal kokku raamatuks. Mis on kullaotsija poja perekonnanimi?

Loe lähemalt viktoriinist Roheline Kool!

Lisalugemist

The Olympic Dam Story
Maailma suurimast vase- ja uraanikaevandusest kirjutatud raamatu veebileht, kust leiab killukesi raamatust ja saab tutvuda kaevanduse ajalooga. Eessõna raamatule on kirjutanud Arvi Parbo ning ka see on veebileheküljel üleval.

“Minerals and The Future” Arvi Parbo artikkel kaevandamisest hetkel ja tulevikku silmas pidades. (pdf)

 

Arvi Parbo meedias

Sir Arvi Parbo: olen olnud õigel ajal õigel kohal” (ERR, 2012)

Kauaks jätkub maavarasid?” (Ajaleht Roheline Värav, 2010)
Arvi Parbo andis Läänemaa muuseumile üle suguvõsa arhiivi” (ERR, 2008)
Arvi Parbo – Ettevõtlike inimeste lahkumist takistada ei saa” (Eesti Päevaleht, 2005)
“Sir Arvi Parbo soovitas fosforiiti kaevandada” (Eesti Päevaleht, 2001)

Üks trackback-viide

  1. […] IismaaKõnetuvastusArvo TinniInimese motoorikaLisa Matisoo-SmithAndres SevtšukArvi ParboKristy Kultas-IlinskyTehniline kunstiajaluguMadis RaukasJonne Kotta2011 hooaegPõlevkivitehnoloogia […]

  • Toetajad

    ESF TeaMe Archimedes      Haridus- ja Teadusministeerium