Urbanist Andres Sevtšuk

Linnateadlane Andres Sevtšuk on alates 2004. aastast elanud USA-s, õppinud ja seejärel ka ise õpetanud Bostonis asuvas maailma ühes mainekamas tehnikakõrgkoolis – Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis (MIT). Läinud sügisel kolis ta aga Singapuri, kus MITi abiga avati täiesti uus kõrgkool – Tehnoloogia ja Disaini Ülikool. Andresest sai selle ülikooli õppejõud.

Linnu uurides on teda ennast huvitanud küsimus, kas linnageomeetria mõjutab näiteks seda, kuhu rajatakse poed, restoranid ja teenindusasutused. „Ajalooliselt on linnakujundus või linnadisain olnud lähedasem kunstile kui teadusele. Kuid viimastel aastatel on seda just teaduslikumalt uurima hakatud,” räägib Sevtšuk. “Aine, mida ma õpetanud olen, ongi keskendunud sellele, kuidas linna kirjeldada, kuidas linna mõõta, mis aspekte täpsemalt vaadata, kui sellele veidi kvantitatiivsemalt läheneda.” Seekordses saates räägime linnast kui teadusliku uurimise objektist.

Urbanistika rollist kesk linnastumist ja globaliseerumist

Massachusettsi Tehnoloogiainstituudist uude Singapuri Tehnoloogia ja Disaini Ülikooli professoriks siirduval Andres Sevtšukil on Aasias võimalus oma silmaga näha sealsete megalinnade arengut ja ehk seda ka mõjutada. Uus kõrgkool rajatakse Singapuri koostöös MIT-iga, mille õppejõud seal külalistena õpetama hakkavad. Ka õppekava on kokkupandud MIT-is. Kool sünnib Singapuri valitsuse aktiivsel toetusel, sest maailmatasemel hariduse andmist peetakse seal jätkuva edukuse eeltingimuseks. Tööpõld on aga arhitektidel ja linnaplaneerijatel lai. Järgneva kahe aastakümne jooksul suureneb maailma linnaelanike arv miljardi võrra ja seda suuresti just plahvatuslikult kasvavate Aasia metropolide arvelt. Ka Singapur on võtnud eesmärgiks oma elanikkonda kasvatada mitme miljoni inimese võrra. Millist rolli mängivad selles linnaplaneerijad? Selles videos räägib Andres sellest, kuidas ta ise urbanistikani jõudis ja milliseid keerulisi probleeme peavad teadlased selles valdkonnas lahendama.

Massachussettsi Tehnoloogiainstituudist

Massachussettsi Tehnoloogiainstituut, ingliskeelse lühendiga MIT, on üks maailma juhtivaid tehnikakõrgkoole, kus ei piirduta üknes insenerihariduse andmisega, vaid vaadatakse tehnoloogiat ja täppisteadusi tunduvalt laiemalt – osana inimloovusest. Tulevased insenerid saavad tugeva humanitaarse põhja – filosoofiat õpetatakse siin teadusena, mis keskendub inimeste ja masinate ning üleüldiselt tehnoloogia ja inimeste vahelisele suhetele; õppekavas on muusika – samuti  kui valdkond, mida saab matemaatiliselt analüüsida Isegi lingvistikat käsitletakse kvantitatiivse ainena. MIT-is sündinud ja maailma muutnud saavutuste rida on pikk. Üks kroonjuveele on kindlasti internet, mille loomisega kool tihedalt seotud oli. Seni asub siin interneti üks juhtkeskusi- World Wide Web konsortsium (W3C), kus töötatakse välja võrgu kasutamise standardeid.  Selles videos räägib Andres Sevtšuk oma õpikogemustest ja programmist Urban Network Analysis Toolbox, mille ta töötas välja linna planeerimise edendamiseks.

MIT meedia laboratooriumist

Kogu maailmas tuntud MIT Media Lab on kui meie ajast kaugel eespool asuv koht, kus testitakse tulevikuideid. Näiteks praegu arendatakse seal välja uut tüüpi linnaautosid, mida saab parkides ruumi kokkuhoidmiseks sõna otseses mõttes kokku voltida.
 

Linnaruumi struktuuri kujunemisest

Kas linna vorm ja geomeetria mõjutab seda, kus näiteks kommertslikud pinnad ehk poed, restoranid ja teenindusasutused paiknevad? Kas see, et mitu restorani või sarnaseid tooteid müüvat poodi asuvad kõrvuti tuleb ettevõtetele kokkuvõttes kasuks või kahjuks? Tee kaasa jalutuskäik Cambridge´i peatänaval Massachusettsi avenüül ja saa teada, millistele järeldustele on Andres Sevtšuk MIT-i ümbritsevate linnaosade analüüsimisel jõudnud.

 

Tarkvara linnaruumi analüüsimiseks

Andres Sevtšuki osalusel on MIT-is loodud uudne tarkvaralahendus, mis analüüsib linnade ruumilisi mustreid matemaatiliste võrguanalüüsimeetodite abiga. Võrgukeskuse näitajate abil on võimalik prognoosida paljusid huvitavaid linnafenomene:  millistelt tänavatelt või hoonetest leiab kõige tõenäolisemalt kauplusi, kus on jalgsi- või sõidukiliiklus eeldatavalt tihedaim ja miks maa hind linna eri piirkondades erineb. Võrgustikuanalüüsi kasutatakse laialt sotsiaalvõrgustike, nagu Facebooki sõprade või telefoniraamatu kontaktide uurimisel, aga linnaruumi analüüsil on seda rakendatud üpris vähe. Uus analüüsivahend on tasuta ja avatud lähtekoodiga lisaprogramm ArcGIS-i tarkvarale.

Bostonist

Linna kui areneva organismi uurijale pakub head materjali ka Boston, kus on läbi viidud mitmeid linna ilmet oluliselt muutnud uuendusprojekte. Bostoni ajaloolises osas Beacon Hillis asuvad mõned kõrghooned ja kuldne kuppel ning mõned madalad telliskivi hooned. Bostoni ajaloo üht kõige ambitsioonikamat projekti – tunnelit, mis hakkaks asendama läinud sajandi keskel kesklinna rajatud ja linna sõna otseses mõttes kaheks jaganud tänavapinnast kõrgemal, viaduktil asunud kiirteed – hakati planeerima 1982 aastal. Valmis sai see alles 2007 aastal. Nüüd aga nuputatakse Bostonis, kuidas varem kiirteega kaheks jagatud kesklinna taas ühtseks tervikuks muuta.

Huvitavatest projektidest

Olles eksklusiivse väljapaneku “Real Time Rome” kuraator Itaalias, tekitas Sevtšuk ruumilahenduse, kus kuvati kaarte tervest Rooma linnast enamasti reaalajas nõnda, et kaardid näitasid ka reaalajas inimeste liikumist mobiiltelefonidelt saadud andmete põhjal. Lisaks kajastusid reaalajas muutuvatel kaartidel ka busside, linnatranspordi ja taksode liikumismustrid. Järgnevas videos räägib ta sellest ja teistest huvitavatest projektidest, milles ta kaasa on löönud.

Andres Sevtšuk on õppinud Eesti Kunstiakadeemias, Pariisi arhitektuurikoolis École d’architecture de la ville & des territoires à Marne-la-Vallée arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialal ja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis (MIT) USA-s, kus tema põhiline uurimisala oli mobiilne positsioneerimine ja linnaplaneerimine. Doktoriõppe ajal osales A. Sevtšuk mitmes Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi suurprojektis, mis leidsid tee mõjuvõimsa USA ajakirja Time aasta leiutiste sekka. Väljavalituks osutusid MIT SENSEable City laboratooriumi teos “Digitaalne veepaviljon” ja MIT Media Labi uudse elektrilise linnaauto projekt, kus ta osales disainerina…

Loe edasi (ja täienda) Vikipeedias

Roheline Kool

Seekordsed kooliviktoriiniküsimused:

  1. Milliste rajatiste tõttu on USA linna Bostonit nimetatud lõhestatud linnaks?
  2. Kuidas osales Andres Sevtsuk projektis „Reaalajastu Rooma“.
  3. Nimeta eestikeelne ajakiri, mille lisana on 21. sajandil ilmunud eraldi raamat meie pealinna kõnniteepiiretest.

Loe lähemalt viktoriinist Roheline Kool!

Lisalugemist ja -vaatamist

Digitaalne Water-wall (Maja, 2008)
Digitaalse tehnoloogia tulek võimaldab purskkaevude loomisel erakordselt täpset vee juhtimist. Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi üliõpilased on hiljuti välja töötanud tehnoloogia, mis võimaldab vett juhtida kuni ühe veepiisa täpsusega…

City Car (Maja, 2008)
Mida on autodisainil ühist arhitektuuri ja linnaplaneerimisega? 20. sajandi linnad on suuresti planeeritud isiklike sõiduautode mahutamiseks. Seetõttu näevad moodsad linnad ka tunduvalt teistsugused välja kui traditsioonilised või vaesemal arengutasemel olevad linnad…

Videoklipid projektist “SENSEable City Real Time Rome”

LINNASTUMINE: Maailma linnade areng (Bioneer, 2008)
LINNASTUMINE: Keskkonnamõjud (Bioneer, 2008)
LINNASTUMINE: Unustatud inimesed slummides (Bioneer, 2008)
Analüüs: linnastumine hävitab Eesti tuleviku (Äripäev, 2009)

Andres Sevtšuk meedias

Eesti arhitekt Singapuris (Eesti Ekspress, 2012)
Eesti teadlase juhitud MIT uurimisrühm lõi uue linnavõrgustiku analüüsivahendi (HEI, 2011)
Eesti arhitekt osaleb linnaauto disainimises (Forte, 2008)
Eestlane on kaastegev kahe Time’i aasta leiutise juures (Eesti Ekspress, 2007)

  • Toetajad

    ESF TeaMe Archimedes      Haridus- ja Teadusministeerium