Saade Püramiidi tipus on Eesti Televisoonis
igal neljapäeval kell 20:30, kordus esmaspäeval 12:40 Hooaeg 2013:
10.01: Alvar Soesoo “Laamtektoonika”
17.01: Jaak Panksepp “Loomade emotsioonid”
24.01: Martin Zobel “Taimede liigirikkus”
31.01: Tiit Land “Raud inimese kehas”
07.02: Optiline meetod meditsiinitehnikaseadmetes
14.02: Õhukesekilelised päikesepatareid
21.02: Uued tehnoloogiad vähiuuringutes
28.02: Ain Laats, Apollo juhtimissüsteemide insener
Püramiidi tipus on teadussaade: tõsine ja teaduslik, kuid arusaadavas keeles ja meeles. Saate eesmärk on näidata, kuivõrd oluline roll on teadusel, uutel tehnoloogiatel ning erksal insenerimõttel tänapäeval.
Tutvustame oma saadetes väga erinevates valdkondades tegelevaid Eesti või Eesti juurtega teadlasi ja insenere, kes on oma teoreetilise mõtte, avastuse, meetodi leiutamise, tõestuse, uue tehnoloogia või rakenduse väljatöötamisega elu edasi viinud. Igas saates keskendutakse ühele põhiteemale, mida esindab üks või enam teadlast, inseneri või nende rühm. Saateid vaadates saab meie maailmapilt selgem ja avaram, saame paremini aru protsessidest, mis meie ümber toimuvad ning oskame näha seoseid ja valikuid, mis suunas maailm areneb. Ühtlasi püüame leida vastuse, kuidas puudutab teadlaste ja inseneride töö tavainimest, kuidas see meie elu mõjutab või paremaks muudab.
Saate tiim 2013:
autorid Astrid Kannel ja Neeme Raud toimetajad Astrid Kannel ja Neeme Raud režissöör ja monteerija Tarvo Mölder graafik Martti Leetsar helilooja Meelis Meri operaatorid Margus Malm, Tauno Sirel ja Kaido Tiits produtsent Ene-Maris Tali
Inimese aju kõige olulisemaks ülesandeks on vastu võtta, analüüsida, säilitada ja saata edasi signaale. Sellel põhineb meie mälu ja mõtlemine. Vananedes hakkavad närvirakkude vahelised seosed katkema, närvirakud hävivad. Täna osatakse Parkinsoni, Alzheimeri ja Huntingtoni tõve kulgu vaid leevendada. Kuid üks maailma tippteadlasi, akadeemik Mart Saarma ja tema töörühm on kaasaegset bio – ja geenitehnoloogiat kasutades avastanud valgud, mis võivad viia suure läbimurdeni – Parkinsoni tõve ravimi leiutamiseni. Ning see on alles algus! [ Vaata saadet… ]
Hiljuti projekteeriti Dubaisse juba 165-korruseline maja, mis näitab omaniku väga suurt edevust. Kuid kõik maailma suurlinnad pürivad taeva poole, sest maad on vähe ja see on kallis. “Pilvelõhkujate ehitamise tehnoloogial ei ole piire. Ja üks normaalne maja võikski olla 100-korruseline!” ütleb üks kuulsamaid pilvelõhkujate ehitajaid arhitekt Tõnu Altosaar. Suur osa Toronto südalinna tornidest on projekteerinud firma, kus eesti soost arhitekt palju aastaid on töötanud. Uurimegi Tõnu Altosaarelt, kuidas pilvelõhkujaid projekteeritakse, ehitatakse ja missugused on neis kasutatavad uudsed tehnoloogilised lahendused.
Eesti polaaruurijad on Antarktika ekspeditsioonides osalenud alates 1957. aastast. Lõunapoolust ümbritsevale Antarktisele on kuhjunud umbes 30 miljonit kuupkilomeetrit jääd ja see avaldab tohutut mõju kogu maakera keskkonnale. Kui kogu see jäälasu oleks looduses vee kujul, ulatuks maailmamere tase 70 m võrra kõrgemale. Samuti on Antarktise jäämass talletanud meie koduplaneedi ajaloo – kliima- ning atmosfääri koostise muutused. Uuringud on seni küündinud 800 000 aasta taha, lähema tuleviku lootused ulatuvad kuni 1,5 miljoni aastani. Ka praegune merehoovuseid liigutav ookeanikonveier kujunes välja ca 34 milj. aastat tagasi, just peale seda, kui Antarktis mandrite liikumise käigus oma kohale jõudis.
Seega mõjutavad polaaralad meie kliimat kõige otsesemalt. Räägimegi Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi teadlaste Enn Kaubi, Rein Vaikmäe ja Tõnu Martmaga jäisest mandrist ning uurime, mida on teadlased teada saanud meie koduplaneedist, selle minevikust ning kuivõrd oskavad teadlased prognoosida, mis võib juhtuda tulevikus.
Kõiki maailma astronoome ühendab omavahel ühine uurimisobjekt- Universum. See teeb astronoomiast, eriti kosmoloogiast, kõige rahvusvahelisema teaduse. Tänapäeval pole astronoomid ainult teadmiste kasutajad, vaid neil on võimalus osaleda ka kaasaegse maailmapildi kujundamisel. Eestlased on sellesse meeskondlikult arendatavasse maailmapilti andnud märkimisväärse panuse. Mitmete kosmoloogiliste paradigmade muutmisel on mängus olnud ka Jaan Einasto käsi ja mõistus. Tänu sellele pälvis ta aastal 2009ülemaailmselt tunnustatud, matemaatik Marcel Grossmani nimelise auhinna tumeda aine ja Universumi ehituse uuringute eest.
Tallinna Tehnikaülikooli teadlased on leiutanud efektiivse viisi elektrilise impedantsi mõõtmiseks. Elektriline impedants on aine, materjali või struktuuri takistus vahelduvale elektrivoolule. Kuna igal ainel on takistustegur erinev, saab impedantsi mõõtes selgitada katsetatava objekti kvaliteeti või ehtsust. Avastatud meetodile on järgnenud mitmeid kasulikke patenteeritud seadmeid, mis kõik inimeste elu ühel või teisel moel paremaks teevad. Nii on näiteks Elektroonikainstituudi töörühm professor Mart Mini juhtimisel välja töötanud originaalse impedantsil põhineva lahenduse südamerütmuri jaoks. Sama meetodit saab kasutada ka südamelihase isheemia varaseks avastamiseks, siirdatud kudede ja organite kohanemis- ja eluvõime jälgimiseks, aga ka metallide, näiteks euromüntide ehtsuse kiireks tuvastamiseks.
Pole mingit kahtlust, et Endel Tulving on kõige tuntum eesti soost teadlane kogu maailmas, seda nii formaalsete kui ka mitteformaalsete kriteeriumide põhjal. Ta on uurinud ja kirjeldanud erinevaid mälu tüüpe, informatsiooni salvestamist, selle kodeerimist ning mälust tagasi kutsumist, muutes oma avastustega täielikult varasemaid arusaamu mälust ja selle toimimisest. Tema pikaajaline ja seniseid paradigmasid muutev teadustöö on saanud küllusliku tunnustuse osaliseks. Suurima tunnustuse osaliseks sai ta veel hiljuti, aastal 2009, kui talle anti Pasteur-Weizmanni / Servier’ auhind, mida teadusmaailmas võrreldakse Nobeli preemiaga. Suurtest edusammudest hoolimata on salapärastel mälumaastikel läbi käidud vaid käputäis paiku. Senised edusammud seisnevad Tulvingu sõnul eelkõige selles, et me oleme nüüd võimelised esitama häid küsimusi, mille peale me veel mõni aastakümme tagasi poleks kuidagi tulnud. Nagu ilmselt igaüks teab, algab teaduses kõik küsimustest.
Eestlasest molekulaarbioloogi Rando Allikmetsa nimi tõusis komeedina teadustaevasse 1997. aastal, mil teadusajakiri Science avaldas artikli geeni ABCR seostest eakate inimeste nägemisraskustega. Tänaseks on professor Rando Allikmetsal Columbia ülikooli silmainstituudis New Yorgis oma meditsiinilise geneetika laboratoorium. Lisaks täidab ta sama instituudi teadusdirektori ülesandeid. Kuid nägemisega seotud geenide uurimine tuli tema teadlaskarjääri alles Ameerika Ühendriikidesse tööle asudes. Allikmets lahkus Eestist 29aastaselt geneetikaprofessori Michael Deani kutsel.
Maailm tunneb Rein Taagepera ühiskonnateadlase ja politoloogina. Eestis tuntakse teda ka kui poliitikut ning teadusringkonnas teatakse tema füüsiku tausta. Selline haruldane kombinatsioon on teinud Rein Taageperast politoloogia tippude-tipu ning toonud talle maineka Skytte auhinna demokraatlike valimissüsteemide uurimise eest. See antakse teadlasele, kes on andnud kõige arvestatavama panuse ühiskonnateaduste uurimisse. Praegune Tartu Ülikooli ja Kalifornia Ülikooli emeriitprofessor võttis politoloogias demokraatlike valimissüsteemide uurimisel kasutusele valemid. Ta uuris põhjalikult demokraatlikke valimissüsteeme, kirjeldas valimistel osalevate parteide optimaalset arvu, samuti seaduspära, millal ja miks valitsused kukuvad.
Henno Sillaste on Eesti päritolu Kanada arhitekt, kes on projekteerinud lugematu arvu hooneid Torontos ja Halifaxis. Ka Eestisse on Sillaste jätnud oma jälje. Tema projekteeritud on üks esimesi klaasfassaadiga büroohooneid Tallinnas. Vabaduse väljaku äärse tühja nurga täitnud Kawe Plaza kerkimist jälgis avalikkus kõrgendatud huviga alates ehitusele eelnenud arheoloogilistest kaevetöödest, lõpetades maja avamispeoga, millest võtsid osa nii linnapea kui ka vabariigi president. Henno Sillaste arhitektuuriline käekiri on tasakaalukas. Hoone projekteerimisel arvestab ta eelkõige fuktsionaalsust ja ümbritsevat arhitektuuri.
Peep Talvingu karjäär on olnud väga rahvusvaheline: Haapsalu poiss alustas õpinguid Tartu Ülikoolis ja jätkas Rootsis, edasi tuli töö New Yorgis, siis Kaplinnas Lõuna-Aafrikas ja praegu tegeleb ta õpetamise, ravimise ja teadustööga Los Angeleses. Teda on alati tõmmanud kohad, kus saab end täielikult proovile panna ja pidevaid kriise lahendada. Doktor Talving on avaldanud arvukalt artikleid maailma teadusajakirjades, lisaks on ta kirjutanud oma kogemustest mitmeid peatükke traumakirurgide käsiraamatutesse ja ennekõike hinnatakse tema teadmisi teravtraumade alal.
“Nano on kõikjal,” ütleb nanomaterjalide toksikoloogiat uuriv Angela Ivask, kes kaitses oma doktorikraadi geenitehnoloogias aastal 2006 Tallinna Tehnikaülikoolis. Teadustööd on ta teinud Eestis Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis In vitro ja ökotoksikoloogia uurimisrühmas, mis koosneb ökotoksikoloogia, ökoloogia, keskkonnakeemia, molekulaarbioloogia ja mikroobifüsioloogia alal kompetentsetest teadlastest. Seal uuris ta ainete ja nanosuuruses osakeste toksilisuse mehhanisme. Alates aastast 2010 töötab ta Kalifornias Nanotehnoloogia Keskkonna Efektide Uurimise Keskuses.
Eksperimentaalfüüsik Thomas Timusk on sündinud 3. juunil 1933. aastal Eestis. Bakalaureusekraadi füüsikas sai ta Toronto Ülikoolist, doktorikraadi USAs New Yorgi osariigis asuvast Cornelli Ülikoolist. Järeldoktorantuuri õpingud viisid teda Saksamaale ja USAsse. Tööle asus ta Kanada väikelinna Hamiltoni McMasteri Ülikooli, kus ta tegeleb erinevate materjalide omaduste uurimisega infrapunakiirguse abil. Kasutades infrapunaspektroskoopiat, on ta uurinud võremoonutusi leelishalogeniidkristallides, kvaasikristalle, eksitonide gaasi elektron-auk vedelikus pooljuhtides, kosmilist reliktkiirgust ja kiirguse levikut soojustavates materjalides, nagu klaaskiud ja hane suled. Tema praegune töö on seotud raskete fermionidega ülijuhtide ja orgaaniliste ning vaskoksiidülijuhtide uurimisega.
Küllap ei osanud esimeste laserite leiutajad ettegi kujutada, kuivõrd laialdaselt nende leiutist tulevikus kasutama hakatakse – sidetehnoloogiast keskkonnaseireni, tootmisest meditsiinini, meelelahutusest teadusuuringuteni. Eesti teadlased on laseritega teadustöid teinud juba mitukümmend aastat ning aastal 1991 loodud eestlaste ettevõte Laser Diagnostic Instruments klientide hulgas on USA, Kanada, Mehhiko, Saksamaa, Hollandi, Norra, Soome, Rootsi, Portugali, India, Poola, Iisraeli ja Venemaa ettevõtted ning riiklikud institutsioonid.
Akadeemik Tarmo Soomere on kogu maailmas tunnustatud ekspert kiirlaevade tekitatud lainete, Läänemere lainetuse uurimise ja solitonide vastastikuse mõju alal. Tartu ja Moska ülikoolis matemaatikat õppinud ning seejärel mere-, konkretseelt lainefüüsikale pühendunud teadlane on Eesti Teaduste Akadeemia ja Euroopa Akadeemia (Academia Europaea) liige. Täna uurib tema töörühm, kuidas Läänemere hoovused ja lained transpordivad reostust. Seda teades on võimalik kardinaalselt vähendada laevaliikluse potentsiaalset reostusohtu.
Kaks Eesti noormeest, vennad Kaur ja Kaspar Kallas aitasid USA firmal Silicon Imaging välja töötada maailma teadaolevalt esimest kolmemõõtmelist pilti salvestavat videokaamerat. Eestlaste osa oli ehitada mobiilne riistvaralahendus ehk salvesti SI kaamerapeadele. Aga kuhu areneb tuleviku filmitehnoloogia? Küsime seda Hollywoodis töötavalt operaatorilt Alar Kivilolt ning režissöör-lavastajalt Ilmar Taskalt.
Enefit 280 on Eesti 100-aastasele kogemusele rajanev uusim põlevkivist energia ja õli tootmise tehnoloogia. Praegu ehitatakse Narva esimest uue põlvkonna õlitehast, mis peaks valmis saama aastal 2012. Lisaks arendustele Eestis pakutakse meie ainulaadset tehnoloogiat ka maailmaturul – Jordaaniasse rajatakse Enefit 280 tehnoloogial töötav elektrijaam ja õlitehas. Hiljuti omandati ka suurim kompleksne eraomandis olev põlevkivivaru USA Utah osariigis, kus alustatakse ettevalmistusi kuni 57 000 barrelise päevatoodanguga põlevkivitööstuse väljaarendamiseks.
Püramiidi tipus
Saade Püramiidi tipus on Eesti Televisoonis
igal neljapäeval kell 20:30, kordus esmaspäeval 12:40
Hooaeg 2013:
10.01: Alvar Soesoo “Laamtektoonika”
17.01: Jaak Panksepp “Loomade emotsioonid”
24.01: Martin Zobel “Taimede liigirikkus”
31.01: Tiit Land “Raud inimese kehas”
07.02: Optiline meetod meditsiinitehnikaseadmetes
14.02: Õhukesekilelised päikesepatareid
21.02: Uued tehnoloogiad vähiuuringutes
28.02: Ain Laats, Apollo juhtimissüsteemide insener
Püramiidi tipus on teadussaade: tõsine ja teaduslik, kuid arusaadavas keeles ja meeles. Saate eesmärk on näidata, kuivõrd oluline roll on teadusel, uutel tehnoloogiatel ning erksal insenerimõttel tänapäeval.
Tutvustame oma saadetes väga erinevates valdkondades tegelevaid Eesti või Eesti juurtega teadlasi ja insenere, kes on oma teoreetilise mõtte, avastuse, meetodi leiutamise, tõestuse, uue tehnoloogia või rakenduse väljatöötamisega elu edasi viinud. Igas saates keskendutakse ühele põhiteemale, mida esindab üks või enam teadlast, inseneri või nende rühm. Saateid vaadates saab meie maailmapilt selgem ja avaram, saame paremini aru protsessidest, mis meie ümber toimuvad ning oskame näha seoseid ja valikuid, mis suunas maailm areneb. Ühtlasi püüame leida vastuse, kuidas puudutab teadlaste ja inseneride töö tavainimest, kuidas see meie elu mõjutab või paremaks muudab.
Saate tiim 2013:
autorid Astrid Kannel ja Neeme Raud
toimetajad Astrid Kannel ja Neeme Raud
režissöör ja monteerija Tarvo Mölder
graafik Martti Leetsar
helilooja Meelis Meri
operaatorid Margus Malm, Tauno Sirel ja Kaido Tiits
produtsent Ene-Maris Tali
Saade valmib TeaMe programmi raames Euroopa Sotsiaalfondi toel.
Mart Saarma (eetris 15.01.2011)
Inimese aju kõige olulisemaks ülesandeks on vastu võtta, analüüsida, säilitada ja saata edasi signaale. Sellel põhineb meie mälu ja mõtlemine. Vananedes hakkavad närvirakkude vahelised seosed katkema, närvirakud hävivad. Täna osatakse Parkinsoni, Alzheimeri ja Huntingtoni tõve kulgu vaid leevendada. Kuid üks maailma tippteadlasi, akadeemik Mart Saarma ja tema töörühm on kaasaegset bio – ja geenitehnoloogiat kasutades avastanud valgud, mis võivad viia suure läbimurdeni – Parkinsoni tõve ravimi leiutamiseni. Ning see on alles algus! [ Vaata saadet… ]
Tõnu Altosaar (eetris 22.01.2011)
Hiljuti projekteeriti Dubaisse juba 165-korruseline maja, mis näitab omaniku väga suurt edevust. Kuid kõik maailma suurlinnad pürivad taeva poole, sest maad on vähe ja see on kallis. “Pilvelõhkujate ehitamise tehnoloogial ei ole piire. Ja üks normaalne maja võikski olla 100-korruseline!” ütleb üks kuulsamaid pilvelõhkujate ehitajaid arhitekt Tõnu Altosaar. Suur osa Toronto südalinna tornidest on projekteerinud firma, kus eesti soost arhitekt palju aastaid on töötanud. Uurimegi Tõnu Altosaarelt, kuidas pilvelõhkujaid projekteeritakse, ehitatakse ja missugused on neis kasutatavad uudsed tehnoloogilised lahendused.
Polaaruurijad (eetris 29.01.2011)
Eesti polaaruurijad on Antarktika ekspeditsioonides osalenud alates 1957. aastast. Lõunapoolust ümbritsevale Antarktisele on kuhjunud umbes 30 miljonit kuupkilomeetrit jääd ja see avaldab tohutut mõju kogu maakera keskkonnale. Kui kogu see jäälasu oleks looduses vee kujul, ulatuks maailmamere tase 70 m võrra kõrgemale. Samuti on Antarktise jäämass talletanud meie koduplaneedi ajaloo – kliima- ning atmosfääri koostise muutused. Uuringud on seni küündinud 800 000 aasta taha, lähema tuleviku lootused ulatuvad kuni 1,5 miljoni aastani. Ka praegune merehoovuseid liigutav ookeanikonveier kujunes välja ca 34 milj. aastat tagasi, just peale seda, kui Antarktis mandrite liikumise käigus oma kohale jõudis.
Seega mõjutavad polaaralad meie kliimat kõige otsesemalt. Räägimegi Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi teadlaste Enn Kaubi, Rein Vaikmäe ja Tõnu Martmaga jäisest mandrist ning uurime, mida on teadlased teada saanud meie koduplaneedist, selle minevikust ning kuivõrd oskavad teadlased prognoosida, mis võib juhtuda tulevikus.
Jaan Einasto (eetris 05.02.2011)
Kõiki maailma astronoome ühendab omavahel ühine uurimisobjekt- Universum. See teeb astronoomiast, eriti kosmoloogiast, kõige rahvusvahelisema teaduse. Tänapäeval pole astronoomid ainult teadmiste kasutajad, vaid neil on võimalus osaleda ka kaasaegse maailmapildi kujundamisel. Eestlased on sellesse meeskondlikult arendatavasse maailmapilti andnud märkimisväärse panuse. Mitmete kosmoloogiliste paradigmade muutmisel on mängus olnud ka Jaan Einasto käsi ja mõistus. Tänu sellele pälvis ta aastal 2009ülemaailmselt tunnustatud, matemaatik Marcel Grossmani nimelise auhinna tumeda aine ja Universumi ehituse uuringute eest.
Mart Min (eetris 12.02.2011)
Tallinna Tehnikaülikooli teadlased on leiutanud efektiivse viisi elektrilise impedantsi mõõtmiseks. Elektriline impedants on aine, materjali või struktuuri takistus vahelduvale elektrivoolule. Kuna igal ainel on takistustegur erinev, saab impedantsi mõõtes selgitada katsetatava objekti kvaliteeti või ehtsust. Avastatud meetodile on järgnenud mitmeid kasulikke patenteeritud seadmeid, mis kõik inimeste elu ühel või teisel moel paremaks teevad. Nii on näiteks Elektroonikainstituudi töörühm professor Mart Mini juhtimisel välja töötanud originaalse impedantsil põhineva lahenduse südamerütmuri jaoks. Sama meetodit saab kasutada ka südamelihase isheemia varaseks avastamiseks, siirdatud kudede ja organite kohanemis- ja eluvõime jälgimiseks, aga ka metallide, näiteks euromüntide ehtsuse kiireks tuvastamiseks.
Endel Tulving (eetris 19.02.2011)
Pole mingit kahtlust, et Endel Tulving on kõige tuntum eesti soost teadlane kogu maailmas, seda nii formaalsete kui ka mitteformaalsete kriteeriumide põhjal. Ta on uurinud ja kirjeldanud erinevaid mälu tüüpe, informatsiooni salvestamist, selle kodeerimist ning mälust tagasi kutsumist, muutes oma avastustega täielikult varasemaid arusaamu mälust ja selle toimimisest. Tema pikaajaline ja seniseid paradigmasid muutev teadustöö on saanud küllusliku tunnustuse osaliseks. Suurima tunnustuse osaliseks sai ta veel hiljuti, aastal 2009, kui talle anti Pasteur-Weizmanni / Servier’ auhind, mida teadusmaailmas võrreldakse Nobeli preemiaga. Suurtest edusammudest hoolimata on salapärastel mälumaastikel läbi käidud vaid käputäis paiku. Senised edusammud seisnevad Tulvingu sõnul eelkõige selles, et me oleme nüüd võimelised esitama häid küsimusi, mille peale me veel mõni aastakümme tagasi poleks kuidagi tulnud. Nagu ilmselt igaüks teab, algab teaduses kõik küsimustest.
Rando Allikmets (eeter 26.02.2011)
Eestlasest molekulaarbioloogi Rando Allikmetsa nimi tõusis komeedina teadustaevasse 1997. aastal, mil teadusajakiri Science avaldas artikli geeni ABCR seostest eakate inimeste nägemisraskustega. Tänaseks on professor Rando Allikmetsal Columbia ülikooli silmainstituudis New Yorgis oma meditsiinilise geneetika laboratoorium. Lisaks täidab ta sama instituudi teadusdirektori ülesandeid. Kuid nägemisega seotud geenide uurimine tuli tema teadlaskarjääri alles Ameerika Ühendriikidesse tööle asudes. Allikmets lahkus Eestist 29aastaselt geneetikaprofessori Michael Deani kutsel.
Rein Taagepera (eetris 05.02.2011)
Maailm tunneb Rein Taagepera ühiskonnateadlase ja politoloogina. Eestis tuntakse teda ka kui poliitikut ning teadusringkonnas teatakse tema füüsiku tausta. Selline haruldane kombinatsioon on teinud Rein Taageperast politoloogia tippude-tipu ning toonud talle maineka Skytte auhinna demokraatlike valimissüsteemide uurimise eest. See antakse teadlasele, kes on andnud kõige arvestatavama panuse ühiskonnateaduste uurimisse. Praegune Tartu Ülikooli ja Kalifornia Ülikooli emeriitprofessor võttis politoloogias demokraatlike valimissüsteemide uurimisel kasutusele valemid. Ta uuris põhjalikult demokraatlikke valimissüsteeme, kirjeldas valimistel osalevate parteide optimaalset arvu, samuti seaduspära, millal ja miks valitsused kukuvad.
Henno Sillaste (eeter 12.03.2011)
Henno Sillaste on Eesti päritolu Kanada arhitekt, kes on projekteerinud lugematu arvu hooneid Torontos ja Halifaxis. Ka Eestisse on Sillaste jätnud oma jälje. Tema projekteeritud on üks esimesi klaasfassaadiga büroohooneid Tallinnas. Vabaduse väljaku äärse tühja nurga täitnud Kawe Plaza kerkimist jälgis avalikkus kõrgendatud huviga alates ehitusele eelnenud arheoloogilistest kaevetöödest, lõpetades maja avamispeoga, millest võtsid osa nii linnapea kui ka vabariigi president. Henno Sillaste arhitektuuriline käekiri on tasakaalukas. Hoone projekteerimisel arvestab ta eelkõige fuktsionaalsust ja ümbritsevat arhitektuuri.
Peep Talving (eeter 19.03.2011)
Peep Talvingu karjäär on olnud väga rahvusvaheline: Haapsalu poiss alustas õpinguid Tartu Ülikoolis ja jätkas Rootsis, edasi tuli töö New Yorgis, siis Kaplinnas Lõuna-Aafrikas ja praegu tegeleb ta õpetamise, ravimise ja teadustööga Los Angeleses. Teda on alati tõmmanud kohad, kus saab end täielikult proovile panna ja pidevaid kriise lahendada. Doktor Talving on avaldanud arvukalt artikleid maailma teadusajakirjades, lisaks on ta kirjutanud oma kogemustest mitmeid peatükke traumakirurgide käsiraamatutesse ja ennekõike hinnatakse tema teadmisi teravtraumade alal.
Angela Ivask (eeter 26.03.2011)
“Nano on kõikjal,” ütleb nanomaterjalide toksikoloogiat uuriv Angela Ivask, kes kaitses oma doktorikraadi geenitehnoloogias aastal 2006 Tallinna Tehnikaülikoolis. Teadustööd on ta teinud Eestis Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis In vitro ja ökotoksikoloogia uurimisrühmas, mis koosneb ökotoksikoloogia, ökoloogia, keskkonnakeemia, molekulaarbioloogia ja mikroobifüsioloogia alal kompetentsetest teadlastest. Seal uuris ta ainete ja nanosuuruses osakeste toksilisuse mehhanisme. Alates aastast 2010 töötab ta Kalifornias Nanotehnoloogia Keskkonna Efektide Uurimise Keskuses.
Thomas Timusk (eeter 02.04.2011)
Eksperimentaalfüüsik Thomas Timusk on sündinud 3. juunil 1933. aastal Eestis. Bakalaureusekraadi füüsikas sai ta Toronto Ülikoolist, doktorikraadi USAs New Yorgi osariigis asuvast Cornelli Ülikoolist. Järeldoktorantuuri õpingud viisid teda Saksamaale ja USAsse. Tööle asus ta Kanada väikelinna Hamiltoni McMasteri Ülikooli, kus ta tegeleb erinevate materjalide omaduste uurimisega infrapunakiirguse abil. Kasutades infrapunaspektroskoopiat, on ta uurinud võremoonutusi leelishalogeniidkristallides, kvaasikristalle, eksitonide gaasi elektron-auk vedelikus pooljuhtides, kosmilist reliktkiirgust ja kiirguse levikut soojustavates materjalides, nagu klaaskiud ja hane suled. Tema praegune töö on seotud raskete fermionidega ülijuhtide ja orgaaniliste ning vaskoksiidülijuhtide uurimisega.
LDI laser-ja optikatehnoloogia (eeter 09.04.2011)
Küllap ei osanud esimeste laserite leiutajad ettegi kujutada, kuivõrd laialdaselt nende leiutist tulevikus kasutama hakatakse – sidetehnoloogiast keskkonnaseireni, tootmisest meditsiinini, meelelahutusest teadusuuringuteni. Eesti teadlased on laseritega teadustöid teinud juba mitukümmend aastat ning aastal 1991 loodud eestlaste ettevõte Laser Diagnostic Instruments klientide hulgas on USA, Kanada, Mehhiko, Saksamaa, Hollandi, Norra, Soome, Rootsi, Portugali, India, Poola, Iisraeli ja Venemaa ettevõtted ning riiklikud institutsioonid.
Tarmo Soomere (eeter 16.04.2011)
Akadeemik Tarmo Soomere on kogu maailmas tunnustatud ekspert kiirlaevade tekitatud lainete, Läänemere lainetuse uurimise ja solitonide vastastikuse mõju alal. Tartu ja Moska ülikoolis matemaatikat õppinud ning seejärel mere-, konkretseelt lainefüüsikale pühendunud teadlane on Eesti Teaduste Akadeemia ja Euroopa Akadeemia (Academia Europaea) liige. Täna uurib tema töörühm, kuidas Läänemere hoovused ja lained transpordivad reostust. Seda teades on võimalik kardinaalselt vähendada laevaliikluse potentsiaalset reostusohtu.
Tuleviku filmitehnika (eeter 23.04.2011)
Kaks Eesti noormeest, vennad Kaur ja Kaspar Kallas aitasid USA firmal Silicon Imaging välja töötada maailma teadaolevalt esimest kolmemõõtmelist pilti salvestavat videokaamerat. Eestlaste osa oli ehitada mobiilne riistvaralahendus ehk salvesti SI kaamerapeadele. Aga kuhu areneb tuleviku filmitehnoloogia? Küsime seda Hollywoodis töötavalt operaatorilt Alar Kivilolt ning režissöör-lavastajalt Ilmar Taskalt.
Põlevkivitehnoloogia Enefit (eeter 30.04.2011)
Enefit 280 on Eesti 100-aastasele kogemusele rajanev uusim põlevkivist energia ja õli tootmise tehnoloogia. Praegu ehitatakse Narva esimest uue põlvkonna õlitehast, mis peaks valmis saama aastal 2012. Lisaks arendustele Eestis pakutakse meie ainulaadset tehnoloogiat ka maailmaturul – Jordaaniasse rajatakse Enefit 280 tehnoloogial töötav elektrijaam ja õlitehas. Hiljuti omandati ka suurim kompleksne eraomandis olev põlevkivivaru USA Utah osariigis, kus alustatakse ettevalmistusi kuni 57 000 barrelise päevatoodanguga põlevkivitööstuse väljaarendamiseks.