Õiged vastused ja kommentaarid žüriilt

Siit leiab kõigi 2012 hooaja saadete kohta käivate viktoriiniküsimuste õiged vastused.

Vaata ka edetabelit!

1. Jonne Kotta saade (vt küsimusi)

  1. Esimese küsimuse eest andsime täispunktid, kui oli mainitud köite ja betoonplokkide külge kinnituvate rändkarpide puhastusvõimet.
  2. Ootasime vastuseks selgitust nn võõrliikide reeglist – et igast kümnest tulnukast jääb püsima üks ja kümne püsimajääja hulgast muutub probleemseks üks. Siiski andsime punktid ka neile, kes pakkusid klassikalist ökoloogilise püramiidi reeglit.
  3. Õiget vastust teadsid need, kes lugesid Kaido Kama võrukeelset reisikirja purjeka Lennuk ümbermaailmasõidust.

2. Madis Raukase saade (vt küsimusi)

  1. Õige oli „keraamilised fosforid“. Segadust tekitas see, et teadlane hääldas sõna „fosfoorid“ lühidalt „fosforid“. Eesti keeles on neil sõnadel kindel vahe, mida enamik ka oskas selgitada.
  2. Porod eristavad samblikke lume seest ultraviolettnägemise abil.
  3. Tartu Ülikooli väärika rektori Feodor Klementi nimi oli peaaegu kõigis vastustes.

3. Tehnilise kunstiajaloo saade (vt küsimusi)

  1. Alusjooonistuselt nähti kellaaega (kl 11) infrapunauuringul. Päevavalguses näitas kell 12.
  2. Õige vastus pidi sisaldama märksõnu: tahm, signatuur, puitraami vanus.
  3. Jeesuse piits oli punutud paeladest. Viitamisega evangeeliumile tuldi üldiselt toime.

4. Kristi Kultas-Ilinsky saade (vt küsimusi)

  1. Andsime kaks punkti, kui oli mainitud, et operatsioon leevendas üht parkinsoni tõve sümptomitest – värisemist.
  2. Õige vastus kõlas: „dopamiin“ ja õigeks sai loetud ka „topamiin“.
  3. „Vasjuganist Michigani“. Vastuse jälile jõudis see, kes võttis kätte raamatu „Kultaste saaga“.

5. Arvi Parbo saade (vt küsimusi)

  1. Töökas loom Sir Arvi Parbo perekonnavapil: kuldne mutt.
  2. Ühe punkti said need, kes märkisid Olympic Dam maardla leidmisel lennukilt mõõdetud anomaaliaid. Kaks punkti need, kes anomaaliate liike täpsustasid (magnetiline, geofüüsiline, elektriline).
  3. Kullaotsija poja perekonnanimi on Maastik. Aleksander Maastik, Eesti Maaülikooli emeriitprofessor, avaldas oma isa päevikute põhjal raamatu „Otsija lugu“.

6. Andres Sevtšuki saade (vt küsimusi)

  1. Bostonit on nimetatud „lõhestatud linnaks“ linna läbinud kiirtee, selle likvideerimisel ehitatud tunneli ja tunneli peale jääva haljasvööndi pärast.
  2. Andres Sevtšuk osales projektis „Reaalajastu Rooma“ kuratoorina. Kes nii vastas, sai punkti. Kaks said need, kes nimetasid tema osalust liikluse reaalajakaartide väljatöötamisel (mobiiltelefonide abiga).
  3. Piiretepilte ilmutanud maastikuarhitektide ajakiri kannab nime „Õu“.

7. Lisa Matisoo saade (vt küsimusi)

  1. Kuidas kanad jõudsid enne Kolumbust Lõuna-Ameerikasse (polüneeslased viisid) vastasid kõik eksimatult. Maguskartul ehk bataat läbis nende meresõitjatega vastupidise tee.
  2. Richard Villems ütles Aafrika Eeva kohta näiteks seda, et Eeva oli konkreetne isik, kes elas 200 000 aastat tagasi Aafrikas ja temalt oleme kõik pärinud oma mitokondriaalse DNA, mis kandub edasi emaliini pidi.
  3. Õige vastuse andis Thor Heyerdahli Kon-Tiki raamat: Maui tuli Purast.

8. Inimese motoorika saade (vt küsimusi)

  1. Hormooni nimi: prolaktiin ja mida vähe palavas pingutades selle tase tõuseb, seda parem vastupidavusvõime.
  2. Kes kasvatab vaid musklit, see võib hätta sattuda pikamaajooksul ja ei jaksa peenraid kaevata. Treening peab olema mitmekülgne.
  3. Et igaüks võib tugevaks saada jne.. ütles Georg Lurich.

9. Arvo Tinni saade (vt küsimusi)

  1. Kaks punkti said need, kes esitasid arve nii Austraalia kiirtee M7 kui ka selle nn spagetisõlme (mitmetasandilise ristmiku) kohta.
  2. Arvo Tinni leiutas Vietnamis sõjas kasutamiseks silla, mida sai päeval vee alla lasta ja öösel vee peale tõsta.
  3. Korporatsioon Ugala ja selle lipukiri: isamaa, sõprus, ausus.

10. Kõnetuvastuse saade (vt küsimusi)

  1. Kõnetuvastusseade saatis küsija Varssavi asemel Kassarisse, sest teadis vaid Eesti kohanimesid.
  2. Õige vastus: 50 millisekundit.
  3. Sir Arthur C. Clarke ja tema teos „Linn ja tähed“.

11. Molekulaarkardioloog Siiri Iismaa saade (vt küsimusi)

  1. Victor Changi instituudi teadustöö tulemusena pikenes ajalimiit südame ühest paigast teise transportimiseks 14 tunnini.
  2. Siiri Iismaa nimetas terminaalselt diferentseerunuteks südamelihaserakke, närvirakke, kõrva kuulmisretseptoreid ja silmaläätse rakke. Viimast öeldes ta eksib – silmalääts ei ole rakulise ehitusega. Küllap mõtles teadlane silma võrkkesta rakke.
  3. Veiste-südamerohi (lähedane ja sama toimega liik on lääne-südamerohi).

12. Küberkaitsesaade (vt küsimusi)

  1. IBM superarvuti nimi: Watson.
  2. Kahe punkti saamiseks pidi vastuses olema sõna „telekommunikatsioon“, mis oli „agentide“ esimene suurem tööülesanne.
  3. Viktoriini kõige raskemaks osutunud küsimus, millele vastasid õigesti vaid Heidy Mustkivi ja Võhma kool. Õige vastus on: küberneetika isa Norbert Wiener.

13. Hüdroinsener Arved Raudkivi saade (vt küsimusi)

  1. Raudkivi valemite abil hinnatakse setete liikumist veekogus.
  2. Toomas Liiv soovitas keerisesse sattunul veekogu põhja poole hoida (sest sealtkaudu võib keerise mõjust pääseda).
  3. Kaks punkti said need, kes kõnelesid vastuses muuhulgas ka Narva jõe lähtest ja buunide (kannustammide) ehitamisest.

14. Biorobootika saade (vt küsimusi)

  1. Mart Anton maailma parimast robotkalast: hea kiirendus, vastupidavus, manööverdamisvõime…
  2. Punased lihased rakenduvad kestva töö puhul, valged aga äkilise pingutuse korral. Tallinna Tehnikaülikooli robotkala töötab „punaste lihaste“ jõul.
  3. Leonardo da Vinci.

15. Eesti kosmoseprojektide saade (vt küsimusi)

  1. Satelliidi klaasipuhastaja.
  2. Paraboollennule võtsid teadlased kaasa pehmeid mänguasju, sest seda õnnetoovaks kombeks ning mänguasjade liikumine näitab hästi, millal täpselt on saabumas kaaluta oleku loetud sekundid.
  3. Gleb Bichele (1909-2004).

16. Saade materjaliinsener Henn Liivist  (vt küsimusi)

  1. Kahe punkti saamiseks pidid vastuses olema mõisted: kommunikatsioon ja radiatsioon (kiirgus).
  2. Henn Liiv ei soovinud oma ettevõttes rakendada rohkem kui viitkümmet töötajat.
  3. Rahvusarhiivi bareljeefil on kiri „Otto Liiv (1905-1942)“. Riigiarhivaar Otto Liiv on Henn Liivi isa.


 

See postitus kuulub rubriiki Roheline kool. Bookmark the püsiviide. Kommentaarid ja trackback-viited on suletud.
  • Toetajad

    ESF TeaMe Archimedes      Haridus- ja Teadusministeerium