Esimese küsimuse eest andsime täispunktid, kui oli mainitud köite ja betoonplokkide külge kinnituvate rändkarpide puhastusvõimet.
Ootasime vastuseks selgitust nn võõrliikide reeglist – et igast kümnest tulnukast jääb püsima üks ja kümne püsimajääja hulgast muutub probleemseks üks. Siiski andsime punktid ka neile, kes pakkusid klassikalist ökoloogilise püramiidi reeglit.
Õiget vastust teadsid need, kes lugesid Kaido Kama võrukeelset reisikirja purjeka Lennuk ümbermaailmasõidust.
Õige oli „keraamilised fosforid“. Segadust tekitas see, et teadlane hääldas sõna „fosfoorid“ lühidalt „fosforid“. Eesti keeles on neil sõnadel kindel vahe, mida enamik ka oskas selgitada.
Porod eristavad samblikke lume seest ultraviolettnägemise abil.
Tartu Ülikooli väärika rektori Feodor Klementi nimi oli peaaegu kõigis vastustes.
Töökas loom Sir Arvi Parbo perekonnavapil: kuldne mutt.
Ühe punkti said need, kes märkisid Olympic Dam maardla leidmisel lennukilt mõõdetud anomaaliaid. Kaks punkti need, kes anomaaliate liike täpsustasid (magnetiline, geofüüsiline, elektriline).
Kullaotsija poja perekonnanimi on Maastik. Aleksander Maastik, Eesti Maaülikooli emeriitprofessor, avaldas oma isa päevikute põhjal raamatu „Otsija lugu“.
Bostonit on nimetatud „lõhestatud linnaks“ linna läbinud kiirtee, selle likvideerimisel ehitatud tunneli ja tunneli peale jääva haljasvööndi pärast.
Andres Sevtšuk osales projektis „Reaalajastu Rooma“ kuratoorina. Kes nii vastas, sai punkti. Kaks said need, kes nimetasid tema osalust liikluse reaalajakaartide väljatöötamisel (mobiiltelefonide abiga).
Piiretepilte ilmutanud maastikuarhitektide ajakiri kannab nime „Õu“.
Kuidas kanad jõudsid enne Kolumbust Lõuna-Ameerikasse (polüneeslased viisid) vastasid kõik eksimatult. Maguskartul ehk bataat läbis nende meresõitjatega vastupidise tee.
Richard Villems ütles Aafrika Eeva kohta näiteks seda, et Eeva oli konkreetne isik, kes elas 200 000 aastat tagasi Aafrikas ja temalt oleme kõik pärinud oma mitokondriaalse DNA, mis kandub edasi emaliini pidi.
Õige vastuse andis Thor Heyerdahli Kon-Tiki raamat: Maui tuli Purast.
Victor Changi instituudi teadustöö tulemusena pikenes ajalimiit südame ühest paigast teise transportimiseks 14 tunnini.
Siiri Iismaa nimetas terminaalselt diferentseerunuteks südamelihaserakke, närvirakke, kõrva kuulmisretseptoreid ja silmaläätse rakke. Viimast öeldes ta eksib – silmalääts ei ole rakulise ehitusega. Küllap mõtles teadlane silma võrkkesta rakke.
Veiste-südamerohi (lähedane ja sama toimega liik on lääne-südamerohi).
Kahe punkti saamiseks pidi vastuses olema sõna „telekommunikatsioon“, mis oli „agentide“ esimene suurem tööülesanne.
Viktoriini kõige raskemaks osutunud küsimus, millele vastasid õigesti vaid Heidy Mustkivi ja Võhma kool. Õige vastus on: küberneetika isa Norbert Wiener.
Paraboollennule võtsid teadlased kaasa pehmeid mänguasju, sest seda õnnetoovaks kombeks ning mänguasjade liikumine näitab hästi, millal täpselt on saabumas kaaluta oleku loetud sekundid.
Õiged vastused ja kommentaarid žüriilt
Siit leiab kõigi 2012 hooaja saadete kohta käivate viktoriiniküsimuste õiged vastused.
Vaata ka edetabelit!
1. Jonne Kotta saade (vt küsimusi)
2. Madis Raukase saade (vt küsimusi)
3. Tehnilise kunstiajaloo saade (vt küsimusi)
4. Kristi Kultas-Ilinsky saade (vt küsimusi)
5. Arvi Parbo saade (vt küsimusi)
6. Andres Sevtšuki saade (vt küsimusi)
7. Lisa Matisoo saade (vt küsimusi)
8. Inimese motoorika saade (vt küsimusi)
9. Arvo Tinni saade (vt küsimusi)
10. Kõnetuvastuse saade (vt küsimusi)
11. Molekulaarkardioloog Siiri Iismaa saade (vt küsimusi)
12. Küberkaitsesaade (vt küsimusi)
13. Hüdroinsener Arved Raudkivi saade (vt küsimusi)
14. Biorobootika saade (vt küsimusi)
15. Eesti kosmoseprojektide saade (vt küsimusi)
16. Saade materjaliinsener Henn Liivist (vt küsimusi)