Jonne Kotta - vetikad, kliima ja Läänemeri

Enamikku meie planeedist katavad mered ja ookeanid. Ometi on merebioloogia praegu umbes samas seisus kui olid maismaa-uurijad enne Charles Darwini avastusi, ütleb Eesti Mereinstituudi teadlane Jonne Kotta. Viimastel aastatel on tema huviobjekt rannikumeri – konkreetsemalt, kas vetikad kaitsevad veekogusid kliimamuutuste eest? Kottal on koos Austraalia okeanograafidega käsil kolmeaastane projekt, milles eestlase roll on uurida meretaimede fotosünteetilist produktsiooni – palju mingi liik valgust ja toitaineid tarbib, palju hapnikku toodab ning kuidas kliimamuutus seda protsessi mõjutab. “Püramiidi tipus” käis Austraalia idarannikul, Coffs Harbouri linnas, kus Kotta muuhulgas oma katseid teeb, ja kuulis, kuidas uurimustöö teisel pool maakera on seotud meie koduse Läänemerega.

Kliimamuutusest, Läänemere tervisest ja Pärnu kunstriffidest


Üleilmset kliima muutumist on bioloogid teadvustanud alles viimase mõnekümne aasta jooksul – Jonne Kotta selgitab, millistel põhjustel see nii on. Lisaks hindab Jonne Läänemere seisundit ning valgustab ka hiljuti avastatud dramaatilisemaid valukohti, millega Läänemeri silmitsi seisab. Lihtsad, kuid samas geniaalsed plaanid on Kottal veel seoses Pärnu lahe ja rändkarpidega.

Uurimistööst Austraalias


Vaatamata sellele, et põhjataimestikku on üpris palju uuritud, puuduvad tänini teadmised selle kohta, mis määravad taimekoosluste produktsiooni looduses. Selle fundamentaalse ja hädavajaliku küsimuse lahendamiseks mõtles Jonne Kotta välja eksperimentaalseadme, mida ta praegustel välitöödel Austraalias kasutab. Uurimistöö eesmärk on teada saada, kas rannikumere elustik võimendab, puhverdab kliimast tulenevaid muutusi või omab kõigest lokaalset mõju.

Merebioloogiks saamisest

Mere ja selle uurimisega puutus Jonne kokku juba lapsepõlves: tänu merebioloogist isale sai ta osaleda mitmetel ekspeditsioonidel ja koduski tegeles ta proovide nokkimise ja analüüsiga. Seetõttu ei osutunud ka elukutse valik tema jaoks kuigi raskeks – teda võlusid mere pakutavad põnevad väljakutsed ja hunnitu avarus.

Kaugseire Haapsalu lahel

Eesti rannikumeres läbiviidud operatiivseire andmeil on halvim on veekvaliteet Haapsalu lahes, kus ökoloogilise seisundi klass on “väga halb”. Selleks, et Haapsalu lahest ülevaadet saada ja satelliitide kaudu meres toimuvat kirjeldada – kus midagi elab, milline on erinevate piirkondade liigiline mitmekesisus, milline on mere seisund – ühildavad Jonne Kotta ja tema kolleegid oma uurimistöös kaugseire ja merebioloogia meetodid. Suur osa Haapsalu lahest on optiliselt madal (põhi paistab). See tähendab, et suur osa kaugseire sensorite poolt mõõdetud signaalist ei kirjelda mitte vee, vaid merepõhja optilisi omadusi. Samal ajal, kui mereuurijad mõõdavad paadist mõne meetri sügavust merepõhja, sealseid taimi ning vee koostist, lendab neist üle spetsiaalse mõõteaparatuuriga lennuk. Hiljem võrreldakse kogutud andmeid, et saada selgust, kas tulevikus saab mõõtetööd teha vaid lennukilt või satelliidilt tehtud pilte analüüsides.

Töö tulemust võib näha TÜ Eesti Mereinstituudi kaardiserverist:

Austraalia – merebioloogide Meka

Kliima soojenemine tekitas Jonne Kottas huvi selle vastu, millises vastastikmõjus on kliima globaalsed muutused lokaalsete muutustega. Sellist mastaapset uurimistööd ei saa aga üksinda teha ja koostööpartnerite otsimisel leidis ta parimad ülikoolid Austraaliast. Lisaks räägib ta, miks on mere kaitsmine oluline ja kirjeldab oma austraallastest kolleege.

Ilmar Kotta – 40 aastat merebioloogina

Jonne Kotta isa Ilmar, kes on samuti merebioloog, räägib sellest, millised olid merebioloogide olulisemad uurimisteemad tema noorusajal ja mille poolest erinevad need praegustest uurimisküsimustest ja meetoditest. Lisaks räägib ta omadustest ja tegemistest, mis teevad Jonne Kottast tõelise tippteadlase ning sellest, kuidas nende tehtav teadustöö ühiskonnale kasulik on.

Jonne Kotta

on eestlasest merebioloog, kes on teadurina töötanud Prantsusmaal Pariisi Loodusmuuseumis, Taanis Taani Keskkonnauuringute Instituudis, Soomes Turu Ülikoolis, Rootsis Stockholmi Ülikoolis. Lisaks mitmekesistele rahvuslikele ja Euroopa Liidu koostöövormidele on J.Kottal praegu koos Austraalia okeanograafidega käsil kolmeaastane projekt ja arendamisel uued teadusideed. Seetõttu teeb J. Kotta teadustööd praegu Austraalias, kus ta uurib rannikumere põhjataimestikku ja seda, millised asjaolud määravad koosluste produktsiooni looduses.

Loe edasi (ja täienda): Vikipeediast

Kottade Austraalia-blogi

Roheline Kool

Seekordsed kooliviktoriiniküsimused:

  1. Miks soovitab merebioloog Jonne Kotta Pärnu lahte uputada betoonplokke ja riputada köisi?
  2. Mida tähendab ökoloogias kümne reegel?
  3. Kes, millal ja kus on oma reisipäevikusse kirjutanud järgmised read: “Sadamavõimu ei lase meid inne jahisadamale sisse, ku laiv om vii seest vällä nõstet ja kõtualone üle kaet, et egä meil määndsidki võõramaa limussit man ei ole.”

Loe lähemalt viktoriinist Roheline Kool!

Lisalugemist

Vee võõrliikide käsiraamat
(envir.ee  – PDF, 68lk)

Võõr- ehk tulnukorganismideks nimetatakse liike, alamliike või madalamaid taksoneid, kes on inimese kaasabil levinud elupaikadesse, kuhu nad looduslike tõkete tõttu ise levida ei saaks. See hõlmab organismi mis tahes osa või mis tahes elustaadiumit (nt. ka gameete ehk sugurakke), kes võib uues keskkonnas ellu jääda ja paljuneda…

Populatsioonid, kooslused ja ökosüsteemid muutuvates loodus- ja inimmõju tingimustes
(akadeemia.ee – PDF, 230lk)

Globaalsed kliimamuutused, reostus, loodusressursside mõtlematu kasutamine, invasiivsete võõrliikide sissetung, samuti viimastel kümnenditel intensiivistunud laevaliiklus, sadamaehitiste ja energiakandjate ammutamiseks ja transpordiks vajalike struktuuride rajamine on viinud pöördumatute muutusteni mereökosüsteemide kõigil bioloogilise organiseerituse tasemetel…

Eutrofeerumise mõju põhjaloomastiku kooslustele Eesti rannikumeres
(Velda Lauringsoni magistritöö, PDF, 50lk)

Eutrofeerumine on üheks tõsisemaks inimtegevusest tulenevaks ohuks rannikumere ökosüsteemidele. Eutrofeerumise mõju on kõige tuntavam tiheda inimasustusega rannapiirkondades, kus merre jõuab tööstuslike, põllumajanduslike ja linnaheitvete kaudu eriti suurtes kogustes biogeenseid toitaineid…

Võõrliikide sissetung võib muuta evolutsiooni

Liikide kadumine on põletav probleem, mille lahendamiseks uuritakse ka minevikus toimunud Maa elustiku muutusi. Ohio ülikooli uurimuse põhjal võivad võõrliigid  takistada loomulikku liigiteket. Kõige laiemalt on tuntud dinosauruste kadumine, kuid sarnaseid ulatuslikke väljasuremisi on Maa ajaloos toimunud mitu korda…

Teavet Läänemere kohta

Kas Läänemeri hävib?
Kliimamuutus mõjutab Läänemerd
Eesti mere võõrliigid
Läänemere kirdeosa võõrliigid

Jonne Kotta meedias

  • Toetajad

    ESF TeaMe Archimedes      Haridus- ja Teadusministeerium