Tehniline kunstiajalugu

Tehniline kunstiajalugu – ja seda eriti Eestis –, on noor valdkond. Kunstikogujad ja muuseumid on sageli probleemi ees, kuidas tõestada, et teose autoriks on tõepoolest kunstnik, keda selle autoriks peetakse. Et tegemist on originaali, mitte võltsinguga? Või kuidas määrata maali ligilähedast vanust? Just neidsamu vastuseid otsis Eesti jaoks erakordne, kolm aastat väldanud rahvusvaheline projekt, mille vältel uuriti teaduslikult läbi neli sarnast, kuid erinevais riikides asuvat maali. Selgitamegi, missugused on Kumu kunstimuuseumis kasutatavad tehnoloogiad, mis aitavad kunstiajaloolaste ette kerkivaid probleeme lahendada.

Alar Läänelaid dendrokronoloogiast

Kuidas saada teada ühe õhukese puitplaadi vanust ja piirkonda, kust see puu raiuti? Dendrokronoloogid uurivad selleks puidu aastarõngaid ja suudavad pärast hoolikat mikroskoobi all läbi viidud mõõtmisi kokku panna koodi, mis sisaldab infot puu vanuse ja kasvamise asukoha kohta. Selles videos kirjeldab dendrokronoloog Alar Läänelaid tööetappe ja meetodeid, kuidas salapärasele koodile jälile jõuda.

Erma Hermens

Selleks, et teada saada ühe maali kohta väga erinevaid andmeid, on vaja uurimistöösse kaasata ka mitmeid erinevate alade spetsialiste. Glasgow ülikooli tehnilise kunstiajaloo lektor ja konservaator Erma Hermens räägib lahti peamised probleemid, mida erinevatel spetsialistidel erinevatel tööetappidel lahendada tuli. Lisaks selgitab ta tehnilise kunstiajaloo olemust ning kirjeldab aspekte, mis tema meelest selle projekti eriliselt paeluvaks muutsid.

Greta Koppel

Millised olid asjaolud, mis lõpuks kulmineerusid Eesti ühe väärtuslikuima kunstišedöövri kohtumise veel kolme väga sarnase maaliga? Kadrioru kunstimuuseumi kuraator Greta Koppel jutustab teadustöö käigus tehtud üllatuslikest avastustes ja detektiiviloole sarnanevast sündmustekäigust.

Kadi Polli

Euroopa eri otstes asunud maalide mõõdud ja konditsioon olid erinevad, kuid neil kujutatu, mis kubiseb peentest detailidest oli väga sarnane. See tekitas uurimistöös osalenud kunstiajaloolastel ja teadlastel hulganisti küsimusi. Kadrioru kunstimuuseumi direktor Kadi Polli räägib 2008. aastal alanud uurimistöö lähtepunktidest ja tulemustest ning sellest, kuidas on kaasaegsete tehniliste meetodite kasutamine kunstiteadust mõjutanud.

Hilkka Hiiop

Teadlikult on tehnilisi meetoid kunstiloomingu analüüsimisel Eestis kasutatud põhjalikumalt alles mõned viimased aastad. KUMU konservaator Hilkka Hiiop tutvustab kunstiteoste uurimisel ja restaureerimisel kasutatavat aparatuuri ja selgitab, milliseid meetodeid erinevate küsimuste uurimiseks rakendatakse. Kas kaasaegsed vahendid löövad tehniliste kunstiteadlaste ja kunstiajaloolaste vahele kiilu? Vaata videot ja saa teada!

Jørgen Wadum maalidest

Taani Rahvusgalerii peakonservaator Jørgen Wadum tõstab katteloori saladustelt, mida kuulus Boschi võltsing sajandeid vaataja silma eest peidus on hoidnud. Millised olid kunstniku kavatsused maali plaanides ja kuidas teos lõpuks välja kukkus.

Alar Läänelaid on maastikuökoloog ja dendrokronoloog, kes on uurinud Eesti taimestikku, rabamändide juurdekasvu, puude aastarõngaid ja nende laiuse seoseid kliimanäitajatega, Eesti põlispuude vanust, ajalooliste ehitiste ja maalitahvlite vanust dendrokronoloogia abil. Ta on avaldanud üle 200 trükitöö Eesti taimedest ja taimestikust, eksootilistest taimedest, rabamändide juurdekasvust, puude aastarõngaste uurimisest, puude vanuse määramisest, ehitiste dendrokronoloogilisest dateerimisest, maalitahvlite dateerimisest ja lisaks reisikirju ja vesteid… Loe edasi (ja täienda) Vikipeediast.

Roheline Kool

Seekordsed kooliviktoriiniküsimused:

  1. Mis kellaaega näitab templikella sihverplaadil osutit asendav käsi Kadrioru kunstimuuseumis asuval taiesel ning selle alusjoonisel? Kuidas see avastati?
  2. Säilinud on 26 autentseks peetavat Hieronymus Boschi maali. Ka Glasgow muuseumist pärit „Kaubitsejate ja rahavahetajate templist väljaajamine” kannab Boschi signatuuri, kuid on võltsing. Nimeta kolm põhjust, miks seda võltsinguks peetakse.
  3. Maali „Kaubitsejate ja rahavahetajate templist väljaajamine” aluseks on pühakirjas kirjeldatud sündmus. Kirjelda piitsa, millega Jeesus templit puhastas. Viita kasutatud allikaid.

Loe lähemalt viktoriinist Roheline Kool!

Lisalugemist-vaatamist

Täielik ülevaade Hieronymous Boschi loomingust

Täielik ülevaade Pieter Bruegel vanema loomingust

Uurimistööd esitlev näitus “Bosch & Bruegel. Ühe maali neli jälge” on Kadrioru kunstimuuseumis avatud kuni märtsini 2012.

Bosch ja Bruegel? Bosch või Bruegel? (Vaba Eesti Sõna, 2011)
Kadrioru kunstimuuseumi näitusel saab oma silmaga näha, mida ja kuidas on teadlased uurinud ja mida maalide ja kunstnike kohta kindlaks teinud. Tehnilise kunstiajaloo meetodid, mida teadlased – kunstiajaloolased, materjaliteadlastest bioloogid ja keemikud on  kasutanud, on kaasaegsed ja täpsed ning mindud on maalidel ikka väga süvitsi.

Dendrokronoloogia konspektid dendrokronoloogia ajaloost, põhiprintsiipidest, puidu ja aastarõngaste ehitusest ja standardiseerimisest.

Jaani kiriku algus ja aastarõngad (Horisont, 2002)

Jaani kiriku väga hästi säilinud aluspalkide järgi said dendrokronoloogid kindlaks teha kiriku vanuse.

Lossi legendist, tamme teekonnast ja maali mõistatusest (Horisont, 2006)
Lugu huvitavatest juhtumitest, millesse on aidanud selgust tuua dendrokronoloogia ehk eesti keeli aastarõngasdateerimine.

Tõnissoni pappel osutus Stalini omaks (Postimees, 2011)
Fakte täpsustavad dendrokronoloogilised avastused Tartus.

Värvipigmendid (Vikipeedia)
Ülevaade erinevate pigmentide ajaloost ja omadustest.

Leonardot Eestisse oodates (Postimees, 2010)
Leonardo da Vinci väidetava autoportree tuvastamise lugu võiks jutustada nagu põnevusromaani: sellesse on segatud näpujälgede ja käekirjaeksperdid, röntgeniaparaadid, keemialaborid, kipsist skulptuurne portree ja lõpuks 3D simulatsioon.

 

 

 

  • Toetajad

    ESF TeaMe Archimedes      Haridus- ja Teadusministeerium