Molekulaarkardioloog Siiri Iismaa

Vik­tor Changi nime­li­ses ins­tituu­dis tehtavast tea­dus­tööst

Legen­daarse süda­me­ki­rurgi ja Aust­raa­lia süda­me­siir­da­mis­prog­rammi alga­taja Vic­tor Changi järgi ris­ti­tud ins­ti­tuut loodi Sydenys 1994 aas­tal ja täna töö­tab seal 160 ini­mest. Ins­tituudi tegev­juht on pro­fes­sor Robert Gra­ham ja labori iga­päe­va­tööd juhib Siiri Iis­maa.

Väi­ke­sed süda­med kat­se­klaa­sis

Kokku loo­vu­tab infarkti ja selle taga­järgi uuri­vate tead­laste heaks elu umbes 40 muun­da­tud gee­ni­dega hiirt. Kat­se­loo­ma­dele teki­ta­takse kunst­lik infarkt ning jäl­gi­takse sel­lest taas­tu­mist. Ena­masti hei­da­vad loo­ma­ke­sed hinge umbes viis päeva pärast kunst­liku infarkti, see­jä­rel hii­red laha­takse ja nende süda­med muu­tu­vad tea­dus­liku uuri­mise objek­ti­deks.

Kui­das rea­gee­rib süda stres­sile?

Tead­las­tele pakub mõis­tagi huvi see, kui asjad on normi pii­rest väl­jas – Iis­maa ja kol­lee­gid  on juba aas­taid uuri­nud stressi mõju süda­mele. Aju too­dab stres­si­si­tuat­sioo­nis kemi­kaali nimega adre­na­liin, mis mõjub süda­me­li­hase rak­ku­dele. See rea­gee­rib raku pin­nal oleva pro­teii­niga ja ütleb rakule, et on aeg gaas põhja vaju­tada, kihu­tada. See ergu­tab rakke ja paneb südame pare­mini tööle, varus­ta­des liha­seid hap­ni­ku­rikka verega ning või­mal­da­des sel vii­sil oht­li­kust olu­kor­rast põge­ne­mist. Tead­lasi huvi­ta­vad pro­teii­nid raku pin­nal, millele adre­na­liin mõjub nagu võti luku­au­gus – avab luku ja paneb raku tööle. See on labori pea­mine uuri­mis­suund ja ka Siiri tööks on sel­gi­tada, kui­das võti luku­auku sobib ja kui­das saaks luku avada, kui võti pai­gas on, nii et rakud töö­ta­vad tuge­va­mini ja kii­re­mini.

Kui­das süda töö­tab?

Süda­me­löö­gid tekivad südame alu­mises poo­les asuva kambri kok­ku­tõm­bu­misel. Neid kamb­reid nime­ta­takse vat­sa­kes­teks ja vat­sa­keste kohal paik­ne­vad kojad ehk aat­riu­mid. Veri pum­ba­takse pare­mast vat­sa­ke­sest kop­su­desse, kus see rikas­tub hap­ni­kuga. Kop­su­dest läheb veri südame vasa­kusse kotta ning edasi selle all ole­vasse vat­sa­kesse. Ja vasa­kust vat­sa­ke­sest tõm­ma­takse veri keha kõige suu­re­masse vere­soonde aorti, kust see voo­lab laiali üle kogu keha, andes ära hap­niku. Nüüd hap­ni­ku­vaene veri suun­dub tagasi südame pare­masse kotta ja sealt pare­masse vat­sa­kesse, olles jäl­legi val­mis siir­duma kop­su­desse. Üks sel­line ring võtab aega umbes 23 sekun­dit. Iga kok­ku­tõm­bega saa­dab süda ring­lu­sesse 70 – 100 mil­li­liit­rit hap­ni­kuga rikas­ta­tud verd. Selle tule­mu­sel tekib kehas vere­rõhk, mida saab mõõta – ter­vel ini­me­sel on see vahe­mi­kus 85 ja 130.