500 miljonit aastat tagasi asus Eesti lõunapoolkeral suhteliselt jahedas kliimavöötmes. Aegadel, mil moodustus põlevkivi, oli tänase eesti pind hoopis madalmeri ekvaatori lähedal.
Astenosfääri plastilise kihi peal liuglev litosfäär, mille hulka kuulub ka maakoor, koosneb tükkidest ehk laamadest, mis on pidevas liikumises. Nagu selgitab Tallinna Tehnikaülikooli füüsikalise geoloogia professor Alvar Soesoo “Püramiidile”, on see liikumine määranud ära meie maavarade iseloomu, kliima ning taganud Eestile tänaseks hea rahuliku maavärinate- ja vulkaanipursetevaba maa. Samas on laamtektoonikas endiselt palju mõistatuslikku. Miks hakkavad vulkaanid mõnikord purskama seal, kus neid üldse olema ei peaks? Kas see võib juhtuda ka Eestis? Miks leidub Islandil kontinentaalset päritolu kivimeid? Ehkki saare näol peaks tegemist olema laamade vahelt merepõhjast üles kerkinud värske pinnasega. Eestis küsime: miks mõnikord maa ka meil väriseb?
Alvar Soesoo laamadest ja maavaradest
Järgnevas videos annab A. Soesoo ülevaate, kuidas on laamtektoonika seotud maavarade tekkimisega. Selgub, et ka Eestis leiduv põlevkivi on tekkinud mitme soodsa olukorra kokkulangemisel. Kuid millele viitavad magnetanomaaliad Jõhvi kandis? Soesoo sõnul võib Jõhvi kivimites leiduvaid raua-, vase-, tsingi ja pliimaake seostada vulkaanilise tegevusega.
Alvar Soesoo uurimistööst Islandil
Geoloogiliste uuringute läbiviimiseks ja laamtektoonikas uute avastuste tegemiseks on Island suurepärane koht. Seepärast kogunevad väga paljud geoloogid ja magmageoloogid just sinna, et see on ainuke koht maailmas, kus merealused laamtektoonilised protsessid toimuvad maa peal. Islandi all on ilmselt ka hotspot ehk plume ehk kuum täpp. Et see asub laamade lahknemise paigas, on paras kokkusattumus, enamasti üllatab kuum täpp just sellega, et ta tekib kusagile laama keskele, kus vulkaanid purskama ei peaks. Alvar Soesoo on uurinud Islandi 2–7 miljoni aasta vanuseid vulkaane, mille hiiglasliku mäemassiivi on erosioon laiali tassinud. Vulkaanidest on alles jäänud orud, milles saab uurida ürgsete tulemägede sügavustes asunud kambreid.
Alvar Soesoo geoloogi igapäevatööst
“Mille poolest erinevad vulkaanilised kivimid ja magmakivimid?”, küsib Astrid Kannel videoklipi alguses. Lisaks sellele selgitab Alvar Soesoo videos, kuidas toimub laboris uurimisprotsess ja milliseid märke geoloogid kivimit analüüsides otsivad. Tänapäeval veedavad geoloogid enamuse oma ajast laboris arvutimudelitega töötades ning välitöid tehakse üsna vähe.
Heidi Soosalu seismoloogiast ja maakera sisemusest
Kuidas tekivad ja levivad seismilised lained ning kuidas on suutnud seismoloogid neile keerulistele protsessidele jälile jõuda? Ning veelgi tähtsam: kas maavärinate toimumist on võimalik ette ennustada ning mida annab meile juba toimunud maavärinate kaardistamine? Nendele küsimustele vastab seismoloog Heidi Soosalu.
Heidi Soosalu seismoloogiajaamas ja laboris
Kuigi asub Eesti väga rahulikul ja kindlal pinnasel, on ka meil tunda aeg-ajalt maa värisemist. Eestis on kolm seismojaama, mis Eesti kaardil kolmnurga moodustavad ja mis neid kergeid värinaid registreerivad. Neis jaamades toimuval hoiab silma peal Heidi Soosalu. Järgnevas videos selgitab Soosalu, milliseid tingimusi seismomeeter vajab ning kuidas seismomeeter töötab. Saame teada, miks Eestis maavärinaid mõõdetakse ja millised protsessid meie maakoores toimuvad.
Väike ekskursioon Alvar Soesooga
Astrid ja Alvar teevad väikese õppekäigu rannas, kus nad näevad erinevat tüüpi kivimeid, alustades magma- ja moondekivimitest kuni settekivimiteni välja. Milline näeb välja radioaktiivne graptoliitargiliit ning kuidas sellised erilised kivimid maapinnale satuvad. Pealtnäha igav rannariba muutub üha uute infokildude lisandudes põnevaks jalutuskäiguks kivimite kirjusse maailma.
Alvar Soesoo (sündinud 7. aprillil 1963) on Eesti geoloog, filosoofiadoktor, professor, töötanud ka Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi direktorina. Alvar Soesoo uurimistööd on teda muuhulgas viinud Islandi ürgsetesse vulkaanikraatritesse ja Austraalia mõistatuslikule Lacklandi kurrutusalale ning nagu näitab Soesoo karjäär, võib avastus mõnikord sündida ka köögilaua ääres toidu ja joogiga mängides. Loe edasi (ja täienda) Vikipeediast
Heidi Elisabet Soosalu (sündinud 30. aprillil 1967 Soomes Joroinenis) on Eesti päritolu seismoloog ja vulkanoloog. Ta on üles kasvanud Soomes ja lõpetanud Helsingi ülikooli. Teadustööd on ta teinud Soomes, Islandil ja Suurbritannias. Alates aastast 2008 töötab ta Eesti Geoloogiakeskuses juhtivteadurina ning Tallinna Tehnikaülikoolis dotsendina. Loe edasi (ja täienda) Vikipeediast
Nädala küsimus!
Kliki pildile ja vasta Facebookis: Millise haruldase metalli varud Eestis on Euroopa ühed suuremad:
Õigesti vastanute vahel läheb sel nädalal loosi Lennusadama pilet kahele.
Lisalugemist
Miks hiljuti Eestis maa värises?
Vastavad Tartu Ülikooli geoloogia instituudi emeriit-professor VÄINO PUURA ja Stockholmi Ülikooli geoloogia ja geokeemia osakonna meregeoloog ja -geofüüsik, Tartu Ülikooli külalisprofessor 2001–2004 Tom Flodén (Horisont, 2004)
Mullu läks Eestis kirja viis maavärinat päevas
Ettevaatlik küsimus, kui palju meil mullu ka maavärinaid registreeriti, ajab geofüüsik Olga Heinloo vaikselt torisema. Paar? Kümme? 1900, tulistab Heinloo lühikese pausi järel. 38 rohkemgi, kui täpne olla, registreerisid seismograafid Suurupis ja Tartus. Maavärinate võimsus oli 3,4 kuni 6,9 magnituudi. (Postimees, 2004)
Eesti sai seismoloogi Soomest!
Eestis on jaanuarist 2008 tööl täiskohaga seismoloog Heidi Soosalu Soomest. “Ma töötasin Islandil, seal maavärinaid jätkub küll,” muigab kleenuke soomlanna, “nüüd siin Eestis on “natuke” rahulikum.” Rahulikum tähendab, et aastas registreerivad meie kolm seismojaama umbes 1000 lõhkamist ja 2000 kaugemat maavärinat. Pisemaid kohalikke värinaid hakkab Heidi alles põhjalikult uurima. Need sündmused on täiesti olemas ja vägagi olulised. (Loodusesõber 2008)
Eesti on Baltimaade juhtiv seismilise keskkonna jälgija
Vaatamata sellele, et Eesti asub regionaalgeoloogilises mõttes seismiliselt passiivses piirkonnas, on siin täheldatud mitut nõrka maavärinat. Enamasti on nad olnud mõõdetavad vaid ülitundliku aparatuuri abil, kuigi mõni neist on olnud ka inimestele tuntav. (Keskkonnatehnika, 2004)
Seismoloog: islandlaste jaoks on vulkaanipursked argipäev
Eesti Geoloogiakeskuse seismoloog Heidi Soosalu meenutas, et Islandi 1100-aastase kirjapandud ajaloo jooksul on teada üle 200 tulemäe purske, mis tähendab üht vulkaanipurset iga viie aasta kohta. (ERR, 2010)
Seismoloog: maavärina suurim tõenäosus on Loode-Eestis
Kõige tõenäolisemalt võib maavärin aset leida Loode-Eestis Osmussaare juures, kus kulgeb maapõues murrang, ütles seismoloog Heidi Soosalu. (ERR, 2010)
Kasutatud/viidatud meedia (videod/esitlused/fotod/artiklid) õigused võivad erineda, palun kontrolli!
Geoloog Alvar Soesoo
500 miljonit aastat tagasi asus Eesti lõunapoolkeral suhteliselt jahedas kliimavöötmes. Aegadel, mil moodustus põlevkivi, oli tänase eesti pind hoopis madalmeri ekvaatori lähedal.
Astenosfääri plastilise kihi peal liuglev litosfäär, mille hulka kuulub ka maakoor, koosneb tükkidest ehk laamadest, mis on pidevas liikumises. Nagu selgitab Tallinna Tehnikaülikooli füüsikalise geoloogia professor Alvar Soesoo “Püramiidile”, on see liikumine määranud ära meie maavarade iseloomu, kliima ning taganud Eestile tänaseks hea rahuliku maavärinate- ja vulkaanipursetevaba maa. Samas on laamtektoonikas endiselt palju mõistatuslikku. Miks hakkavad vulkaanid mõnikord purskama seal, kus neid üldse olema ei peaks? Kas see võib juhtuda ka Eestis? Miks leidub Islandil kontinentaalset päritolu kivimeid? Ehkki saare näol peaks tegemist olema laamade vahelt merepõhjast üles kerkinud värske pinnasega. Eestis küsime: miks mõnikord maa ka meil väriseb?
Alvar Soesoo laamadest ja maavaradest
Järgnevas videos annab A. Soesoo ülevaate, kuidas on laamtektoonika seotud maavarade tekkimisega. Selgub, et ka Eestis leiduv põlevkivi on tekkinud mitme soodsa olukorra kokkulangemisel. Kuid millele viitavad magnetanomaaliad Jõhvi kandis? Soesoo sõnul võib Jõhvi kivimites leiduvaid raua-, vase-, tsingi ja pliimaake seostada vulkaanilise tegevusega.Alvar Soesoo uurimistööst Islandil
Geoloogiliste uuringute läbiviimiseks ja laamtektoonikas uute avastuste tegemiseks on Island suurepärane koht. Seepärast kogunevad väga paljud geoloogid ja magmageoloogid just sinna, et see on ainuke koht maailmas, kus merealused laamtektoonilised protsessid toimuvad maa peal. Islandi all on ilmselt ka hotspot ehk plume ehk kuum täpp. Et see asub laamade lahknemise paigas, on paras kokkusattumus, enamasti üllatab kuum täpp just sellega, et ta tekib kusagile laama keskele, kus vulkaanid purskama ei peaks. Alvar Soesoo on uurinud Islandi 2–7 miljoni aasta vanuseid vulkaane, mille hiiglasliku mäemassiivi on erosioon laiali tassinud. Vulkaanidest on alles jäänud orud, milles saab uurida ürgsete tulemägede sügavustes asunud kambreid.Alvar Soesoo geoloogi igapäevatööst
“Mille poolest erinevad vulkaanilised kivimid ja magmakivimid?”, küsib Astrid Kannel videoklipi alguses. Lisaks sellele selgitab Alvar Soesoo videos, kuidas toimub laboris uurimisprotsess ja milliseid märke geoloogid kivimit analüüsides otsivad. Tänapäeval veedavad geoloogid enamuse oma ajast laboris arvutimudelitega töötades ning välitöid tehakse üsna vähe.Heidi Soosalu seismoloogiast ja maakera sisemusest
Kuidas tekivad ja levivad seismilised lained ning kuidas on suutnud seismoloogid neile keerulistele protsessidele jälile jõuda? Ning veelgi tähtsam: kas maavärinate toimumist on võimalik ette ennustada ning mida annab meile juba toimunud maavärinate kaardistamine? Nendele küsimustele vastab seismoloog Heidi Soosalu.Heidi Soosalu seismoloogiajaamas ja laboris
Kuigi asub Eesti väga rahulikul ja kindlal pinnasel, on ka meil tunda aeg-ajalt maa värisemist. Eestis on kolm seismojaama, mis Eesti kaardil kolmnurga moodustavad ja mis neid kergeid värinaid registreerivad. Neis jaamades toimuval hoiab silma peal Heidi Soosalu. Järgnevas videos selgitab Soosalu, milliseid tingimusi seismomeeter vajab ning kuidas seismomeeter töötab. Saame teada, miks Eestis maavärinaid mõõdetakse ja millised protsessid meie maakoores toimuvad.Väike ekskursioon Alvar Soesooga
Astrid ja Alvar teevad väikese õppekäigu rannas, kus nad näevad erinevat tüüpi kivimeid, alustades magma- ja moondekivimitest kuni settekivimiteni välja. Milline näeb välja radioaktiivne graptoliitargiliit ning kuidas sellised erilised kivimid maapinnale satuvad. Pealtnäha igav rannariba muutub üha uute infokildude lisandudes põnevaks jalutuskäiguks kivimite kirjusse maailma.Alvar Soesoo (sündinud 7. aprillil 1963) on Eesti geoloog, filosoofiadoktor, professor, töötanud ka Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi direktorina. Alvar Soesoo uurimistööd on teda muuhulgas viinud Islandi ürgsetesse vulkaanikraatritesse ja Austraalia mõistatuslikule Lacklandi kurrutusalale ning nagu näitab Soesoo karjäär, võib avastus mõnikord sündida ka köögilaua ääres toidu ja joogiga mängides. Loe edasi (ja täienda) Vikipeediast
Heidi Elisabet Soosalu (sündinud 30. aprillil 1967 Soomes Joroinenis) on Eesti päritolu seismoloog ja vulkanoloog. Ta on üles kasvanud Soomes ja lõpetanud Helsingi ülikooli. Teadustööd on ta teinud Soomes, Islandil ja Suurbritannias. Alates aastast 2008 töötab ta Eesti Geoloogiakeskuses juhtivteadurina ning Tallinna Tehnikaülikoolis dotsendina.
Loe edasi (ja täienda) Vikipeediast
Nädala küsimus!
Kliki pildile ja vasta Facebookis: Millise haruldase metalli varud Eestis on Euroopa ühed suuremad:
Õigesti vastanute vahel läheb sel nädalal loosi Lennusadama pilet kahele.
Lisalugemist
Miks hiljuti Eestis maa värises?
Vastavad Tartu Ülikooli geoloogia instituudi emeriit-professor VÄINO PUURA ja Stockholmi Ülikooli geoloogia ja geokeemia osakonna meregeoloog ja -geofüüsik, Tartu Ülikooli külalisprofessor 2001–2004 Tom Flodén (Horisont, 2004)
Mullu läks Eestis kirja viis maavärinat päevas
Ettevaatlik küsimus, kui palju meil mullu ka maavärinaid registreeriti, ajab geofüüsik Olga Heinloo vaikselt torisema. Paar? Kümme? 1900, tulistab Heinloo lühikese pausi järel. 38 rohkemgi, kui täpne olla, registreerisid seismograafid Suurupis ja Tartus. Maavärinate võimsus oli 3,4 kuni 6,9 magnituudi. (Postimees, 2004)
Eesti sai seismoloogi Soomest!
Eestis on jaanuarist 2008 tööl täiskohaga seismoloog Heidi Soosalu Soomest. “Ma töötasin Islandil, seal maavärinaid jätkub küll,” muigab kleenuke soomlanna, “nüüd siin Eestis on “natuke” rahulikum.” Rahulikum tähendab, et aastas registreerivad meie kolm seismojaama umbes 1000 lõhkamist ja 2000 kaugemat maavärinat. Pisemaid kohalikke värinaid hakkab Heidi alles põhjalikult uurima. Need sündmused on täiesti olemas ja vägagi olulised. (Loodusesõber 2008)
Eesti on Baltimaade juhtiv seismilise keskkonna jälgija
Vaatamata sellele, et Eesti asub regionaalgeoloogilises mõttes seismiliselt passiivses piirkonnas, on siin täheldatud mitut nõrka maavärinat. Enamasti on nad olnud mõõdetavad vaid ülitundliku aparatuuri abil, kuigi mõni neist on olnud ka inimestele tuntav. (Keskkonnatehnika, 2004)
Seismoloog: islandlaste jaoks on vulkaanipursked argipäev
Eesti Geoloogiakeskuse seismoloog Heidi Soosalu meenutas, et Islandi 1100-aastase kirjapandud ajaloo jooksul on teada üle 200 tulemäe purske, mis tähendab üht vulkaanipurset iga viie aasta kohta. (ERR, 2010)
Seismoloog: maavärina suurim tõenäosus on Loode-Eestis
Kõige tõenäolisemalt võib maavärin aset leida Loode-Eestis Osmussaare juures, kus kulgeb maapõues murrang, ütles seismoloog Heidi Soosalu. (ERR, 2010)
Kasulikke linke:
TTÜ Mäeinstituut
Mäeinstituudi rakendusgeoloogia õppetool
Mäemuuseum
Eesti Geoloogiakeskus