IT rakendused

 Eesti on IT-riik. Meie iga­päe­va­elu ja töö ilma arvu­tita on mõel­da­matu. Arvu­ti­tele loo­dud lahen­dusi ja raken­dusi tuleb Ees­tis iga päe­vaga jär­jest juurde. Ena­mik IT-fir­ma­dest toi­me­ta­vad kodu­maal, aga kolm, kel­lest saa­tes rää­gime, on jõud­nud oma esin­dus­tega ka maa­ilma suur­lin­na­desse New Yorki ja Bos­to­nisse, ning nende loo­dud raken­dusi kasu­ta­vad pal­jud nime­kad fir­mad.

JRe­bel

Zero­Tur­na­round sai tun­tuks  oma töö­riis­taga JRe­bel, mis Java aren­da­jate tööd olu­li­selt liht­sus­tab. Täna­seks on JRe­beli lit­sentse ost­nud üle kolme ja poole tuhande firma, nende hul­gas sel­li­sed hiig­la­sed nagu Apple, Twit­ter, HP, eBay, Luft­hansa, Oracle.  Zero­Tur­na­roundi asu­taja ja aren­dus­juht rää­gib järg­ne­vas videok­li­pis firma tek­ke­loost ja alg­too­test.

ERPLY

 Üli­malt tiheda kon­ku­rent­siga kil­lus­tu­nud turul, kus ette­võt­ja­tele müüakse kõik­või­ma­likku majan­dus­tark­vara, rää­gi­takse juba mõnda aega Erplyst. Firma eel­mise aasta kasum oli mil­jon dol­la­rit, kuid laie­ne­mine jät­kub. Lisaks New Yorgi ja Syd­ney  kon­to­ri­tele vaa­da­takse Hiina ja Sin­ga­puri poole ning prog­noo­si­tav käive peaks ula­tuma 5-6 mil­joni dol­la­rini. Kuigi ERPLY kont­serni juht Krist­jan Hiie­maa ei ole üli­koo­lis prog­ram­mee­ri­mist õppi­nud, on ta tark­vara aren­da­mi­sega end kurssi vii­nud omal käel.  Järg­ne­vas videos rää­gib ta enda ja firma taus­tast, sel­lest, miks nende tark­vara lahen­dus turul kon­ku­rent­si­või­me­li­sem on ning ka ERPLY turun­da­mi­sest.

Live Rebel

 Zero­Tur­na­roundi asu­taja ja juht Jevgeni Kaba­nov rää­gib sel­lest, kui­das nende firma pärast esi­m­ese suure prob­leemi lahen­da­mist ja toote turule too­mist võt­tis lahen­dada järg­mise suure prob­leemi: kui­das aren­da­jate val­mis teh­tud töö või­ma­li­kult kii­relt ja valu­tult ka vee­biplat­vormi­dele üles panna ja tööle raken­dada. Prob­lee­mile lahen­duse lei­des tõid nad turule uue toote nimega Live Rebel.

Gra­bCAD

Gra­bCAD on kõik­jal maa­il­mas ela­va­tele inse­ne­ri­dele loo­dud plat­vorm, kus nad saa­vad enda loo­dud mude­leid teiste kesk­konna kasu­ta­ja­tega jagada ja ka ise tasuta CAD-joo­niste vee­bi­raa­ma­tu­kogu kasu­tada. Seega pakub Gra­bCAD võr­gus­ti­kuga lii­tu­nud inse­ne­ri­dele reaal­set abi ning uusi või­ma­lusi potent­siaal­se­telt töö­and­ja­telt tel­li­musi saada. Maa­ilma suu­rima inse­ne­ri­bü­roo looja ja juht Hardi Meybaum kir­jel­dab, kui­das Gra­bCAD alguse sai ning mil­li­sed on firma aren­gu­suu­nad.

Lisa­lu­ge­mist

Tart­la­sed tegid prog­ram­mee­ri­jate loge­le­misele lõpu

Kui Java turu­le­tu­le­kust möö­dus 2006. aas­tal üks­teist aas­tat, oli Tartu IT-mees­tel oota­mi­sest vil­land. Eesti ühe suu­rema IT-firma pea­kon­to­ris oli mõne aja eest otsus­ta­tud luua tea­dus- ja aren­dus­osa­kond. Pea­mi­selt said ette­võtte enda töö­ta­jad paar korda aas­tas või­ma­luse aju­rün­naku käi­gus välja pak­kuda ulme­lisi ja veel ulme­li­se­maid ideid. Reeg­lina unis­ta­sid nad uuest arvu­ti­prog­ram­mist, mis aitaks pit­sat tel­lida, res­to­rane hin­nata või siis hotel­li­kohti bro­nee­rida. Ideed olid head, kuid neil kõi­gil oli üks lihtne häda – kõik see oli tol­leks hetkeks juba loo­dud.

Kuid vahel treh­vas, et Web­me­dia too­nase juha­tuse esi­mehe Priit Ala­mäe lauale sat­tus ka mõni suu­re­pä­rane idee. Üks sel­lis­test oligi Java­Re­bel. Nüüd­seks kan­nab see küll juba veidi lühe­mat nime JRe­bel.

Prog­rammi ees­märk on ise­ene­sest lihtne – tõsta Java prog­ram­mee­ri­mis­kee­les tark­va­ra­kir­ju­ta­mise efek­tiiv­sust. Prog­ramm või­mal­dab Javas kir­ju­ta­tud tark­vara töö­kind­lust ilma ooteajata kont­rol­lida. Tei­siti öel­des, IT-mees ei pea enam igas tun­nis kümme minu­tit mööda kon­to­rit ringi kõn­dima või när­vi­li­selt arvuti taga pas­sima ja lootma, et ehk seda­puhku läks kõik täk­kesse. Töö tule­mus on kohe näh­tav. Ja mis keh­vasti, see uuesti!

JRe­beli sün­ni­lugu pole sek­si­kas. Prog­rammi koodi ei kir­ju­ta­tud ööklu­bis õlle­alu­sele ega ühi­ka­toas veidi kasu­ta­tud ühe­kord­sele tas­ku­rä­tile. See sün­dis rutiinse prog­ram­mee­ri­mise käi­gus pähe­tur­ga­ta­nud heast ideest ja suu­rest tööst. Selle loo­jaks on Tartu Üli­kooli prae­gune dok­to­rant Jevgeni Kaba­nov. Aren­da­misse andis suure panuse Too­mas Römer.

2007. aas­tal oli Röme­ril ja Kaba­no­vil nii­ni­me­ta­tud bee­ta­ver­sioon Java­Re­be­list ole­mas. Seda rek­laa­miti mööda ilma tuu­ri­ta­des ringi ja nii häm­mas­tav kui see ka pole, seda osteti ja sisu­li­selt esi­mes­test het­ke­dest on prog­ramm selle loo­ja­tele raha sisse too­nud.

Nagu taga­si­hoid­like IT-meeste puhul kom­beks, siis raha on kõi­gest num­ber ehk siis tabu, mil­lest ei rää­gita. (HEI, 2011)

 

Vilist­lane Hardi Meybaum: Mind ajab voo­dist välja mõte, et saan ini­mesi aidata

Cra­bCADi looja ja juht Hardi Meybaum leiab, et ette­võt­jaks saab koge­muste kaudu, mitte koolis.​Olen 20 aas­tat olnud ette­võtja, hil­juti küsis kaheksa-aas­tane poeg, mis on idu­firma. Jäin vas­tuse võlgu. Meie ajal nime­tati neid alustava­teks väi­ke­et­te­võ­te­teks. Suu­rim eri­ne­vus start-up’i ja tra­dit­sioo­ni­lise väi­ke­et­te­võtte vahel on see, kui­das prob­leemi lahen­da­takse. Traditsioo­nilised väi­ke­et­te­võt­ted lahen­da­vad prob­leemi, mis on eksis­tee­ri­nud juba kaua aega, sar­na­sel vii­sil. Näi­teks auto too­dete kaup­lus, kes pakub auto­omanikele auto tar­beid.

Start-up’id lähe­ne­vad prob­lee­mile tei­sest vaa­tevinklist. Näi­teks kasu­ta­des inter­netti võib start-up ehi­tada lahen­duse, mis on nii mugav, et kõik ini­me­sed tel­livad tule­vi­kus auto­va­ru­osad sel­lelt ette­võt­telt. Start-up võib kas­vada väga kii­resti ja ka kaduda väga kii­resti, sest prob­leemi lahenda­takse uuel vii­sil. (TTÜ Uudi­sed, 2012)

Zero­Tur­na­roundi asu­taja Jevgeni Kaba­nov nau­dib ette­võtte kii­ret aren­gut
Kui Jevgeni Kaba­nov ei oleks Tartu üli­koo­lis õppi­des kokku juh­tu­nud oma tule­vase juhen­daja, prog­ram­mee­ri­mis­keelte seman­tika pro­fes­sori Varmo Venega, ei oleks hil­juti Eesti edu­kai­maks idu­fir­maks titu­lee­ri­tud tark­va­raa­ren­dus­et­te­võ­tet Zero­Tur­na­round ilm­selt sün­di­nud.

Zero­Tur­na­roundi asu­ta­mise ajal töö­tas Kaba­nov veel Web­me­dias tea­dus- ja aren­dus­ju­hina ning oli kaits­mas Tartu üli­koo­lis infor­maa­tika magist­ri­kraadi. Koos­töö pro­fes­sor Venega sai alguse juba baka­lau­reuse­ast­mes, mil pro­fes­sor teki­tas tuden­gis suure huvi prog­ram­mee­ri­mis­keelte vastu. Kol­man­dal kur­su­sel kir­ju­tas Kaba­nov juhen­da­jaga kahasse oma esi­m­ese tea­dus­ar­tikli, mis aval­dati siis, kui noor­mees oli esi­mest aas­tat magistrant. Nii et lisaks ette­võt­jale on mehes ka oma­jagu tead­last. (Tartu Üli­kool)

  • Toetajad

    ESF TeaMe Archimedes      Haridus- ja Teadusministeerium