Bioindikaatorid

Marika Mänd (sün­di­nud 11. det­semb­ril 1954) on eesti zoo­loog ja loo­ma­öko­loog. Ta on aval­da­nud üle 40 artikli rah­vus­va­he­lise levi­kuga eel­ret­sen­see­ri­ta­va­tes tea­dus­aja­kir­ja­des ja suu­rel hul­gal muid tea­dus- ja popu­laar­tea­dus­likke artikleid nii rah­vus­va­he­lis­tes kui ka Eesti väl­ja­an­ne­tes. Õpe­tab Eesti Maa­üli­koo­lis tai­me­kah­jus­ta­jaid, keskon­na­sääst­likku tai­me­kait­set, bio­loo­gi­lise mit­me­ke­si­suse kait­set jm dist­sip­liine, samuti annab loen­guid ja prak­ti­kume Tartu Üli­koo­lis. Juha­tab mit­meid tea­dus- ja raken­dus­pro­jekte. On kuu­lu­nud ja kuu­lub mit­mete tea­dus-ja aren­dus­vald­konna riik­like prob­leem­ko­mis­jo­nide koos­seisu. Tema juhen­da­misel on kaits­tud 5 dok­to­ri­kraadi ja mitu tea­dus­ma­gist­ri­kraadi. Loe edasi (ja täienda) Viki­pee­diast.

Lisa­lu­ge­mist

Sipel­gad ja mesi­lased on tõe­li­selt ise­tud
Sipel­gad ja mesi­lased on tõe­li­sed mees­kon­na­män­gi­jad, eri­ne­valt pal­ju­dest teis­test olen­di­test, kes kogu­ne­vad karja ise­ka­tel põh­jus­tel. Briti tead­la­sed on uuri­nud par­ve­käi­tu­mist mate­maa­ti­lise mudeli abil ja avas­ta­nud, et kalad ja pii­so­nid püüa­vad parve või karja kes­kele trü­gida, et oma­enda nahka rööv­loo­made käest päästa.
Andy Gard­ner Edinburghi Üli­koolist ütles kom­men­taariks, et kui kala­parv või pii­so­ni­kari pais­tab meile üks­mee­les lii­ku­vat, siis tege­li­kult raja­neb see lii­ku­mine kõigi üksiki­sen­dite pin­gu­tus­tel pää­seda ise rühma kes­kele. Sipel­gad ja mesi­lased see­vastu toi­mivad tõe­li­selt ühtse tii­mina, mille liik­med on val­mis suure pere hea­olu nimel ka surema.

Putu­ka­mürk kah­jus­tab mesi­lase aju ja õpi­võimet
Põldu­dele prit­si­ta­vad putu­ka­mür­gid kah­jus­ta­vad mesi­laste õpi­võimet. Kahes hil­juti Bri­tan­nias teh­tud tea­dusuu­rin­gus on saa­dud uut tõen­dust, et laialt levi­nud pes­tit­sii­did sega­vad mesi­lase aju toi­mi­mist ning lil­le­lõh­nade ja muu vaja­liku meel­de­jät­mist. Šoti­maal asuva Dundee Üli­kooli tead­la­sed ees­ot­sas Christop­her Con­nol­lyga mõju­ta­sid mesi­laste aju labo­ris kahe­su­guse kah­ju­ri­mür­giga – sel­li­sega, mida prit­si­takse põl­lule, ja sel­li­sega, mil­lega piser­da­takse mesi­ta­rusid, et kaitsta mesilasi para­siit­liku lesta eest. Sel­gus, et mõle­mad ained mõju­ta­vad mesi­lase ajus seda­sama mäluga seo­tud piir­konda ja kah­jus­ta­vad selle talit­lust. Mõlema aine koos­mõju kor­ral on ka kahju suu­rem.

Mesi­lased hoia­ta­vad lii­gi­kaas­lasi oht­like kohtade eest
Mõnel mesi­la­se­lii­gil on tavaks hoia­tada lii­gi­kaas­lasi, kui lähe­duses vii­bib vaen­lane. Selle alu­sel oskab mesi­las­pere moo­dus­tada rün­nakrühma ja eba­meel­diva küla­lise minema pele­tada. Prant­suse ja His­paa­nia tead­la­sed on tei­nud nüüd kind­laks, et mesi­lased kasu­ta­vad kee­milisi sig­naale ka sel­leks, et mär­gis­tada lilli, kus neid on rün­na­tud, vahendab Physorg.​com. Tead­la­sed kor­ral­da­sid selle tuvas­ta­miseks vaen­lase rün­naku simu­lat­siooni ja jäl­gi­sid siis, kas sel­les osa­le­nud mesi­lane hoia­tab teisi konk­reetse koha suh­tes. Hoia­tus­fe­ro­moo­nid pane­vad putu­kaid sel­lega mär­gis­ta­tud taime lähe­du­sest põge­nema. Eri­ne­valt üksinda tegut­se­va­test mesi­las­test kasu­ta­vad suurte pere­dena ela­vad mesi­lased seda ainet, et lii­gi­kaas­lasi ohu eest hoia­tada.

Met­si­kult ela­vate putu­kate vähe­ne­mine kär­bib põldude saa­gi­kust
Met­si­kute putu­kate popu­lat­sioo­nide kaha­ne­mine tasub kur­jalt kätte põl­lu­ma­jan­duses, kus saa­gi­kus lan­geb see­tõttu mär­ki­mis­väär­selt. Kanada tead­la­sed kogusid and­meid 600 põl­lult kahe­küm­nest rii­gist ja leid­sid, et tol­mel­da­mis­töös ei suuda kunst­li­kult pee­ta­vad sumise­jad olla sugugi nii edu­kad kui näi­teks mets­me­si­lased. See­juu­res sel­gus, et mesi­laste arvu suu­ren­da­mine prob­leemi ei lahenda. Vaja on met­si­kult ela­vate putu­kate sek­ku­mist. Kõne­alu­sed abi­li­sed ela­vad tava­li­selt met­sa­ser­va­des, hek­ki­des või rohu­m­aa­del. Paraku jääb neid elu­paiku üha laieneva põl­lu­ma­jan­dus­te­ge­vuse tõttu aina vähe­maks ning tol­mel­da­jate mit­me­ke­si­sus vähe­neb. See tähendab aga väik­se­mat külaliste arvu põl­lu­ma­jan­dus­kul­tuu­ride õites.

EFSA hin­nang seob mesi­laste alla­käigu pes­tit­sii­di­dega
Euroopa Toi­du­ohu­tusameti (EFSA) eest­ve­da­misel läbi­vii­dud ana­lüüs näi­tab, et kolm laial­da­selt kasu­ta­ta­vat neo­ni­ko­toidi kuju­ta­vad Euroopa mesi­late popu­lat­sioo­nile mär­ki­mis­väär­set ohtu, ent otsest seost mesi­las­pe­rede kol­lap­siga ei lei­tud. Juh­tivad pes­tit­sii­di­toot­jad suh­tu­vad aval­da­tud kolme uuri­musse skep­ti­li­selt.
Ala­tes 1990. aas­tate ala­tes kasu­ta­vaid neo­ni­ko­toide peeti omal ajal tõsi­seks eda­si­mi­nekuks. Võr­rel­des eel­mise põlv­konna tai­me­kait­se­va­hen­dite – püret­roi­di­dega – ei pida­nud neid enam tai­me­dele pihus­tama. Selle ase­mel töö­del­dakse nen­dega tai­mede seem­neid, mis oleks pida­nud nende mõju kesk­kon­nale vähen­dama. Samas tähendab mee­tod, et neo­ni­ko­toide võib leida kõik­jalt tai­mest, seal­hul­gas ka õie­tol­must ja nek­ta­rist, mil­lest mesi­lased toi­tu­vad. Neo­ni­ko­toi­dide mõju tol­men­da­ja­tele on üri­ta­tud kor­du­valt hin­nata, ent küsi­muse süs­te­maa­ti­line uuri­mine on ras­ken­da­tud.