Kõiki maailma astronoome ühendab omavahel ühine uurimisobjekt- Universum. See teeb astronoomiast, eriti kosmoloogiast, kõige rahvusvahelisema teaduse. Tänapäeval pole astronoomid ainult teadmiste kasutajad, vaid neil on võimalus osaleda ka kaasaegse maailmapildi kujundamisel. Eestlased on sellesse meeskondlikult arendatavasse maailmapilti andnud märkimisväärse panuse. Mitmete kosmoloogiliste paradigmade muutmisel on mängus olnud ka Jaan Einasto käsi ja mõistus. Tänu sellele pälvis ta aastal 2009 ülemaailmselt tunnustatud, matemaatik Marcel Grossmani nimelise auhinna tumeda aine ja Universumi ehituse uuringute eest.
Universum, nagu me seda täna teame, sai alguse Suurest paugust, on 13,7 miljardit aastat vana ning selles on mitu miljonit galaktikat. Igas galaktikas on aga omakorda sadu miljoneid tähti. Suures osas koosneb universum aga salapärasest tume energiast ja tume ainest, mistõttu uurimisküsimusi jätkub kosmoloogidel veel kauaks.
Inimkonna Universumi mõistmise ajalugu on olnud pidevalt seotud vajadusega ületada piiratud ettekujutusi taeva näivast lähedusest. Seejuures on kõik, mida inimnkond on igal antud ajajärgul olnud suuteline uurima ja tundma õppima, moodustanud vaadeldava Universumi... [ Loe edasi... ]
Jaan Einasto viimase kümnendi tulemustest on kõige enam tuntud Universumi suuremastaabilise ehk superstruktuuri uurimine. Praeguseks ajaks on kosmoloogid harjunud faktiga, et sellistes skaalades polegi enam isoleeritud objekte, on vaid ühtne suurte tühikute ja pikkade haraliste kettide (galaktikate superparvede) võrgustik. [ Loe edasi... ]
Noore teadlase Einasto esimesed uuringud olid seotud tähtede liikumise seaduspärasuste ja nende evolutsiooni kontrollimisega. Sellega tegeles ka professor Rootsmäe. Tol ajal oli olemas mitu täheevolutsiooni teooriat, millest ühe looja oli Ernst Öpik. Kokkuvõttes selgus nii Rootsmäe töödest kui ka Einasto diplomi ja kandidaaditööst, et õigus oli Öpikul. [ Loe edasi... ]
Kasutatud/viidatud meedia (videod/esitlused/fotod/artiklid) õigused võivad erineda, palun kontrolli!
Jaan Einasto
Universum, nagu me seda täna teame, sai alguse Suurest paugust, on 13,7 miljardit aastat vana ning selles on mitu miljonit galaktikat. Igas galaktikas on aga omakorda sadu miljoneid tähti. Suures osas koosneb universum aga salapärasest tume energiast ja tume ainest, mistõttu uurimisküsimusi jätkub kosmoloogidel veel kauaks.
Inimkonna Universumi mõistmise ajalugu on olnud pidevalt seotud vajadusega ületada piiratud ettekujutusi taeva näivast lähedusest. Seejuures on kõik, mida inimnkond on igal antud ajajärgul olnud suuteline uurima ja tundma õppima, moodustanud vaadeldava Universumi... [ Loe edasi... ]
Jaan Einasto viimase kümnendi tulemustest on kõige enam tuntud Universumi suuremastaabilise ehk superstruktuuri uurimine. Praeguseks ajaks on kosmoloogid harjunud faktiga, et sellistes skaalades polegi enam isoleeritud objekte, on vaid ühtne suurte tühikute ja pikkade haraliste kettide (galaktikate superparvede) võrgustik. [ Loe edasi... ]
Noore teadlase Einasto esimesed uuringud olid seotud tähtede liikumise seaduspärasuste ja nende evolutsiooni kontrollimisega. Sellega tegeles ka professor Rootsmäe. Tol ajal oli olemas mitu täheevolutsiooni teooriat, millest ühe looja oli Ernst Öpik. Kokkuvõttes selgus nii Rootsmäe töödest kui ka Einasto diplomi ja kandidaaditööst, et õigus oli Öpikul. [ Loe edasi... ]