Inimkonna Universumi mõistmise ajalugu on olnud pidevalt seotud vajadusega ületada piiratud ettekujutusi taeva näivast lähedusest. Seejuures on kõik, mida inimnkond on igal antud ajajärgul olnud suuteline uurima ja tundma õppima, moodustanud vaadeldava Universumi – Universumi selle mõiste ajalooliselt esmases tähenduses, kui kõigi inimese poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogumi. Selle Universumi uurimine, tema põhiomaduste, struktuuri ja evolutsiooni seletamine moodustab kosmoloogia ühe põhiülesande.
Jaan Einasto sõnul on Universumi uurimisel ka praktiline väärtus: see on vajalik selleks, et teada saada, kuidas maailm on ehitatud, ning selleks, et elus paremini toime tulla, sest vaid looduse omadusi paremini tundes suudame neid kasutada.
Lisaks on Einasto sõnul astronoomilised nähtused piisavalt lihtsalt inimestele selgitatavad ja seeläbi saab astronoomia näitel näidata, kuidas teadlased teadust teevad.
Kunagi varem pole teadlased olnud nii teadlikud oma teadmiste piiratusest kui tänapäeval. Kuna tervikliku maailmapildi loomine on praeguste teadmiste põhjal ääretult raske ülesanne, peavad teadlased enne uute avastusteni jõudmist investeerima palju aega ja raha ning proovile panema sageli üsna ulmelisi ideid. Näiteks on füüsikateoreetik Nikodem Poplawski käinud välja mõttekäigu, et meile nähtav Universum võib üleni asuda musta augu sisemuses, mida ümbritseb meile tundmatu universumiosa.
NASA investeerib omakorda aina paremate kosmoseteleskoopide arendusse, mille abil loodetakse leida miljoneid objekte, mis seni jäävad nähtava valguse spektriosas avastamiseks liiga tuhmiks. NASA teadlased usuvad, et uute ja paremate teleskoopidega õnnestub neil avastada sadu tuhandeid Päikesesüsteemis ringi hulkuvaid asteroide ja miljoneid tähti ja galaktikaid.
Ning lausa 2 miljardit dollarit on investeeritud kosmosedetektorisse, mis peaks käesoleval aastal asuma antiuniversumi otsinguile.
Kasutatud/viidatud meedia (videod/esitlused/fotod/artiklid) õigused võivad erineda, palun kontrolli!
Taotlus: terviklik teaduslik maailmapilt
Jaan Einasto sõnul on Universumi uurimisel ka praktiline väärtus: see on vajalik selleks, et teada saada, kuidas maailm on ehitatud, ning selleks, et elus paremini toime tulla, sest vaid looduse omadusi paremini tundes suudame neid kasutada.
Lisaks on Einasto sõnul astronoomilised nähtused piisavalt lihtsalt inimestele selgitatavad ja seeläbi saab astronoomia näitel näidata, kuidas teadlased teadust teevad.
Kunagi varem pole teadlased olnud nii teadlikud oma teadmiste piiratusest kui tänapäeval. Kuna tervikliku maailmapildi loomine on praeguste teadmiste põhjal ääretult raske ülesanne, peavad teadlased enne uute avastusteni jõudmist investeerima palju aega ja raha ning proovile panema sageli üsna ulmelisi ideid. Näiteks on füüsikateoreetik Nikodem Poplawski käinud välja mõttekäigu, et meile nähtav Universum võib üleni asuda musta augu sisemuses, mida ümbritseb meile tundmatu universumiosa.
NASA investeerib omakorda aina paremate kosmoseteleskoopide arendusse, mille abil loodetakse leida miljoneid objekte, mis seni jäävad nähtava valguse spektriosas avastamiseks liiga tuhmiks. NASA teadlased usuvad, et uute ja paremate teleskoopidega õnnestub neil avastada sadu tuhandeid Päikesesüsteemis ringi hulkuvaid asteroide ja miljoneid tähti ja galaktikaid.
Ning lausa 2 miljardit dollarit on investeeritud kosmosedetektorisse, mis peaks käesoleval aastal asuma antiuniversumi otsinguile.