Pole mingit kahtlust, et Endel Tulving on kõige tuntum eesti soost teadlane kogu maailmas, seda nii formaalsete kui ka mitteformaalsete kriteeriumide põhjal. Ta on uurinud ja kirjeldanud erinevaid mälu tüüpe, informatsiooni salvestamist, selle kodeerimist ning mälust tagasi kutsumist, muutes oma avastustega täielikult varasemaid arusaamu mälust ja selle toimimisest. Tema pikaajaline ja seniseid paradigmasid muutev teadustöö on saanud küllusliku tunnustuse osaliseks. Suurima tunnustuse osaliseks sai ta veel hiljuti, aastal 2009, kui talle anti Pasteur-Weizmanni / Servier’ auhind, mida teadusmaailmas võrreldakse Nobeli preemiaga. Suurtest edusammudest hoolimata on salapärastel mälumaastikel läbi käidud vaid käputäis paiku. Senised edusammud seisnevad Tulvingu sõnul eelkõige selles, et me oleme nüüd võimelised esitama häid küsimusi, mille peale me veel mõni aastakümme tagasi poleks kuidagi tulnud. Nagu ilmselt igaüks teab, algab teaduses kõik küsimustest.
1897. aastal trükiti Dorpatis teos, mille autoriks oli Rudolf Kallas ja see kandis pealkirja "Mäluõpetuse süsteem" (System der Gedächtnislehre). Kallas üritas vastata küsimusele, kuidas on võimalik, et üks ilma koolihariduseta Eesti rahvalaulik suudab meeles pidada värsside hulka, mis oma arvult ületab Homerose Iliase ja Odüsseia kokkuvõetult. Kallas oletas, et regivärsi vorm (alliteratsioon, värsimõõt jne.) ongi abivahendiks, mis aitab sellist tohutut hulka värsse meeles pidada. [ Loe edasi... ]
Tänapäeval kuuluvad teadmised episoodilisest ja semantilise mälust iga psühholoogia üliõpilase põhivarasse, kuid ajal, mil Endel Tulving neid mõisteid teadusmaailmale tutvustama hakkas, oli tal raske leida oma ideede toetajaid. Keeruline algus on tänaseks jäänud minevikku ning neist mõistetest on saanud mäluteaduse alustalad. [ Loe edasi... ]
Professor Endel Tulvingut nimetatakse enamikes teatmikes Eestis sündinud Kanada teadlaseks. Ise peab ta end eestlaseks, kes on suurema osa elust veetnud Kanadas – seal hariduse saanud ja teadustööd teinud. Kogu Tulvingu akadeemiline elu on olnud pühendatud mälu saladuste paljastamisele ning ta on oma elu jooksul saavutanud praktiliselt kõik, mida akadeemik võiks ihaldada. [ Loe edasi... ]
Kasutatud/viidatud meedia (videod/esitlused/fotod/artiklid) õigused võivad erineda, palun kontrolli!
Endel Tulving
Pole mingit kahtlust, et Endel Tulving on kõige tuntum eesti soost teadlane kogu maailmas, seda nii formaalsete kui ka mitteformaalsete kriteeriumide põhjal. Ta on uurinud ja kirjeldanud erinevaid mälu tüüpe, informatsiooni salvestamist, selle kodeerimist ning mälust tagasi kutsumist, muutes oma avastustega täielikult varasemaid arusaamu mälust ja selle toimimisest. Tema pikaajaline ja seniseid paradigmasid muutev teadustöö on saanud küllusliku tunnustuse osaliseks. Suurima tunnustuse osaliseks sai ta veel hiljuti, aastal 2009, kui talle anti Pasteur-Weizmanni / Servier’ auhind, mida teadusmaailmas võrreldakse Nobeli preemiaga. Suurtest edusammudest hoolimata on salapärastel mälumaastikel läbi käidud vaid käputäis paiku. Senised edusammud seisnevad Tulvingu sõnul eelkõige selles, et me oleme nüüd võimelised esitama häid küsimusi, mille peale me veel mõni aastakümme tagasi poleks kuidagi tulnud. Nagu ilmselt igaüks teab, algab teaduses kõik küsimustest.
Kuula lisaks: Vikerraadio Keskööprogrammis 24.02.2011 pikem audioversioon intervjuust.
Kuidas uurida mälu?
1897. aastal trükiti Dorpatis teos, mille autoriks oli Rudolf Kallas ja see kandis pealkirja "Mäluõpetuse süsteem" (System der Gedächtnislehre). Kallas üritas vastata küsimusele, kuidas on võimalik, et üks ilma koolihariduseta Eesti rahvalaulik suudab meeles pidada värsside hulka, mis oma arvult ületab Homerose Iliase ja Odüsseia kokkuvõetult. Kallas oletas, et regivärsi vorm (alliteratsioon, värsimõõt jne.) ongi abivahendiks, mis aitab sellist tohutut hulka värsse meeles pidada. [ Loe edasi... ]
Mis on mälu?
Tänapäeval kuuluvad teadmised episoodilisest ja semantilise mälust iga psühholoogia üliõpilase põhivarasse, kuid ajal, mil Endel Tulving neid mõisteid teadusmaailmale tutvustama hakkas, oli tal raske leida oma ideede toetajaid. Keeruline algus on tänaseks jäänud minevikku ning neist mõistetest on saanud mäluteaduse alustalad. [ Loe edasi... ]
Kes on Endel Tulving?
Professor Endel Tulvingut nimetatakse enamikes teatmikes Eestis sündinud Kanada teadlaseks. Ise peab ta end eestlaseks, kes on suurema osa elust veetnud Kanadas – seal hariduse saanud ja teadustööd teinud. Kogu Tulvingu akadeemiline elu on olnud pühendatud mälu saladuste paljastamisele ning ta on oma elu jooksul saavutanud praktiliselt kõik, mida akadeemik võiks ihaldada. [ Loe edasi... ]