Akadeemik Tarmo Soomere on kogu maailmas tunnustatud ekspert kiirlaevade tekitatud lainete, Läänemere lainetuse uurimise ja solitonide vastastikuse mõju alal. Tartu ja Moska ülikoolis matemaatikat õppinud ning seejärel mere-, konkretseelt lainefüüsikale pühendunud teadlane on Eesti Teaduste Akadeemia ja Euroopa Akadeemia (Academia Europaea) liige. Täna uurib tema töörühm, kuidas Läänemere hoovused ja lained transpordivad reostust. Seda teades on võimalik kardinaalselt vähendada laevaliikluse potentsiaalset reostusohtu.
Saate tarbeks tehtud intervjuusid Tarmo Soomerega on sedapuhku kokku 2 tundi, kõige mugavam viis neid vaadata on Youtube’is playlistina: Tarmo Soomere toimetamata intervjuud.
Laineid tekitavad võnkuvad kehad. Kui erinevad võnkesüsteemid on omavahel seotud, siis kandub ühes süsteemis tekkiv mehaaniline võnkumine üle ka teistele süsteemidele. Mehaanilise võnkumise levimiseks on vajalik elastne keskkond, mille osakesi seovad elastsusjõud. Kui üks osake on tasakaaluasendist välja viidud, siis sunnivad naaberosakeste poolt mõjuvad jõud teda algasendi poole tagasi liikuma. [ Loe edasi... ]
Viimase kümne aasta jooksul on kiirlaevalainete eriomadustega seotud keskkonnakaitse-, laevasõidu ohutuse ning muid riske tihti käsitletud peaaegu kõigis arenenud mereriikides. Kiirlaevade tekitatud mõjuvõimas lainetus tekib siis, kui nende liikumiskiirus ületab 60-70 protsenti pinnalainete maksimaalset levimiskiirust, mistõttu laeva tekittatud lainete kõrgus suureneb järsult ning lainesüsteemi omadused muutuvad. Nii tekivad laeva ette lööklainet meenutavad üksiklained ehk solitonid. [ Loe edasi... ]
Akadeemik Tarmo Soomere laboris jätkatakse tegelikult Läänemere uurimise väga pikaajalisi traditsioone. Juba üle saja aasta tagasi, kui mereteadused maailmas alles tekkisid, olid siinse piirkonna teadlased paljudes valdkondades selged pioneerid. [ Loe edasi... ]
Tarmo Soomere sai avalikkusele tuntuks 2005. aasta jaanuaris, kui ta Raadio Kukus, Vikerraadios ja Postimehes tormi tulekut ennustas. Torm tuli ja läks oma tugevuse poolest ajalukku. Kihnu saarel ulatus tuule kiirus kohati 38 meetrini sekundus. Kihnlased koguneisd saare kõrgemasse ossa, sest madalmad paigad olid vee all. Pärnus tõusis veetase 295sentimeetrit üle Kroonlinna nulli ja üleujutati ligi kaheksa ruutkilomeetri suurune ala tormikahjustusi kannatas üle kolmveerand tuhande hoone. 300 inimest evakueeriti. Uputused olid ka Tallinnas, Haapsalus ja kogu Läänemaal. [ Loe edasi... ]
Kasutatud/viidatud meedia (videod/esitlused/fotod/artiklid) õigused võivad erineda, palun kontrolli!
Tarmo Soomere
Saate tarbeks tehtud intervjuusid Tarmo Soomerega on sedapuhku kokku 2 tundi, kõige mugavam viis neid vaadata on Youtube’is playlistina: Tarmo Soomere toimetamata intervjuud.
Laineid tekitavad võnkuvad kehad. Kui erinevad võnkesüsteemid on omavahel seotud, siis kandub ühes süsteemis tekkiv mehaaniline võnkumine üle ka teistele süsteemidele. Mehaanilise võnkumise levimiseks on vajalik elastne keskkond, mille osakesi seovad elastsusjõud. Kui üks osake on tasakaaluasendist välja viidud, siis sunnivad naaberosakeste poolt mõjuvad jõud teda algasendi poole tagasi liikuma. [ Loe edasi... ]
Viimase kümne aasta jooksul on kiirlaevalainete eriomadustega seotud keskkonnakaitse-, laevasõidu ohutuse ning muid riske tihti käsitletud peaaegu kõigis arenenud mereriikides. Kiirlaevade tekitatud mõjuvõimas lainetus tekib siis, kui nende liikumiskiirus ületab 60-70 protsenti pinnalainete maksimaalset levimiskiirust, mistõttu laeva tekittatud lainete kõrgus suureneb järsult ning lainesüsteemi omadused muutuvad. Nii tekivad laeva ette lööklainet meenutavad üksiklained ehk solitonid. [ Loe edasi... ]
Akadeemik Tarmo Soomere laboris jätkatakse tegelikult Läänemere uurimise väga pikaajalisi traditsioone. Juba üle saja aasta tagasi, kui mereteadused maailmas alles tekkisid, olid siinse piirkonna teadlased paljudes valdkondades selged pioneerid. [ Loe edasi... ]
Tarmo Soomere sai avalikkusele tuntuks 2005. aasta jaanuaris, kui ta Raadio Kukus, Vikerraadios ja Postimehes tormi tulekut ennustas. Torm tuli ja läks oma tugevuse poolest ajalukku. Kihnu saarel ulatus tuule kiirus kohati 38 meetrini sekundus. Kihnlased koguneisd saare kõrgemasse ossa, sest madalmad paigad olid vee all. Pärnus tõusis veetase 295sentimeetrit üle Kroonlinna nulli ja üleujutati ligi kaheksa ruutkilomeetri suurune ala tormikahjustusi kannatas üle kolmveerand tuhande hoone. 300 inimest evakueeriti. Uputused olid ka Tallinnas, Haapsalus ja kogu Läänemaal. [ Loe edasi... ]