Angela Ivask

“Nano on kõikjal,” ütleb nanomaterjalide toksikoloogiat uuriv Angela Ivask, kes kaitses oma doktorikraadi geenitehnoloogias  aastal 2006 Tallinna Tehnikaülikoolis. Teadustööd on ta teinud Eestis Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis  In vitro ja ökotoksikoloogia uurimisrühmas, mis koosneb ökotoksikoloogia, ökoloogia, keskkonnakeemia, molekulaarbioloogia ja mikroobifüsioloogia alal kompetentsetest teadlastest. Seal uuris ta ainete ja nanosuuruses osakeste toksilisuse mehhanisme. Alates aastast 2010 töötab ta Kalifornias Nanotehnoloogia Keskkonna Efektide Uurimise Keskuses.

Vaata saadet ja lisamaterjali: Angela Ivask (eeter 26.03.2011)

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

Peep Talving

Peep Talvingu karjäär on olnud väga rahvusvaheline: Haapsalu poiss alustas õpinguid Tartu Ülikoolis ja jätkas Rootsis, edasi tuli töö New Yorgis, siis Kaplinnas Lõuna-Aafrikas ja praegu tegeleb ta õpetamise, ravimise ja teadustööga Los Angeleses. Teda on alati tõmmanud kohad, kus saab end täielikult proovile panna ja pidevaid kriise lahendada. Doktor Talving on avaldanud arvukalt artikleid maailma teadusajakirjades, lisaks on ta kirjutanud oma kogemustest mitmeid peatükke traumakirurgide käsiraamatutesse ja ennekõike hinnatakse tema teadmisi teravtraumade alal.

Vaata saadet ja lisamaterjali: Peep Talving (eeter 19.03.2011)

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

Henno Sillaste

Henno Sillaste on Eesti päritolu Kanada arhitekt, kes on projekteerinud lugematu arvu hooneid Torontos ja Halifaxis. Ka Eestisse on Sillaste jätnud oma jälje. Tema projekteeritud on üks esimesi klaasfassaadiga büroohooneid Tallinnas. Vabaduse väljaku äärse tühja nurga täitnud Kawe Plaza kerkimist jälgis avalikkus kõrgendatud huviga alates ehitusele eelnenud arheoloogilistest kaevetöödest, lõpetades maja avamispeoga, millest võtsid osa nii linnapea kui ka vabariigi president. Henno Sillaste arhitektuuriline käekiri on tasakaalukas. Hoone projekteerimisel arvestab ta eelkõige fuktsionaalsust ja ümbritsevat arhitektuuri.

Vaata saadet ja lisamaterjali: Henno Sillaste (eeter 12.03.2011)

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

Rein Taagepera

Maailm tunneb Rein Taagepera ühiskonnateadlase ja politoloogina. Eestis tuntakse teda ka kui poliitikut ning teadusringkonnas teatakse tema füüsiku tausta. Selline haruldane kombinatsioon on teinud Rein Taageperast politoloogia tippude-tipu ning toonud talle maineka Skytte auhinna demokraatlike valimissüsteemide uurimise eest. See antakse teadlasele, kes on andnud kõige arvestatavama panuse ühiskonnateaduste uurimisse. Praegune Tartu Ülikooli ja Kalifornia Ülikooli emeriitprofessor võttis politoloogias demokraatlike valimissüsteemide uurimisel kasutusele valemid. Ta uuris põhjalikult demokraatlikke valimissüsteeme, kirjeldas valimistel osalevate parteide optimaalset arvu, samuti seaduspära, millal ja miks valitsused kukuvad.

Vaata saadet ja lisamaterjali: Rein Taagepera (eetris 05.03.2011)

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

Rando Allikmets

Eestlasest molekulaarbioloogi Rando Allikmetsa nimi tõusis komeedina teadustaevasse 1997. aastal, mil teadusajakiri Science avaldas artikli geeni ABCR seostest eakate inimeste nägemisraskustega. Tänaseks on professor Rando Allikmetsal Columbia ülikooli silmainstituudis New Yorgis oma meditsiinilise geneetika laboratoorium. Lisaks täidab ta sama instituudi teadusdirektori ülesandeid. Kuid nägemisega seotud geenide uurimine tuli tema teadlaskarjääri alles Ameerika Ühendriikidesse tööle asudes. Allikmets lahkus Eestist 29aastaselt geneetikaprofessori Michael Deani kutsel.

Vaata saadet ja lisamaterjali: Rando Allikmets (eeter 26.02.2011)

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

Endel Tulving

Pole mingit kahtlust, et Endel Tulving on kõige tuntum eesti soost teadlane kogu maailmas, seda nii formaalsete kui ka mitteformaalsete kriteeriumide põhjal. Ta on uurinud ja kirjeldanud erinevaid mälu tüüpe, informatsiooni salvestamist, selle kodeerimist ning mälust tagasi kutsumist, muutes oma avastustega täielikult varasemaid arusaamu mälust ja selle toimimisest. Tema pikaajaline ja seniseid paradigmasid muutev teadustöö on saanud küllusliku tunnustuse osaliseks. Suurima tunnustuse osaliseks sai ta veel hiljuti, aastal 2009, kui talle anti Pasteur-Weizmanni / Servier’ auhind, mida teadusmaailmas võrreldakse Nobeli preemiaga. Suurtest edusammudest hoolimata on salapärastel mälumaastikel läbi käidud vaid käputäis paiku. Senised edusammud seisnevad Tulvingu sõnul eelkõige selles, et me oleme nüüd võimelised esitama häid küsimusi, mille peale me veel mõni aastakümme tagasi poleks kuidagi tulnud. Nagu ilmselt igaüks teab, algab teaduses kõik küsimustest.

Vaata saadet ja lisamaterjali: Endel Tulving (eetris 19.02.2011)

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

Mart Min

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased on leiutanud efektiivse viisi elektrilise impedantsi mõõtmiseks. Elektriline impedants on aine, materjali või struktuuri takistus vahelduvale elektrivoolule. Kuna igal ainel on takistustegur erinev, saab impedantsi mõõtes selgitada katsetatava objekti kvaliteeti või ehtsust. Avastatud meetodile on järgnenud mitmeid kasulikke patenteeritud  seadmeid, mis kõik inimeste elu ühel  või teisel moel paremaks teevad. Nii on näiteks Elektroonikainstituudi töörühm professor Mart Mini juhtimisel  välja töötanud originaalse impedantsil põhineva lahenduse südamerütmuri jaoks. Sama meetodit saab kasutada ka südamelihase isheemia varaseks avastamiseks, siirdatud kudede ja organite kohanemis- ja eluvõime jälgimiseks, aga ka metallide, näiteks euromüntide ehtsuse kiireks tuvastamiseks.

Vaata saadet ja lisamaterjali: Mart Min (eetris 12.02.2011)

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

Jaan Einasto

Kõiki maailma astronoome ühendab omavahel ühine uurimisobjekt- Universum. See teeb astronoomiast, eriti kosmoloogiast, kõige rahvusvahelisema teaduse. Tänapäeval pole astronoomid ainult teadmiste kasutajad, vaid neil on võimalus osaleda ka kaasaegse maailmapildi kujundamisel. Eestlased on sellesse meeskondlikult arendatavasse maailmapilti andnud märkimisväärse panuse. Mitmete kosmoloogiliste paradigmade muutmisel on mängus olnud  ka Jaan Einasto käsi ja mõistus. Tänu sellele pälvis ta aastal 2009ülemaailmselt tunnustatud, matemaatik Marcel Grossmani nimelise auhinna tumeda aine ja Universumi ehituse uuringute eest.

Vaata saadet ja lisamaterjali: Jaan Einasto (eetris 05.02.2011)

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

Tõnu Altosaar

Hiljuti projekteeriti Dubaisse juba 165-korruseline maja, mis näitab omaniku väga suurt edevust.  Kuid kõik maailma suurlinnad pürivad taeva poole, sest maad on vähe ja see on kallis. “Pilvelõhkujate ehitamise tehnoloogial ei ole piire. Ja üks normaalne maja võikski olla 100-korruseline!” ütleb üks kuulsamaid pilvelõhkujate ehitajaid arhitekt Tõnu Altosaar.  Suur osa Toronto südalinna tornidest on projekteerinud firma, kus eesti soost arhitekt palju aastaid on töötanud. Uurimegi Tõnu Altosaarelt, kuidas pilvelõhkujaid projekteeritakse, ehitatakse ja missugused on neis kasutatavad uudsed tehnoloogilised lahendused.

Vaata saadet ja lisamaterjali: Tõnu Altosaar (eetris 22.01.2011)

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

Polaaruurijad

Eesti polaaruurijad on Antarktika ekspeditsioonides osalenud alates 1957. aastast. Lõunapoolust ümbritsevale Antarktisele on kuhjunud umbes 30 miljonit kuupkilomeetrit jääd ja see avaldab tohutut mõju kogu maakera keskkonnale. Kui kogu see jäälasu oleks looduses vee kujul, ulatuks maailmamere tase 70 m võrra kõrgemale. Samuti on Antarktise jäämass talletanud meie koduplaneedi ajaloo – kliima- ning atmosfääri koostise muutused. Uuringud on seni küündinud 800 000 aasta taha, lähema tuleviku lootused ulatuvad kuni 1,5 miljoni aastani. Ka praegune merehoovuseid liigutav ookeanikonveier kujunes välja ca 34 milj. aastat tagasi, just peale seda, kui Antarktis mandrite liikumise käigus oma kohale jõudis.

Seega mõjutavad polaaralad meie kliimat kõige otsesemalt. Räägimegi Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi teadlaste Enn Kaubi, Rein Vaikmäe ja Tõnu Martmaga jäisest mandrist ning uurime, mida on teadlased teada saanud meie koduplaneedist, selle minevikust ning kuivõrd oskavad teadlased prognoosida, mis võib juhtuda tulevikus.

Vaata saadet ja lisamaterjali: Polaaruurijad (eetris 29.01.2011)

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud
  • Toetajad

    ESF TeaMe Archimedes      Haridus- ja Teadusministeerium