Ennustatakse, et nanotehnoloogia teeb lähitulevikus läbi sarnase revolutsioonilise arengu kui infotehnoloogia viimaste aastakümnete jooksul teinud on. Ka Eestis on panustatud nanotehnoloogia arengusse mitmete projektidega. Mitmed teadlaste grupid tegelevad nanotehnoloogia uurimisega Tallinna Tehnikaülikoolis, KBFI-s ja Tartu Ülikoolis. Enamasti tegeletakse entusiastlikult üksikute kitsaste uurimisprobleemidega ning ühtset ja kõikehõlmavat teadmiste keskust seni Eestis nanotehnoloogia valdkonnas ei ole.
Olukorda peaks pisut parandama Tartu teaduspargis peagi valmiv Nanolab, mille laborikompleksi ehitustööd peaksid lõppema 2011. aasta sügisel, mil valmib firmadele Baltikumi suurim omalaadne nanotehnoloogia tootearenduskeskus. Ainulaadses nanolaboris hakatakse tegelema prototüüpide arendamise ja tööstuslike näidiste tootmisega. See on eelduseks, et Eesti ettevõtjad saaksid tuua turule uusi nanotehnoloogial põhinevaid tooteid. Nanolabis hakatakse välja töötama lahendusi, millel on väljavaateid jõuda toodetena kiiresti turule. Näitena võib tuua nanotehnoloogilised funktsionaalsed pinnakatted klaasitööstusele, läbipaistvad elektroodid, gaasisensorid ning kontrollitava doosikiirusega mikrokapslid ravimi- ja kosmeetikatööstusele.
Tartu Ülikooli sisekliinik osaleb Euroopa Komisjonilt üle 9 miljoni euro toetust saanud projektis NanoDiaRA, mille eesmärk on välja töötada nanotehnoloogial põhinev liigeshaigustele diagnoosimismeetod. Projektis määratakse 3 aasta jooksul kindlaks laboratoorsed markerid, mille põhjal vere- või uriiniproovist saaks avastada viiteid liigeses algavale haigusele.
Eesti esimesed nanotehnoloogilised leiutised
Martin Timusk elektrooptilisest klaasist
Ning TÜ Füüsika Instituudi ja Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskuse teadlased on leiutanud elektrooptilise klaasi, mille saab lihtsa nupuvajutusega muuta läbipaistmatuks. See muudab kardinate tuleviku küsitavaks. Energiat kulutaks see umbes sama palju kui keskmine säästupirn, sedagi vaid siis, kui klaas on läbipaistev.
Teine suurem projekt, millega Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis juba mitmeid aastaid põhjalikult on tegeletud, peaks nanoosakesi rakendama õhemate kilematerjalide tootmisel. Tartus uuritud nanomõõtmetes kilede valmistamise meetodil loodetakse välja töötada uute sensorite terviklahendused, mis sisaldavad lisaks sensorile endale ka mõõteelektroonikat, -algoritme ja tarkvara.
Kasutatud/viidatud meedia (videod/esitlused/fotod/artiklid) õigused võivad erineda, palun kontrolli!
Nanoteadus Eestis
Olukorda peaks pisut parandama Tartu teaduspargis peagi valmiv Nanolab, mille laborikompleksi ehitustööd peaksid lõppema 2011. aasta sügisel, mil valmib firmadele Baltikumi suurim omalaadne nanotehnoloogia tootearenduskeskus. Ainulaadses nanolaboris hakatakse tegelema prototüüpide arendamise ja tööstuslike näidiste tootmisega. See on eelduseks, et Eesti ettevõtjad saaksid tuua turule uusi nanotehnoloogial põhinevaid tooteid. Nanolabis hakatakse välja töötama lahendusi, millel on väljavaateid jõuda toodetena kiiresti turule. Näitena võib tuua nanotehnoloogilised funktsionaalsed pinnakatted klaasitööstusele, läbipaistvad elektroodid, gaasisensorid ning kontrollitava doosikiirusega mikrokapslid ravimi- ja kosmeetikatööstusele.
Tartu Ülikooli sisekliinik osaleb Euroopa Komisjonilt üle 9 miljoni euro toetust saanud projektis NanoDiaRA, mille eesmärk on välja töötada nanotehnoloogial põhinev liigeshaigustele diagnoosimismeetod. Projektis määratakse 3 aasta jooksul kindlaks laboratoorsed markerid, mille põhjal vere- või uriiniproovist saaks avastada viiteid liigeses algavale haigusele.
Eesti esimesed nanotehnoloogilised leiutised
Teine suurem projekt, millega Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis juba mitmeid aastaid põhjalikult on tegeletud, peaks nanoosakesi rakendama õhemate kilematerjalide tootmisel. Tartus uuritud nanomõõtmetes kilede valmistamise meetodil loodetakse välja töötada uute sensorite terviklahendused, mis sisaldavad lisaks sensorile endale ka mõõteelektroonikat, -algoritme ja tarkvara.