Apollo juhtimissüsteemide insener Ain Laats

Ain Laats lahkus Eestist juba lapsena. Ameerikas õppis ta inseneriks ja töötas 60. aastatel Bostonis Massachusettsi Tehnikainstituudi juures asunud Charles Stark Draperi Instrumentatsiooni laboris, kus tegeldi Apollo kosmoseprogrammi rakettide juhtimissüsteemide loomisega. Laats oli tegev ka „Houston we have a problem“ Apollo-13 intsidendi lahendamisel ja osales kosmoselaeva Maale tagasitoomises. Kui Draperi labor MIT-ist eraldus ja muutus iseseisvaks uurimisinstituudiks, hakkas Laats tegelema tuumarakettide juhtimissüsteemidega.

Mees tunnistab, et tollal, külma sõja haripunktis, tahtis ta anda lööke Eesti okupeerinud Nõukogude Liidule, kuid teadis samas, et raketid teeksid suurt hävitustööd ka tema enda sünnimaal. Nii paluski ta salamisi, et tuumasõda kunagi ei tuleks. Saates räägib Ain Laats esimest korda oma tööst Eesti meediale.

 Ain Laats Eestist lahkumisest

9-aastaselt Eestist lahkunud Ain Laats meenutab sõjaaegset olukorda, elu Saksamaal ja saabumist Ameerikasse.

 

Ain Laats erinevatest projektidest

Aastal 1958, mil Ain Laats kolledži insenerierialal lõpetas, sattus ta kesk põnevaid muutusi. Tehnika arendamisele oli just äsja hoog sisse lükatud ning oma esimestel töökohtadel kohtas ta põnevaid väljakutseid. Järgnevas videos räägib ta pikemalt oma tegemistest 1960. aastate alguses, selgitades, milliseid rolle tal täita tuli ning milliseid probleeme lahendada. Lisaks tutvustab ta Apollo juhtimissüsteemi tööpõhimõtteid.

Apollo 11 maandumine Kuule

21. juulil 1969 astusid Neil Armstrong ja Buzz Aldrin Tranquility “meres” esimesi samme. Maale tagasi tõid nad ka 21,5 kilo Kuu pinnaseproove.

 

Apollo 13

Teatega “Houston, we’ve had a problem.” (“Houston, meil on olnud probleem”) tuli ta aprillis 1970 Maale tagasi ilma, et oleks Kuul maanduda suutnud.

laats

Ain Laats on Eestist pärit insener, kes on osalenud Apollo komoseprogrammis rakettide juhtimissüstseemide välja töötamises. Ta sündis Tapal, kuid 9-aastaselt põgenes sõja eest Saksamaale ning 15-aastaselt asus elama USA-sse… Loe edasi (ja täienda) Vikipeediast

Lisalugemist

Neil Armstrong: Kuu peale jõudmise šanss oli 50–50
Esimese inimesena 1969. aastal Kuu pinnale astunud Neil Armstrongi nime mäletavad ka tulevased põlvkonnad, kuid üks teine teadaolev fakt Armstrongi kohta on see, et ta ei anna üldse intervjuusid. See õnnestus aga Austraalia audiitorite koja tegevjuhil Alex Malleyl, kes vestluse internetti üles pani, vahendas Guardian. USA astronaut rääkis haruldases usutluses, et Kuul olles polnud aega mõelda, kus oldi. (Eesti Päevaleht, 2012)

Apollo missioonide vaim elab edasi
Juba 1970. aastatel Apollo kuumissioonide käigus astronautide poolt Kuu pinnale jäetud seismograafid on kinnitanud tänu moodsatele arvutianalüüsi võimalustele hüpoteesi, mille kohaselt on Kuu sisemuse ülesehitus äärmiselt sarnane Maa omaga. (ERR Teadus, 2011)

Miks Kuul ei ole tulemägesid?
Rühm teadlasi väidab, et on jälile saanud põhjusele, miks Kuu peal ei ole tegutsevaid vulkaane: Kuu magma on liiga tihe. Tulemägesid Kuul ei ole, kuigi Kuu-värinate mõõteandmete järgi peaks meie loodusliku kaaslase sisemuses leiduma rohkesti kuumi vedelaid kivimeid ehk magmat. (ERR Teadus, 2012)

Kuutolm on niiske
Kolmelt Kuud uurinud kosmoselaevalt saadud andmetest ilmneb, et Kuu-pinna tolmukübemeid katab õhuke veekile. Kuigi kile on õhuke, võiks ühest kuupmeetrist pinnasest välja pigistada ehk isegi liitri jagu vett. Tolmukübemetelt kooritav vesi kuluks tulevikus Kuu peal töötavatele astronautidele marjaks ära. (ERR Teadus, 2009)

Kuu kumiseb tasa
Kui täiskuu meile öösel kahkjat valgust kallab, siis teadkem, et tegelikult see taevane kera seejuures ka ümiseb – hästi vaikselt küll, ja meile kuuldamatult. Põhjuseks on Kuud pidevalt tabavad meteoriidilöögid, mis panevad ta kergelt kumisema. Nii vähemalt võib teoreeriliselt arvata, arvestades teadaolevaid akustikaseadusi. (ERR Teadus, 2009)

apollo

  • Toetajad

    ESF TeaMe Archimedes      Haridus- ja Teadusministeerium