Tiit Land (sündinud 25. septembril 1964) on eesti biokeemik ja alates 2011. aastast Tallinna Ülikooli rektor. Ta lõpetas aastal 1989 Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna. Aastatel 1990–1994 oli Stockholmi Ülikooli doktorant. Kaitses aastal 1994 Stockholmi Ülikoolis filosoofiadoktori (PhD) väitekirja. Väitekirja teemaks oli “Galanin receptor ligands: agonists and the first antagonists”. Aastatel 1994–1999 oli teaduriks USA riiklikus terviseinstituudis. Aastatel 1999–2006 Stockholmi Ülikooli Neurokeemia ja Neurotoksikoloogia Instituudi teadur ja õppejõud. Loe edasi (ja täienda) Vikipeediast!
Lisalugemist
Tiit Land: teadlane, kes tuli koju
Intervjuu Tallinna Ülikooli vastvalitud rektoriga. (Üliõpilasleht, 2011)
Tõeliselt arukas inimene
Kampaania «Talendid koju!» taustal on Land hea näide, miks tipud lähevad ja tulevad. «Tahtsin juba ammu Eestisse tagasi tulla,» ütleb ta, ja lisab ka põhjenduse: «Eestis on hästi mõnus elada, siin on sõbrad, sugulased, siin on eesti keel, siin saad nalja teha nii, et teised aru saavad – ühesõnaga, sotsiaalse keskkonna pärast tahtsin tagasi.» (Postimees, 2011)
Tiit Land: Teadusele suurem kaal
Kui minult hiljuti küsiti, et miks ma kandideerin Tallinna Ülikooli rektoriks, siis vastasin, et ma näen Tallinna Ülikoolis potentsiaali ning ma soovin muuta ülikooli paremaks. (Delfi, 2011)
Raudne toit ja jaksad paremini
Kehva enesetunde põhjuseks võib olla ainuüksi rauasisaldusega toitude nappus. Tekib rauavaegusaneemia. Rauavaeguse all ei kannata tavaliselt mehed ega üleminekuea seljataha jätnud naised. Lapsed, kasvueas noorukid ja viljakates eluaastates naised vajavad aga õige palju rauda – seepärast tekib neil rauavaegus kergemini.
Raud on tähtis mineraalaine. Seda on organismil vaja õige mitmel põhjusel – hemoglobiini moodustumiseks veres ja hapniku edasikandmiseks, ensüümide, hormoonide, lihaskudede ja südame normaalseks tegevuseks, rakkude jagunemisprotsessil ja immuunsüsteemis.
Luuüdis tekib igas sekundis paar miljonit punast vereliblet, nende ülesanne on veres hapnikku edasi kanda. Punased verelibled sisaldavad hemoglobiini, milles leiduv raud seob hapnikku selle edasikandmise ajaks. (Kliinik.ee)
Kasutatud/viidatud meedia (videod/esitlused/fotod/artiklid) õigused võivad erineda, palun kontrolli!
Biokeemik Tiit Land
Rahvusvahelise mainega biokeemik, Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land on jätnud keha raua sisalduse uurimisel teadusesse selge jälje. Selle valdkonna juhtiva labori, USA Rahvuslike Tervishoiuinstituutide inimese raua-metabolismi labori juht Tracey Rouault tunnistab, et postdoktorantuuris olles suutis Tiit Land oma avastustega viia nimetatud teema uurimise suunda, mida varem ei osatud ettegi kujutada. Saatest saame teada, kui palju on meie kehas rauda, miks seda vaja on, millal on raud organismile hea ja millal meile üliohtlik. Lisaks uurime, kuidas aitavad uurimistööd rauast leida ravivõimalusi Alzheimeri tõvele.
Ülikoolist
Pärast cum laude diplomit Tartu ülikooli keemia teaduskonnast, siirdus Tiit Land välismaale. Esmalt doktoritöö Stockholmi ülikoolis, siis post-doktorantuur USA mainekates rahvuslikes terviseinstituutides ja seejärel uuesti teadustöö Stockholmis. Kokku vältas see eluperiood 16 aastat. Siis tuli kõne vast rajatud Tallinna ülikooli rekorilt Rein Raualt tulla keemiaprofessoriks. Järgnevas videos kõneleb Tiit Land Eestist eemalolekust, siia tagasi tulekust ning ka sellest, milliseid väljakutseid talle rektori amet on esitanud.Teadustööst
Meis kõigis on rauda umbes neli grammi. Ligi kaks kolmandikku sellest on veres, umbes gramm maksas ja siis väike osa rakkudes, kaasarvatud ajurakkudes. Tiit Land tegeleb oma laboris selle uurimisega, kuidas rakkude tasemel omandatakse ja säilitatakse stabiilselt üks kindel kogus rauda. Raud on vajalik ja kahjutu vaid siis, kui ta on seotud valkudega. Seetõttu asubki meie organismi raud peamiselt verevalgus (hemoglobiinis), lihasvalgus (müoglobiinis), transportvalgus (transferriinis) ja varuvalkudes (ferritiinis ning hemosideriinis). Järgnevas videos räägib Tiit Land, kuidas ta Ameerikas leidis endale uurimisteemad ja alustas oma teadusprojektidega. Ta selgitab, millist rolli raud inimese organismis täidab ning milliseid avastusi tema rauda uurides on teinud.Lisalugemist
Tiit Land: teadlane, kes tuli koju
Intervjuu Tallinna Ülikooli vastvalitud rektoriga. (Üliõpilasleht, 2011)
Tõeliselt arukas inimene
Kampaania «Talendid koju!» taustal on Land hea näide, miks tipud lähevad ja tulevad. «Tahtsin juba ammu Eestisse tagasi tulla,» ütleb ta, ja lisab ka põhjenduse: «Eestis on hästi mõnus elada, siin on sõbrad, sugulased, siin on eesti keel, siin saad nalja teha nii, et teised aru saavad – ühesõnaga, sotsiaalse keskkonna pärast tahtsin tagasi.» (Postimees, 2011)
Tiit Land: Teadusele suurem kaal
Kui minult hiljuti küsiti, et miks ma kandideerin Tallinna Ülikooli rektoriks, siis vastasin, et ma näen Tallinna Ülikoolis potentsiaali ning ma soovin muuta ülikooli paremaks. (Delfi, 2011)
Raudne toit ja jaksad paremini
Kehva enesetunde põhjuseks võib olla ainuüksi rauasisaldusega toitude nappus. Tekib rauavaegusaneemia. Rauavaeguse all ei kannata tavaliselt mehed ega üleminekuea seljataha jätnud naised. Lapsed, kasvueas noorukid ja viljakates eluaastates naised vajavad aga õige palju rauda – seepärast tekib neil rauavaegus kergemini.
Raud on tähtis mineraalaine. Seda on organismil vaja õige mitmel põhjusel – hemoglobiini moodustumiseks veres ja hapniku edasikandmiseks, ensüümide, hormoonide, lihaskudede ja südame normaalseks tegevuseks, rakkude jagunemisprotsessil ja immuunsüsteemis.
Luuüdis tekib igas sekundis paar miljonit punast vereliblet, nende ülesanne on veres hapnikku edasi kanda. Punased verelibled sisaldavad hemoglobiini, milles leiduv raud seob hapnikku selle edasikandmise ajaks. (Kliinik.ee)