Eesti kosmoseprojektid

Laurits Leedjärv tähtede loendamisest

Meie galaktika läbimõõt on umbes 100 000 valgusaastat. Kujutades seda ette kettakujulisena, siis pealtvaates on meie päike sellest ketta keskpunktist üsna kaugel perifeerias. Selleks, et teada saada, kui palju on Linnuteel tähti, stardib järgmise aasta augustis Euroopa Kosmoseagentuuri üks suurejoonelisemaid ettevõtmisi – satelliit Gaia, mis on sisuliselt suur teleskoop, mis koosneb tuhandetest kaameratest ja detektoritest. Aga isegi temale käib kõigi 150 miljardi tähe loendamine üle jõu. Seetõttu on missiooni eesmärk mõõta ja kaardistada väga täpselt teatud valim –miljard tähte – meie kodusel Linnuteel.

Järgnevast videost leiad vastused küsimustele:
Mis on Universum? Mida kujutab endast projekt Gaia? Millist rolli mängivad Eesti teadlased projektis Gaia? Mis on tumedad neeldumisjooned ja heledad kiirgusjooned? Mis kasu on Eestil kosmose vallutamises osalemisest?

Alvo Aabloo arukate materjalide uurimisest Tartu Ülikoolis

Järgnevas videos aitab Mihkel Kärmase intervjuu Alvo Aablooga heita põgusa pilgu Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi Arukate materjalide ja süsteemide laborisse. Kuidas valmivad kunstlihased ja kui kaugel on tänased teadustööd rakenduslikest lahendustest? Labori juhataja Aablo selgitabki, kuidas võiks tavalisele inimesele lihtlabase kiletükina näiv arukas materjal töötada.

Andres Punning demonstreerib kunstlihast

Teadur Andres Punning on nagu Papa Carlo, kes puust nukule elu sisse puhus. Neid enamjaolt plastikust ja pingestamisel liikuma hakkavaid materjale tema töölaual nimetataksegi kunstlihasteks. Antud juhul on aga kõigele sellele täiesti teaduslik selgitus. Tähelepanuväärne on, et materjali võib lõigata pooleks ja veel kord pooleks ja nii edasi, aga see töötab ikka täpselt sama moodi. Vaata videot, kus A. Punning annab kunstlihasele särtsu, mistõttu see liigutama hakkab.

Andres Punning kunstlihastest

Kunstlihased ehk ioonjuhtivusega polümeerid on elektroaktiivsed materjalid, mis muudavad oma suurust ja kuju elektriväljas. Nende käitumine on mõnevõrra sarnane bioloogiliste lihaste omaga ja seetõttu kutsutakse  elektroaktiivsetest polümeeridest seadmeid tihti just tehislihasteks. Andres Punning räägib katsetest, millega ta laboris tegeleb ja mida tähendab see, kui öeldakse, et kunstlihas töötab hästi. Lõpetuseks ka mõned fantaasiakillud, millised võiks olla selle materjali praktilised rakendused kosmoses.

Mart Noormaa Eesti Tudengisatelliidist

Eesti Tudengisatelliidi ESTCube 1 projekti võib kirjeldada mitut moodi. See on Eesti ajaloo esimene tehiskaaslane. Selles projektis püütakse läbi viia eksperimenti, mille eesmärk on ehitada inimkonna kõigi aegade kiireim kosmoselaev. Aga ühtlasi on tegemist seninägematul tasemel haridus- ja koostööprojektiga, mille kallal on vaeva näinud 100 tudengit erinevatest Eesti kõrgkoolidest. Mart Noormaa räägib sellest, kuidas see ambitsioonikas projekt 2008. aastal alguse sai, millised on päikesepurje tööpõhimõtted ja kuidas tudengid purjega katsetusi teevad.

Paul Liias Tudengisatelliidi projektis osalemisest

Paul Liias sattus Tudengisatelliidi projekti juba neli aastat tagasi. Järgnevas videos räägib ta sellest, mis teda selle projekti puhul köitis ja aastast-aastasse osalemiseks huvi üleval hoidis. Projektis osalemine on andnud talle vajaliku praktilise kogemuse ja võimalusi reisimiseks. Lisaks räägib ta nelja aasta ja lugematu hulga töötundide ohverdamisest sündinud Eesti satelliidi äsja valminud korpusest.

Tarmo Velsker Vertexist

Moodne maailm ei saa hakkama ilma satelliitsideta. Seda kasutades otsitakse vastuseid Universumi tekke kohta, juhitakse planeetidevahelisi uurimissonde, hoitakse Maa orbiidil üle 3500 satelliidi, mille abil ennustatakse ilma, transleeritakse telesaateid, pakutakse positsioneerimisteenuseid ning telefoni- ja internetisidet. Satelliitside ehk inglisekeelse lühendiga SATCOM on teadusmahukas, tipptehnoloogiat kasutav miljardidollariliste eelarvetega opereeriv ülemaailmne majandusharu, millest tubli tüki haukab Tallinnas Mustamäel tegutsev Vertex. Omaaegsest AS-ist Tarberaud välja kasvanud firma kuulub pärast mitmeid omaniku vahetusi täna USA ühte suurimasse sõjatööstuse kontserni General Dynamics. 17 aastat sel alal tegutsenud Vertex valmistab peamiselt antenne, mille paraboolikujulise reflektori läbimõõt on vahemikus 6 – 18 meetrit. Näiteks 18-meetrise reflektoriga antenn on püstiasendis umbes kuuekorruselise maja kõrgune. Aastas valmib Mustamäel umbes 20 antenni ja neid on tarnitud 43 riiki kõigil mandritel. Isegi Lõunapoolusel paiknev jää sisse ehitatud antenn on mitte küll valmistatud aga projekteeritud eesti konstruktorite poolt. Rahvusvaheliste kommunikatsioonifirmade kõrval on Vertexi klient ka Euroopa Kosmoseagentuur. Suurima tugistruktuuri valmistas Vertex Euroopa Kosmoseagentuuri raadioteleskoobi jaoks, mille diameeter oli 35 meetrit ning mis paigutati Austraaliasse. See juhtis sondi Mars-Express ja uurib süvakosmost ning hiljuti alustas Vertex koostööd Saksa kolleegidega uue, väga täpse paneelipinnaga antenni reflektori väljatöötamisel Euroopa Kosmoseagentuuri jaoks.