Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets uurib taimede stressihormoone ja on veendunud, et kui taimede kohanemisvõime lisada kliimamudelitesse, muutuksid need täna kasutatavatest oluliselt täpsemaks. Kümmekond aastat tagasi väitis ajakiri Nature, et tänaseks päevaks on Amazonase vihmametsade asemele tekkimas kõrbed. Niinemetsa sõnul on see vaid üheks näiteks kliimamudelitest, kus biosfääriga veel piisavalt ei arvestata.
Stressihormoonid aitavad taimedel kohaneda, kuid on omal moel ka taimeriigi keeleks. Kui röövik asub tammelehte krõmpsutama, annab puu oma liigikaaslastele vaenlasest teada ja teised muudavad oma lehed kas kibedaks või kutsuvad kohale kiletiivalised, kes oma munad ründajasse munevad. “Püramiid” on külas Keskkonnamuutuste kohanemise tippkeskusel ja käib ära ka Järvselja vabaõhu katselaboris, kus on loodud omalaadne süsteem puude niisutamiseks, et uurida, mis juhtub meie metsadega, kui kliima Eestis niiskemaks peaks muutuma.
Kliimamudelid ja taimede stress
Erinevad kliimamudelid ennustavad erinevat tulevikku- kuidas erinevaid kliimamudeleid testida ja tõele lähemale jõuda? Ülo Niinemetsa sõnul mängib kliima kujunemisel suurt rolli taimestik. Stressis taim on võimeline end kokku võtma ning ellujäämise korral võib saada temast kliima muutja ning see aspekt tuleks lisada ka kliimamudelitesse. Kõrge reaktsioonivõimega lenduvaid süsinikuühendeid tootes, aitavad taimed tegelikult inimesest mitu korda rohkem kaasa niinimetatud halva osooni tekkele. Kusjuures paljud taimed teevad seda millegi pärast isegi ilma igasuguse stressita. Kui suur see roll taimedel täpselt on, seda Niinemets alles uurib.
Katsed laboris
Järgnevas videos demonstreerib Ülo Niinemets, kuidas taimedega laboris katseid tehakse. Klaasist kambrisse paigutatud taimi erineval moel mõjutades on võimalik taime stressihormoonide eritumise kohta infot koguda. Aparaadis tekitatakse taimele just selline stress, mida uurida soovitakse.
Ülo Niinemets (sündinud 19. märtsil 1970) on Eesti Maaülikooli professor taimefüsioloogia alal. Ta on Keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskuse juht. Aastal 2012 sai ta Euroopa Teadusuuringute Nõukogu (European Research Council) tippteadlase grandi taimede ja kliima omavaheliste seoste uurimiseks. Professor Ülo Niinemetsale grandi toonud erakordselt ambitsioonika projekti (Stressitingimustes indutseeritud lenduvad ühendid biosfääri-atmosfääri süsteemis ehk SIP-VOL+) eesmärgiks on mõista, mil viisil taimede poolt eritatavad lenduvad stressisignaalid mõjutavad maakera kliimat. Loe edasi (ja täienda) Vikipeediast
Lisalugemist
Ülo Niinemets: Vähem naelrehve ja ahikütet
Puhtama õhu nimel tuleks:
•Keelustada naastrehvid ja minna üle maaküttega soojustatavatele teedele
•Toetada ahiküttega maju alternatiivsetele kütteviisidele üleminekul
•Kehtestada õhku enam reostavatele autodele linna sissesõidu piirangud
•Mitte põletada aiaprahti
(Eesti Päevaleht, 2012)
Ülo Niinemets: liigne magusa söömine tekitab paradoksaalse olukorra
Taimedest rääkides tuleb tõdeda, et neis on palju selliseid ühendeid, mida pole kasulik süüa, nentis taimefüsioloog Ülo Niinemets. (Päevaleht, 2012)
Mida tähendab taimede stressitaluvus?
Äsja rahvusvahelisel konkursil “Naised teaduses” tulevikutalendi tiitli pälvinud Triin Vahisalu sõnul on taimede elu inimeste ja loomade omast palju keerulisem, sest taimed on juurtega maaga seotud ja neil ei ole võimalik halbade olude saabudes kuhugi mujale liikuda. (ERR Teadus, 2011)
Kuidas suurendada taimede stressitaluvust?
Arvestades traditsiooniliste sordiaretusmeetodite piiratust saagikamate ja stressitaluvamate põllukultuuride saamiseks, hüppeliselt kasvavat rahvastikku ja kiiresti muutuvat kliimat, on aina olulisem küsimus, kas ja kui palju saab molekulaarbioloogiliste meetoditega taimede stressitaluvust tõsta. (ERR Teadus, 2010)
Kasutatud/viidatud meedia (videod/esitlused/fotod/artiklid) õigused võivad erineda, palun kontrolli!
Kliimamuutuste mõju taimedele
Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets uurib taimede stressihormoone ja on veendunud, et kui taimede kohanemisvõime lisada kliimamudelitesse, muutuksid need täna kasutatavatest oluliselt täpsemaks. Kümmekond aastat tagasi väitis ajakiri Nature, et tänaseks päevaks on Amazonase vihmametsade asemele tekkimas kõrbed. Niinemetsa sõnul on see vaid üheks näiteks kliimamudelitest, kus biosfääriga veel piisavalt ei arvestata.
Stressihormoonid aitavad taimedel kohaneda, kuid on omal moel ka taimeriigi keeleks. Kui röövik asub tammelehte krõmpsutama, annab puu oma liigikaaslastele vaenlasest teada ja teised muudavad oma lehed kas kibedaks või kutsuvad kohale kiletiivalised, kes oma munad ründajasse munevad. “Püramiid” on külas Keskkonnamuutuste kohanemise tippkeskusel ja käib ära ka Järvselja vabaõhu katselaboris, kus on loodud omalaadne süsteem puude niisutamiseks, et uurida, mis juhtub meie metsadega, kui kliima Eestis niiskemaks peaks muutuma.
Kliimamudelid ja taimede stress
Erinevad kliimamudelid ennustavad erinevat tulevikku- kuidas erinevaid kliimamudeleid testida ja tõele lähemale jõuda? Ülo Niinemetsa sõnul mängib kliima kujunemisel suurt rolli taimestik. Stressis taim on võimeline end kokku võtma ning ellujäämise korral võib saada temast kliima muutja ning see aspekt tuleks lisada ka kliimamudelitesse. Kõrge reaktsioonivõimega lenduvaid süsinikuühendeid tootes, aitavad taimed tegelikult inimesest mitu korda rohkem kaasa niinimetatud halva osooni tekkele. Kusjuures paljud taimed teevad seda millegi pärast isegi ilma igasuguse stressita. Kui suur see roll taimedel täpselt on, seda Niinemets alles uurib.Katsed laboris
Järgnevas videos demonstreerib Ülo Niinemets, kuidas taimedega laboris katseid tehakse. Klaasist kambrisse paigutatud taimi erineval moel mõjutades on võimalik taime stressihormoonide eritumise kohta infot koguda. Aparaadis tekitatakse taimele just selline stress, mida uurida soovitakse.Ülo Niinemets (sündinud 19. märtsil 1970) on Eesti Maaülikooli professor taimefüsioloogia alal. Ta on Keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskuse juht. Aastal 2012 sai ta Euroopa Teadusuuringute Nõukogu (European Research Council) tippteadlase grandi taimede ja kliima omavaheliste seoste uurimiseks. Professor Ülo Niinemetsale grandi toonud erakordselt ambitsioonika projekti (Stressitingimustes indutseeritud lenduvad ühendid biosfääri-atmosfääri süsteemis ehk SIP-VOL+) eesmärgiks on mõista, mil viisil taimede poolt eritatavad lenduvad stressisignaalid mõjutavad maakera kliimat. Loe edasi (ja täienda) Vikipeediast
Lisalugemist
Ülo Niinemets: Vähem naelrehve ja ahikütet
Puhtama õhu nimel tuleks:
•Keelustada naastrehvid ja minna üle maaküttega soojustatavatele teedele
•Toetada ahiküttega maju alternatiivsetele kütteviisidele üleminekul
•Kehtestada õhku enam reostavatele autodele linna sissesõidu piirangud
•Mitte põletada aiaprahti
(Eesti Päevaleht, 2012)
Ülo Niinemets: liigne magusa söömine tekitab paradoksaalse olukorra
Taimedest rääkides tuleb tõdeda, et neis on palju selliseid ühendeid, mida pole kasulik süüa, nentis taimefüsioloog Ülo Niinemets. (Päevaleht, 2012)
Mida tähendab taimede stressitaluvus?
Äsja rahvusvahelisel konkursil “Naised teaduses” tulevikutalendi tiitli pälvinud Triin Vahisalu sõnul on taimede elu inimeste ja loomade omast palju keerulisem, sest taimed on juurtega maaga seotud ja neil ei ole võimalik halbade olude saabudes kuhugi mujale liikuda. (ERR Teadus, 2011)
Kuidas suurendada taimede stressitaluvust?
Arvestades traditsiooniliste sordiaretusmeetodite piiratust saagikamate ja stressitaluvamate põllukultuuride saamiseks, hüppeliselt kasvavat rahvastikku ja kiiresti muutuvat kliimat, on aina olulisem küsimus, kas ja kui palju saab molekulaarbioloogiliste meetoditega taimede stressitaluvust tõsta. (ERR Teadus, 2010)
Ülo Niinemetsa ettekanne kliimamuutustega kohanemisest (pdf)