Meditsiinitehnika

Tänapäeva meditsiin vajab järjest moodsamat tehnikat. Selle väljatöötamisel teevad koostööd kaks täiesti erineva hariduse ja võib-olla ka erineva maailmanägemisega inimest: arst ning insener. Saade keskendubki kahele TTÜ Biomeditsiinitehnika Instituudis välja mõeldud uuendusele – dialüüsiaparaadi täiendusele, mis annab arstile võimaluse jälgida reaalajas, kuidas kulgeb neeruhaige vere puhastamine, ja meetodile, mille abil loodetakse arterite pulsilaine kuju mõõtmise abil diagnoosida veresoonte lupjumist. Mõlema uuenduse aluseks on optiline lahendus ehk idee uuritav lihtsalt läbi valgustada.

Teemat selgitavad TTÜ Biomeditsiinitehnika Instituudi direktor Ivo Fridolin, biomeditsiinitehnika professor Kalju Meigas, PERH-i Nefroloogiakeskuse juhataja Merike Luman, PERH-i kardioloogiakeskuse teadusjuht Margus Viigimaa ning doktorandid Kristjan Pilt ja Jürgen Arund.

Kunstlik dialüüs

Eestis on umbes 300 inimest, kes vajavad ellujäämiseks nädalas mitu korda neerudialüüsi. See tähendab patsiendi aheldamist verd puhastava masina ehk kunstneeru külge tundideks. Järgnevas videos räägib Põhja-Eesti Regionaalhaigla nefroloog Merike Luman millised patsiendid ja kui tihti vajavad dialüüsi protseduuri ning kuidas see protseduur läbi viiakse. Ta tutvustab tehisneeru töö põhimõtet ning näitab vere puhastamiseks kasutatavat aparatuuri.

Teadustöö tehnoloogia täiustamiseks

Inimese veri sisaldab tuhandeid erinevate füüsikaliste ja keemiliste omadustega aineid ning ka dialüüsi teel kõrvaldatavaid jääkaineid on väga palju erinevaid. Tänapäeval saab arst jälgida peamiselt väiksemaid ja vees hästi lahustuvaid molekule, kuid suur hulk teistsuguseid aineid jääb nägemata. Tänu uuele jälgimisseadmele on aga võimalik arstile analüüsimiseks avanevat pilti pisut laiendada. Vaata videot, kus Jürgen Arund selgitab uudse tehnoloogia tööpõhimõtet ja uurimistööd, mida seadme täiustamise nimel laboris tehakse.

Veresoonkonna haigused

Veresoonkonna haigused on maailmas ja ka Eestis  üheks sagedasemaks surma ja invaliidistumise põhjuseks. Oluline oleks võimalikult vara teada saada, et meie veresooned juba lupjuvad, et oskaks raviga õigel ajal alustada. Arstid usuvad, et pulsilaine kiirus ja kuju on see, mis tulevikus meile võimalikult varakult arterite lupjumise kohta ohumärke saatma hakkab. Pulsilaine on südame kokkutõmbumise tulemusel tekitatud rõhulaine, mis levib mööda veresooni südamest eemale. Liikumise käigus  pulsilaine kuju muutub. Elastsetes ja jäikades veresoontes muutub pulsilaine kuju erinevalt. Järgnevas videos räägib Margus Viigimaa sellest, miks on arterite jäikuse mõõtmine oluline ning milliseid teste veresoonkonna haiguste tuvastamiseks kasutatakse.

Pulsilaine mõõtmine

Pulsilainet on võimalik registreerida arteritelt või perifeersetelt veresoontelt, kasutades selleks erinevaid meetodeid. Üheks selliseks on fotopletüsmograafiline (Photoplethysmography – PPG) ehk optiline meetod, millega saab registreerida vere hulga muutust mikrovaskulaarses koes. Valgus suunatakse naha pinnalt kudedesse ning registreeritakse tagasipeegeldunud (otsmikult registreeritud signaal) või kudesid läbivat (sõrmelt registreeritud signaal) valgustugevuse muutust. Detekteeritud valgustugevuse muutus ajas on enamasti pulseeriv ning sünkroonis südame tööga. Vaata videot, kus Kalju Meigas räägib erinevatest viisidest, kuidas läbi aegade pulsilaine kiirust ja kuju on mõõdetud ning kuidas neid andmeid tõlgendatakse.

Neeruasendusravi jälgimisseade

Doktoriõpingute ajal Rootsis tuli Ivo Fridolinil ja tema juhendajal idee, et neeruasendusravi võiks jälgida kuidagi optiliselt, kuid kuidas seda teha, seda nad ei teadnud. Leiutiseni viis juhuslikult tehtud avastus, mis näitas, et dialüüsi doosi ja optilise neeldumise vahel on korrelatsioon. Füsioloogilist lahust, mis verd puhastab, tuleb lihtsalt läbi valgustada. Vaata videot, kus Ivo Fridolin kirjeldab oma esimesi katsetusi neeruasendusravi uudse meetodiga uurimisel ning seda, milliseid tehnilisi vahendeid dialüüsi protsessi jälgimiseks kasutatakse.

Arstide ja inseneride koostöö

Arstiteaduse arengu nimel on inseneride ja arstide vaheline koostöö vältimatu ning ideid patsientide kannatusi leevendavate seadmete leiutamiseks käivad tänapäeval välja nii arstid kui ka insenerid. Järgnevas videos räägib Ivo Fridolin sellest, kuidas arstide ja inseneride vaheline koostöö toimib ja oma kogemustest neeruasendusravi jälgimisseadme arendamisel.