Idee valmistada tööstuslikult sellist põrandalauda, mis näeb välja võimalikult ehe ja kus kasutatakse ära kogu puit, tekkis Hannes Tarnil pärast seda, kui oli Moskvas näinud üht looduslikku joont järgivatest laudadest valmistatud põrandat. See oli algusest lõpuni käsitöö. Kuid Tarn mõtles tootmise peale.
Juba kaks aastat toodabki Bole tehas Paldiskis Eestis ja kogu maailmas unikaalset põrandat, mis pannakse kokku uudse välimuse ning loodusliku servajoonega põrandalaudadest. Kuid idee tootmiseni jõudmiseks, kulus hulk aega: kõigepealt töötasid Tallinna tehnikaülikooli küberneetikainstituudi teadlased välja sobiliku tehnoloogia, seejärel arendati koos Soome mehhatroonikainseneridega ökoloogiliselt säästlik tootmisviis ja lõikamisseadmed. Kuna huvi looduslike materjalide vastu on maailmas suur, siis valmistatakse sarnaselt ka pinnakatteid ja liigutakse mööblitootmise suunas.
Algoritmi loomine
Looduse loodud puidumustril pole mingit seaduspära, kuid siiski peab olema mingi võimalus selgitada arvutile, et tegu on kindla puutükiga, kõigi oma iseärasustega. Ei saa lihtsalt öelda, et see on kollakas ja krobeline. Kirjelduseks läheb vaja eeskirja – algoritmi. Järgnevas videos selgitab Andres Ojamaa puidu töötluseks vajaliku algoritmi loomisest ja selle kasutamisest.
Tootmise alustamine ja arendamine
Uudse välimusega põrandate tootmise idee tekkis Bole tootearendusjuhil Hannes Tarnil pärast seda, kui ta oli üht sarnast käsitööna valminud põrandat Moskvas messil käies näinud. Mõtted ainulaadsest põrandast olid tal ka aasta pärast veel meeles ega andnud rahu. Äripartneri Rain Eisleriga asja arutades jõuti arusaamisele, et seesuguseid põrandaid on mõtet teha vaid tipptehnoloogiaga ja tööstuslikult rahvusvahelisele turule. Vaata intervjuud Hannes Tarniga, kus idee autor ja projekti käima lükkaja räägib, kuidas ainulaadne tehnoloogia Eestisse jõudis ja milliseid raskusi on ettevõtte ja toodete arendamisel ületatud.
Matemaatilised kombinatsioonid
Matemaatikast otsitakse niivõrd keerulise tootmise puhul abi efektiivsete algoritmide, andmestruktuuride ja andmemudelite loomisel. Keeruliseks teeb asja see, et iga laua kohta tekib tohutu andmemaht ning tuhandete arvude võrdlemiseks läheb vaja rohkelt ressurssi. Ka kõige kaasaegsemal arvutil ei jätku seda piisavalt, et seda piisavalt arvutada. Vaata videot, kus TTÜ Küberneetika Instituudi matemaatik Jaan Penjam räägib, milliseid matemaatilisi lahendusi keeruline puidutehnoloogia nõuab.
Põranda disain
Disainer alustab tööd virtuaalse põrandaga. Masin tõmbab arvutiekraanil põrandale jooned, arvestades materjaliga, mis laost saadaval. Nüüd saab asuda täpsema töö kallale: masin pakub valiku konkreetsetest plankudest, kuid kõverlaudade omavahel sobitamine ei ole sugugi lihtne protsess. Laudade omavaheline sobivus sõltub sellest, kuidas neid keerata. Järgnevas videos võib näha, kuidas laudade nihutamine ja sobitamine välja näeb.
Tootmise korraldus
Kuidas vähendada käsitsi tehtavate liigutuste arvu? Kuidas arendada tarkvara? Kuidas toime tulla suure hulga seadmete ja keerulise töökorraldusega. Erinevatest tootmisega seotud probleemidest kõneleb arendusprojektide juht Vahur Kotkas.
Lisalugemist
Esimene tüvekontuuriga põrandate tööstuslik tootja sündis Eestis
Aastaid on sellest unistatud, uusi algoritme välja töötatud ja uudishimulikele uue põranda tulekut lubatud. 2011 aasta septembrist jõudsid OÜ Bole kõverad põrandad lõpuks müügile. Täispuidust põrandalauad, mille omanäolisus seisneb selles, et laudade lõikamisel järgitakse looduslikku tüvekontuuri, on disainpõrandatena juba mõnda aega populaarsust kogunud. Mõistagi on tegu väga kalli käsitööga, mis maksab 400 eurot ruutmeeter, sest meister peab omavahel kokku sobitama erineva kujuga laudasid.
Eesti ärimeestel tekkisid neid põrandaid nähes küsimusi: kas oleks võimalik neid toota tööstuslikus mahus, säästa enam materjali ja tuua hinda alla, et põrandad oleks kättesaadavad suuremale tellijaskonnale?
Kolm-neli aastat tagasi, kui idee sündis, oli olemas tehnoloogia, millega sai lõigata kõverjooni. Lahendada tulid aga küsimused, kuidas lauad omavahel kõverjoonipidi kokku sulatada, kuidas leida omavahel kõige paremini sobituvad lauad, kuidas muuta tootmine kiiremaks, automatiseeritumaks ja kvaliteetsemaks? Idee elluviimiseks asutasid mehed ettevõtte Bole OÜ (bole tähendab inglise keeles tüve ja ümarpuitu) ja pöördusid toetuse saamiseks EAS-i poole. Kaks aastat kestnud infotehnoloogiasuunaline arendustöö on andnud oodatud tulemusi.
Eesti firmade uute süsteemide arenduse võime on suhteliselt piiratud. Tarni sõnul oli neil seda lihtsam, et ühelt poolt ei kammitsenud neid olemasoleva tööstuse püstihoidmise vajadus. Teisalt tegid arenduse lihtsamaks esialgsete uuringute tulemused, mis kinnistasid, et see on võimalik. „Ühelegi osapoolele pole siiani tegu olnud arusaamatu arendusega, see on meid palju edasi aidanud,” arvab Tarn.
Aasta eest tutvustati põranda prototüüpi juba maailma suurimal põrandamessil Domotex 2011, tegu oli arvestatava uudisega. Pole ka imestada, sest kui seisad kõrvuti 400 sirge põrandalaua müüjaga, on kõvera põrandaga oluliselt lihtsam tähelepanu saavutada. „Turul meid juba teatakse ja jälgitakse põnevusega, kuidas meil läheb,” lisab ta.
Euroopa jaeklientidele on põrand Bolefloor kaubamärgi nime all mullu septembrist kättesaadav. Hinnad algavad sajast eurost ruutmeetri eest, täiskirss ja -pähkel maksavad 200 eurot ruutmeeter. Turunduslikust aspektist lähtuvalt on Bole OÜ oma esimesed eesmärgid saavutanud. Ka Eestis on ligi kümnes majas sellised põrandad maha pandud. Tüvepõrandaid müüakse peamiselt põrandasalongides.
„Euroopas on meie toode hästi vastu võetud. Inimestele meeldib uudsus ja visuaalne külg,” tunnistab Tarn, et positiivne emotsioon on osutunud oodatust paremaks. Müüginumbrites kajastub esialgu ka parajalt ettevaatust, sest paljudel on hirm, et põranda mõõtmine, paigaldamine ja transport võivad kujuneda liialt keeruliseks.
Hannes Tarni sõnul võib põranda mõõtmisega ehk kümme minutit enam aega kuluda, aga edasine on sellevõrra lihtsam. Kõik lauad sobitatakse omavahel kokku vastava programmi abiga konkreetse ruumi suuruse ja kuju järgi. Tänu sellele metoodikale saab iga ruum kordumatu põranda. Lauad (20 või 13 millimeetri paksused) kinnitatakse igast küljest punnisoonega.
Üks tehnoloogiafirma Apple’i juhtivtöötaja ehitas Californiasse Bay Area’le villa. Otsides interneti kaudu, kust saaks ägeda rustikaalse ilmega põranda, leidis ta Eesti firma Bole, mis toodab Paldiskis loodusliku joonega “kõveraid” põrandaid.
Nii sai kõrgete lagede, suure kamina, basseini ja tenniseväljakuga häärberi ülakorrus ja kaminasaal Eestist 170 ruutmeetrise tammepõranda, lisaks ostis Apple’i mees oma kodukontorisse 25ruutmeetrise pähklipõranda ning eritellimusel valminud Bole trepi. Kogu krempel läks maksma ligi 25 000 USA dollarit.
Kasutatud/viidatud meedia (videod/esitlused/fotod/artiklid) õigused võivad erineda, palun kontrolli!
Ökoloogiline puidutöötlemistehnoloogia
Idee valmistada tööstuslikult sellist põrandalauda, mis näeb välja võimalikult ehe ja kus kasutatakse ära kogu puit, tekkis Hannes Tarnil pärast seda, kui oli Moskvas näinud üht looduslikku joont järgivatest laudadest valmistatud põrandat. See oli algusest lõpuni käsitöö. Kuid Tarn mõtles tootmise peale.
Juba kaks aastat toodabki Bole tehas Paldiskis Eestis ja kogu maailmas unikaalset põrandat, mis pannakse kokku uudse välimuse ning loodusliku servajoonega põrandalaudadest. Kuid idee tootmiseni jõudmiseks, kulus hulk aega: kõigepealt töötasid Tallinna tehnikaülikooli küberneetikainstituudi teadlased välja sobiliku tehnoloogia, seejärel arendati koos Soome mehhatroonikainseneridega ökoloogiliselt säästlik tootmisviis ja lõikamisseadmed. Kuna huvi looduslike materjalide vastu on maailmas suur, siis valmistatakse sarnaselt ka pinnakatteid ja liigutakse mööblitootmise suunas.
Algoritmi loomine
Looduse loodud puidumustril pole mingit seaduspära, kuid siiski peab olema mingi võimalus selgitada arvutile, et tegu on kindla puutükiga, kõigi oma iseärasustega. Ei saa lihtsalt öelda, et see on kollakas ja krobeline. Kirjelduseks läheb vaja eeskirja – algoritmi. Järgnevas videos selgitab Andres Ojamaa puidu töötluseks vajaliku algoritmi loomisest ja selle kasutamisest.Tootmise alustamine ja arendamine
Uudse välimusega põrandate tootmise idee tekkis Bole tootearendusjuhil Hannes Tarnil pärast seda, kui ta oli üht sarnast käsitööna valminud põrandat Moskvas messil käies näinud. Mõtted ainulaadsest põrandast olid tal ka aasta pärast veel meeles ega andnud rahu. Äripartneri Rain Eisleriga asja arutades jõuti arusaamisele, et seesuguseid põrandaid on mõtet teha vaid tipptehnoloogiaga ja tööstuslikult rahvusvahelisele turule. Vaata intervjuud Hannes Tarniga, kus idee autor ja projekti käima lükkaja räägib, kuidas ainulaadne tehnoloogia Eestisse jõudis ja milliseid raskusi on ettevõtte ja toodete arendamisel ületatud.Matemaatilised kombinatsioonid
Matemaatikast otsitakse niivõrd keerulise tootmise puhul abi efektiivsete algoritmide, andmestruktuuride ja andmemudelite loomisel. Keeruliseks teeb asja see, et iga laua kohta tekib tohutu andmemaht ning tuhandete arvude võrdlemiseks läheb vaja rohkelt ressurssi. Ka kõige kaasaegsemal arvutil ei jätku seda piisavalt, et seda piisavalt arvutada. Vaata videot, kus TTÜ Küberneetika Instituudi matemaatik Jaan Penjam räägib, milliseid matemaatilisi lahendusi keeruline puidutehnoloogia nõuab.Põranda disain
Disainer alustab tööd virtuaalse põrandaga. Masin tõmbab arvutiekraanil põrandale jooned, arvestades materjaliga, mis laost saadaval. Nüüd saab asuda täpsema töö kallale: masin pakub valiku konkreetsetest plankudest, kuid kõverlaudade omavahel sobitamine ei ole sugugi lihtne protsess. Laudade omavaheline sobivus sõltub sellest, kuidas neid keerata. Järgnevas videos võib näha, kuidas laudade nihutamine ja sobitamine välja näeb.Tootmise korraldus
Kuidas vähendada käsitsi tehtavate liigutuste arvu? Kuidas arendada tarkvara? Kuidas toime tulla suure hulga seadmete ja keerulise töökorraldusega. Erinevatest tootmisega seotud probleemidest kõneleb arendusprojektide juht Vahur Kotkas.Lisalugemist
Esimene tüvekontuuriga põrandate tööstuslik tootja sündis Eestis
Aastaid on sellest unistatud, uusi algoritme välja töötatud ja uudishimulikele uue põranda tulekut lubatud. 2011 aasta septembrist jõudsid OÜ Bole kõverad põrandad lõpuks müügile. Täispuidust põrandalauad, mille omanäolisus seisneb selles, et laudade lõikamisel järgitakse looduslikku tüvekontuuri, on disainpõrandatena juba mõnda aega populaarsust kogunud. Mõistagi on tegu väga kalli käsitööga, mis maksab 400 eurot ruutmeeter, sest meister peab omavahel kokku sobitama erineva kujuga laudasid.
Eesti ärimeestel tekkisid neid põrandaid nähes küsimusi: kas oleks võimalik neid toota tööstuslikus mahus, säästa enam materjali ja tuua hinda alla, et põrandad oleks kättesaadavad suuremale tellijaskonnale?
Kolm-neli aastat tagasi, kui idee sündis, oli olemas tehnoloogia, millega sai lõigata kõverjooni. Lahendada tulid aga küsimused, kuidas lauad omavahel kõverjoonipidi kokku sulatada, kuidas leida omavahel kõige paremini sobituvad lauad, kuidas muuta tootmine kiiremaks, automatiseeritumaks ja kvaliteetsemaks? Idee elluviimiseks asutasid mehed ettevõtte Bole OÜ (bole tähendab inglise keeles tüve ja ümarpuitu) ja pöördusid toetuse saamiseks EAS-i poole. Kaks aastat kestnud infotehnoloogiasuunaline arendustöö on andnud oodatud tulemusi.
Eesti firmade uute süsteemide arenduse võime on suhteliselt piiratud. Tarni sõnul oli neil seda lihtsam, et ühelt poolt ei kammitsenud neid olemasoleva tööstuse püstihoidmise vajadus. Teisalt tegid arenduse lihtsamaks esialgsete uuringute tulemused, mis kinnistasid, et see on võimalik. „Ühelegi osapoolele pole siiani tegu olnud arusaamatu arendusega, see on meid palju edasi aidanud,” arvab Tarn.
Aasta eest tutvustati põranda prototüüpi juba maailma suurimal põrandamessil Domotex 2011, tegu oli arvestatava uudisega. Pole ka imestada, sest kui seisad kõrvuti 400 sirge põrandalaua müüjaga, on kõvera põrandaga oluliselt lihtsam tähelepanu saavutada. „Turul meid juba teatakse ja jälgitakse põnevusega, kuidas meil läheb,” lisab ta.
Euroopa jaeklientidele on põrand Bolefloor kaubamärgi nime all mullu septembrist kättesaadav. Hinnad algavad sajast eurost ruutmeetri eest, täiskirss ja -pähkel maksavad 200 eurot ruutmeeter. Turunduslikust aspektist lähtuvalt on Bole OÜ oma esimesed eesmärgid saavutanud. Ka Eestis on ligi kümnes majas sellised põrandad maha pandud. Tüvepõrandaid müüakse peamiselt põrandasalongides.
„Euroopas on meie toode hästi vastu võetud. Inimestele meeldib uudsus ja visuaalne külg,” tunnistab Tarn, et positiivne emotsioon on osutunud oodatust paremaks. Müüginumbrites kajastub esialgu ka parajalt ettevaatust, sest paljudel on hirm, et põranda mõõtmine, paigaldamine ja transport võivad kujuneda liialt keeruliseks.
Hannes Tarni sõnul võib põranda mõõtmisega ehk kümme minutit enam aega kuluda, aga edasine on sellevõrra lihtsam. Kõik lauad sobitatakse omavahel kokku vastava programmi abiga konkreetse ruumi suuruse ja kuju järgi. Tänu sellele metoodikale saab iga ruum kordumatu põranda. Lauad (20 või 13 millimeetri paksused) kinnitatakse igast küljest punnisoonega.
Apple’i tippjuhi kodu sai Paldiskis toodetud vigurpõranda
Üks tehnoloogiafirma Apple’i juhtivtöötaja ehitas Californiasse Bay Area’le villa. Otsides interneti kaudu, kust saaks ägeda rustikaalse ilmega põranda, leidis ta Eesti firma Bole, mis toodab Paldiskis loodusliku joonega “kõveraid” põrandaid.
Nii sai kõrgete lagede, suure kamina, basseini ja tenniseväljakuga häärberi ülakorrus ja kaminasaal Eestist 170 ruutmeetrise tammepõranda, lisaks ostis Apple’i mees oma kodukontorisse 25ruutmeetrise pähklipõranda ning eritellimusel valminud Bole trepi. Kogu krempel läks maksma ligi 25 000 USA dollarit.