Töö õppejõu ja teadlasena

Peep Talving oma teadustööst
Doktor Peep Talvingu jaoks on Los Angelese suurimas haiglas oluline ka teadustöö. Tänu haigete arvukusele on seal võimalik teha väga laiaulatuslikke uuringuid ja statistikat ning sealne traumaregister on maailma üks suurimaid vigastuste kohta käivaid andmebaase. See register on unikaalne, sest sisaldab väga detailset infot iga viimase 20 aasta jooksul traumaga LA maakonnahaiglasse sattunud patsiendi kohta.

Talvingu osalusel kirjutatud viimane kõmu tekitanud teadustöö uuris rasketest ajuvigastustest paranemise seost  erütropoetiiniga.Me leidsime, et on olemas hormoon kehas, mille nimi on erütropoeteiin,  mida toodavad neer ja mõningal määral ka maks. Loomkatsetes on leitud, et erütropoetiin on neuroprotektiivne ehk kaitseb närvirakke vigastuse järel. Ma tellisin traumaregistrist 12 aasta ülevaate kõikidest ajuvigastusega haigetest ja osa nendest oli saanud erütropoetiini verevaeguse puhul, mitte üldse ajuvigastuse pärast, sest keegi ei teadnud, et sellel on efekt. Me võrdlesime identseid ajuvigastusi haigete hulgas, kes olid erütropoetiini saanud, ja kes ei olnud saanud erütropoetiini, ja leidsime, et erütropoetiin oli sõltumatu faktor, mis parandas ellujäämist raskete ajuvigastuste puhul. See tekitas palju kõmu ja see artikkel publitseeriti kõige enam loetavas kirurgiaajakirjas „The Annals of Surgery“, mis on teadust tegevale kirurgile kõige uhkem saavutus,” kõneles Talving.

Teadustöö tegemine on üks kõige suuremaid stiimuleid. Ma leian, et mina kui akadeemilise meditsiini esindaja, meil on kolm võrdset, funktsiooni: teadus, õppetöö ja kliiniline ravitöö. Minu jaoks on teadustöö sama tähtis kui kliiniline töö. Ja need tööd, mida me teeme, need uurimised, mis, mida me teeme, need rakenduvad ju kliinilises meditsiinis, nii et need on hästi seotud omavahel ja kui ma publitseerin ühe artikli, millel on konkreetne kliiniline rakendus, seda loeb terve maailm,” kõneleb Talving teadustöö olulisusest. Nii kulub Talvingul protsentuaalselt kliinilisele tööle 40, teadustööle 40 ja õpetamisele umbes 20 protsenti ajast.

“Seda võib vist nimetada töönarkomaaniaks, aga seni, kui ma jõuan seda teha, see on minu jaoks adrenaliinisüst iga päev. Iga päev seal on midagi uut, iga päev ma õpin midagi uut, iga päev ma saan praktiseerida midagi uut, iga päev ma saan õpetada kedagi, kes seda vajab ja see  on tõsine boonus selle töö juures. Mul jääb iga teine nädalavahetus umbes üks päev nädalas puhkamiseks ja millegi muuga tegelemiseks. Ma proovin ikka jooksmas käia, ma proovin magada. Ma magan umbes kuus tundi päevas, ülejäänud on põhimõtteliselt kogu aeg töö,” kirjeldab Talving oma töögraafikut.

Huvi traumatoloogia vastu tekitas doktor Vetsel

Peep Talving traumatoloogia juurde jõudmisest
Õpingute ajal Karolinska Instituudis Stockholmis avanes Talvingul huvitav võimalus lühiajaliselt õppida New Yorgis traumatoloogiat.  Bronxis asuvas traumakeskuses töötades leidis ta endale mentori, kes süstis temasse huvi traumatoloogia vastu.  „Doktor Vetsel oli täiesti fantastiline traumakirurg. Kahjuks ta suri viis aastat tagasi ootamatult, aga tema süstis minusse selle traumakirurgi adrenaliinipisiku, mis on tänaseni säilinud. Ma olin ära New Yorgis ja tulin tagasi Karolinskasse ja jätkasin oma õpinguid,“ ütles Talving. Pärast naasmist tekkis tal huvi minna Lõuna-Aafrikasse traumatoloogiat õppima ning residentuuri viimasel aastal sai ta võimaluse minna Kaplinna, kus tema huvi traumade vastu süvenes veelgi.

Tulevikus Eestisse tagasi?

Peep Talving ei välista, et kunagi võib ta Eestisse tagasi pöörduda ja siin töölegi asuda. “Ma isegi näeksin kunagi ennast töötamas Eestis Tallinnas, Tallinna Regionaalhaiglas, ma looksin sellest korrektse traumakeskuse, ma looksin kõik struktuurid traumakirurgia ümber, ma looksin komplikatsioonide surevuse konverentsid. Iga komplikatsioon, iga surevus analüüsitaks põhjani, ma looksin hea meelega traumaregistri Regionaalhaigla juurde ja samasugune Maarjamõisa kliiniku juurde. Ma kujutan ette, et oleks võimalik luua päris korrektne andmebaas traumahaigete kohta Eestis. Peavad olemas olema tingimused arendamaks välja korralikku traumakeskust, vahendid, tingimused, teatud garantiid selle struktuuri loomiseks ja jäämiseks ning koostöö piirivalvega, kes administreerib helikoptereid Eestis. Kõik need struktuurid tuleb üle vaadata, tuua korralikult kokku  ja tagada korrektne traumaravi igale inimesele Eestis, ükskõik, kus Eesti otsas ta ka elab.”

  • Toetajad

    ESF TeaMe Archimedes      Haridus- ja Teadusministeerium