Eesti polaaruurijad on Antarktika ekspeditsioonides osalenud alates 1957. aastast. Lõunapoolust ümbritsevale Antarktisele on kuhjunud umbes 30 miljonit kuupkilomeetrit jääd ja see avaldab tohutut mõju kogu maakera keskkonnale. Kui kogu see jäälasu oleks looduses vee kujul, ulatuks maailmamere tase 70 m võrra kõrgemale. Samuti on Antarktise jäämass talletanud meie koduplaneedi ajaloo – kliima- ning atmosfääri koostise muutused. Uuringud on seni küündinud 800 000 aasta taha, lähema tuleviku lootused ulatuvad kuni 1,5 miljoni aastani. Ka praegune merehoovuseid liigutav ookeanikonveier kujunes välja ca 34 milj. aastat tagasi, just peale seda, kui Antarktis mandrite liikumise käigus oma kohale jõudis.
Seega mõjutavad polaaralad meie kliimat kõige otsesemalt. Räägimegi Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi teadlaste Enn Kaubi, Rein Vaikmäe ja Tõnu Martmaga jäisest mandrist ning uurime, mida on teadlased teada saanud meie koduplaneedist, selle minevikust ning kuivõrd oskavad teadlased prognoosida, mis võib juhtuda tulevikus.
kõige üksildasem – lähemast naabrist Lõuna-Ameerikast lahutab ligi 1000 km;
kõige kõrgem – keskmise kõrgusega 2,5 km, kõrgeim punkt on Vinsoni massiiv, 4900 m;
kõige kuivem – õhu suhteline niiskus sageli alla 50%;
kõige tuulisem – rannikul on mõõdetud tuule kiiruseks 90 m/s;
kõige külmem – Vostoki jaamas on mõõdetud õhutemperatuuri –89,2 °C.
Täieliku kujutluspildi Antarktikas valitsevaist oludest saad, kui lisad neile ekstreemsetele faktidele veel polaarpäikese või -öö ning helilaineid kilomeetrite kaugusele kandva kõva ja tasase lumekooriku.
Lõunapolaarpiirkond kujunenud tähtsaimaks ülemaailmseks keskkonnateaduse areeniks. Põhjus on piirkonna loodusoludes ja planeedi kliimale avaldatava mõju ainulaadsuses. Liiatigi on inimmõju loodusele seal väikseim, ilmnedes silmnähtavalt vaid üksikutes paikades. [ Loe edasi... ]
Antarktist nägi esimest korda 1820 aasta jaanuaris Saaremaalt pärit Fabian Gottlieb von Bellingshauseni juhitud ekspeditsioon. Alates aastast 1957 kuni viimase ajani on meie teadlased, loomeinimesed ja logistiline personal Antarktikas tegutsenud. Seal talvitunud ja teadustöid teinud on ligi 30 Eestist pärit teadlast ja spetsialisti. [ Loe edasi... ]
Tänaseks on teadlastel õnnestunud puurida piisavalt sügavale, et saada informatsiooni kuni 800 000 aastat tagasi valitsenud olude kohta. Järgmiseks eesmärgiks on võetud puurida piisavalt sügavale, et teha järeldusi 1,5 miljoni aasta taguste olude kohta. [ Loe edasi... ]
Kasutatud/viidatud meedia (videod/esitlused/fotod/artiklid) õigused võivad erineda, palun kontrolli!
Polaaruurijad
Seega mõjutavad polaaralad meie kliimat kõige otsesemalt. Räägimegi Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi teadlaste Enn Kaubi, Rein Vaikmäe ja Tõnu Martmaga jäisest mandrist ning uurime, mida on teadlased teada saanud meie koduplaneedist, selle minevikust ning kuivõrd oskavad teadlased prognoosida, mis võib juhtuda tulevikus.
Mandritest on Antarktis:
Täieliku kujutluspildi Antarktikas valitsevaist oludest saad, kui lisad neile ekstreemsetele faktidele veel polaarpäikese või -öö ning helilaineid kilomeetrite kaugusele kandva kõva ja tasase lumekooriku.
Lõunapolaarpiirkond kujunenud tähtsaimaks ülemaailmseks keskkonnateaduse areeniks. Põhjus on piirkonna loodusoludes ja planeedi kliimale avaldatava mõju ainulaadsuses. Liiatigi on inimmõju loodusele seal väikseim, ilmnedes silmnähtavalt vaid üksikutes paikades. [ Loe edasi... ]
Antarktist nägi esimest korda 1820 aasta jaanuaris Saaremaalt pärit Fabian Gottlieb von Bellingshauseni juhitud ekspeditsioon. Alates aastast 1957 kuni viimase ajani on meie teadlased, loomeinimesed ja logistiline personal Antarktikas tegutsenud. Seal talvitunud ja teadustöid teinud on ligi 30 Eestist pärit teadlast ja spetsialisti. [ Loe edasi... ]
Tänaseks on teadlastel õnnestunud puurida piisavalt sügavale, et saada informatsiooni kuni 800 000 aastat tagasi valitsenud olude kohta. Järgmiseks eesmärgiks on võetud puurida piisavalt sügavale, et teha järeldusi 1,5 miljoni aasta taguste olude kohta. [ Loe edasi... ]