Põnevad lähituleviku väljakutsed

Täna­seks on tead­las­tel õnnes­tu­nud puu­rida pii­sa­valt süga­vale, et  saada infor­mat­siooni kuni 800 000 aas­tat tagasi valit­se­nud olude kohta. Järg­miseks ees­mär­giks on võe­tud puu­rida pii­sa­valt süga­vale, et teha järel­dusi 1,5 mil­joni aasta taguste olude kohta.

Eesti Antark­tika Eks­pe­dit­sioon orien­tee­rub jät­ku­valt ran­na­lä­he­das­tele uurin­gu­tele Rossi merel ning Vic­to­ria maa ran­ni­kule raja­tava väi­kese uuri­mis­jaama või­ma­lus­tele aust­raal­se­tel suve­del. Eesti Antark­tika Eks­pe­dit­sioon (ESTAN­TEX) on ees­mär­giks võt­nud teha rah­vus­va­he­li­sel tase­mel uurin­guid, mis olek­sid olu­li­seks panu­seks Antark­ti­kas tehtavasse tea­du­sesse ning sobi­tuk­sid Eesti tea­duse üldi­sesse kon­teksti.

Veebruaris saa­bu­vad Antark­ti­kast tagasi soome kol­lee­gi­dega uuri­mis­retkele suun­du­nud Priit Tis­ler ja Timo Palo. Nende seal­seks üles­an­deks on ilmauu­rin­gute raa­mes panna üles mit­meid inst­ru­mente ning viia läbi meteo­ro­loo­gilisi mõõt­misi.

Vene­maa on vastu võt­nud suu­re­joo­ne­lise aren­gu­kava puu­ri­maks lõpuni 3,7 kilo­meetri pak­sune jää­kate Vos­toki järve kohal ja uuri­maks seda kuni mil­jon aas­tat atmos­fää­rist eral­da­tud uni­kaal­set vee­kesk­konda. Vene­maa kulu­tab järg­mise kümne aasta jook­sul Antark­tika-uurin­gu­tele 700 mil­jo­nit eurot.

NASA ja ÜRO teos­ta­vad uurin­guid, et mõista kliima soo­je­ne­mise mõju maa­il­ma­mere tase­mele. NASA tead­la­sed on aval­da­nud arva­must, et Antark­tika ja Gröö­ni­maa jää­kup­lite sula­mi­sega võib lähi­sajan­deil kaas­nev mere­ta­seme tõus ula­tuda kuni 25 meet­rini.

Taas on ellu ära­ta­tud ka Euroopa jääuu­ri­mis­pro­jekt, mille ees­mär­giks on uurida, kui­das polaar­jää rea­gee­rib klii­ma­muu­tus­tele ja mil­line võiks olla mere­ta­seme tõus tule­vi­kus.