Maailm tunneb Rein Taagepera ühiskonnateadlase ja politoloogina. Eestis tuntakse teda ka kui poliitikut ning teadusringkonnas teatakse tema füüsiku tausta. Selline haruldane kombinatsioon on teinud Rein Taageperast politoloogia tippude-tipu ning toonud talle maineka Skytte auhinna demokraatlike valimissüsteemide uurimise eest. See antakse teadlasele, kes on andnud kõige arvestatavama panuse ühiskonnateaduste uurimisse. Praegune Tartu Ülikooli ja Kalifornia Ülikooli emeriitprofessor võttis politoloogias demokraatlike valimissüsteemide uurimisel kasutusele valemid. Ta uuris põhjalikult demokraatlikke valimissüsteeme, kirjeldas valimistel osalevate parteide optimaalset arvu, samuti seaduspära, millal ja miks valitsused kukuvad.
Rein Taagepera sõnul vajab politoloogia valemeid selleks, et asju lihtsustada. Eesti kehtivat valimissüsteemi ta heaks ei kiida, sest see on liiga keeruline, mistõttu inimesed ei saa sellest aru. „See on tehtud nagu mingisugune poliitiline kapsas- lipp lipi peal, lapp lapi peal. Üks säte, mis läheb sinna suunas, siis teine säte, mis seda nagu tühistab, see on kohutavalt keeruline,“ kirjeldab Taagepera Eesti valimissüsteemi. [ Loe edasi... ]
Juba politoloogiaga alustades oli Taageperal ambitsioon muuta sotsiaalteadustes valitsevaid meetodeid nii, et sarnaselt loodusteadustega suudetaks avastada inimühiskonna universaalseid seadusi. Kuidas aga sellises hägusas valdkonnas korda ja loogikat luua? Taagepera hinnangul ei tohi ühiskonnateadused olla valdkond, kus kirjeldatakse ja mõõdetakse üksnes silmaga nähtavaid protesse. [ Loe edasi... ]
Kasutatud/viidatud meedia (videod/esitlused/fotod/artiklid) õigused võivad erineda, palun kontrolli!
Rein Taagepera
Kuula lisaks: Vikerraadio Keskööprogrammis 14.04.2011 pikem audioversioon intervjuust.
Kuupjuur rahvaarvust + 1 = 101 liiget Eesti parlamendis
Rein Taagepera sõnul vajab politoloogia valemeid selleks, et asju lihtsustada. Eesti kehtivat valimissüsteemi ta heaks ei kiida, sest see on liiga keeruline, mistõttu inimesed ei saa sellest aru. „See on tehtud nagu mingisugune poliitiline kapsas- lipp lipi peal, lapp lapi peal. Üks säte, mis läheb sinna suunas, siis teine säte, mis seda nagu tühistab, see on kohutavalt keeruline,“ kirjeldab Taagepera Eesti valimissüsteemi. [ Loe edasi... ]
Sotsiaalteaduste ühisosa „päris“ teadusega
Juba politoloogiaga alustades oli Taageperal ambitsioon muuta sotsiaalteadustes valitsevaid meetodeid nii, et sarnaselt loodusteadustega suudetaks avastada inimühiskonna universaalseid seadusi. Kuidas aga sellises hägusas valdkonnas korda ja loogikat luua? Taagepera hinnangul ei tohi ühiskonnateadused olla valdkond, kus kirjeldatakse ja mõõdetakse üksnes silmaga nähtavaid protesse. [ Loe edasi... ]