Kuupjuur rahvaarvust + 1 = 101 liiget Eesti parlamendis
Rein Taagepera: Eesti valimisseadusest
Rein Taagepera sõnul vajab politoloogia valemeid selleks, et asju lihtsustada. Eesti kehtivat valimissüsteemi ta heaks ei kiida, sest see on liiga keeruline, mistõttu inimesed ei saa sellest aru. „See on tehtud nagu mingisugune poliitiline kapsas- lipp lipi peal, lapp lapi peal. Üks säte, mis läheb sinna suunas, siis teine säte, mis seda nagu tühistab, see on kohutavalt keeruline,“ kirjeldab Taagepera Eesti valimissüsteemi.
Ettepanek, et Eesti parlamendis võiks olla 101 saadikut tuli Taageperalt
„Kuupjuur miljonist on sada, sest sada korda sada on miljon, aga selle lisaks ma soovitasin panna ühe juurde, et ei tuleks 50:50 lõhenemist, nii, nagu Rootsis juhtus 20 aasta eest, kui nad tegid 350 kohta, tuli kohe parem-vasak tasakaal ja siis nemad võtsid ühe koha ära,“ selgitab ta selle arvu saamise tagamaid.
„Tasakaalupunkt, mida Eesti valimissüsteem peale surub, on neli kuni viis parteid. On olnud rohkem, see on täitsa võimalik, võib vahepeal langeda neljale, kolmele, erandjuhtudel isegi kahele, aga see on ebastabiilne. Kui on rohkem kui viis parteid, siis on surve väiksematel parteidel välja langeda, kui on vähem kui neli parteid, siis on jällegi vastupidine surve uusi parteisid juurde teha või olemasolevatel lõheneda, „ kirjeldab Taagepera Eesti valimissüsteemi.
Eesti tulevikust
Rein Taagepera: statistikast ja arvamusküsitlustest impeeriumiteni
Kui Eesti praegused demograafilised trendid jätkuvad, võib Eesti ja eesti rahvas olla väga suurte probleemide ees, prognoosib Taagepera. „Rahval, kel on vähe lapsi, on 20 aasta pärast vähem noori täiskasvanuid ja 40 aasta eest hakkab olema vähem pensionäre. Sündimuse küsimus on Eestis väga tõsine ja demograafia on üks asi, üks teadusala, kus tulemused on mõneti juba palju-palju varem teada. Me teame, et 60 aasta pärast ei ole rohkem 60aastaseid eesti keele kõnelejaid, kui on praegu sündivaid lapsi, välja arvatud, kui me unistame, et saame eesti keelt kõnelema mitte ainult kõik praegused eestimaalased, vaid toome veel Aafrikast inimesi juurde ja õpetame neile puhta eesti keele.“
Rein Toomla: Taagepera valem on hästi toiminud
“Omas valdkonnas kuulub ta ikka sellesse kõige teravamasse tippu,“ ei pelga Rein Toomla Taageperast kõneldes kasutada ülivõrdeid. Toomla sõnul on Taagepera paarkümmend aastat tagasi toonud politoloogiast kui teadusest kõneldes paralleelse näite alkeemiaga – alkeemiat hakati nimetama keemiaks, siis kui see teaduslikuks muutus. Nii oleks võinud ka tolleaegsele politoloogiale lisada eesliite “al”, sest päris teadusena polnud ta end veel õigustanud.
Toomla peab Taagepera ja tema mõttekaaslaste loodud valemitest kõige tuntumaks valitsuste kestvuse prognoosimise valemit, mille tuumaks on ennustada valitsuse kestvust selle järgi, kui palju on parlamendis erakondi ning millised on nende erakondade vahelised jõuvahekorrad.
„Eesti puhul on Taagepera poolt välja pakutud valem toiminud suisa imekombel hästi. Siin on paar üksikut kõrvalekallet ainult, kus kohas valemi järgi oleks võinud see valitsus nüüd langeda ühel ajal, aga näe ta pidas veidikese kauem vastu ja kukkus mõnevõrra hiljem. Eesti oma vastava tegelikkusega sobiks suisa ühte politoloogilisse õpikusse,“ ütleb Toomla ja toob näiteks Juhan Partsi valitsuse aastail 2003-2005 ning ka 2007 Andrus Ansipi valitsuse kohta ennustas Taagepera valem, et jõududevahekord sunnib sotsiaaldemokraadid valitsusest lahkuma.
Kui tavaliselt vaatavad politoloogid poliitikas toimuvat turvaliselt distantsilt, siis Rein Taagepera on üks haruldane ja õnnelik näide teadlasest, kes suundus ka ise poliitikasse. Taagepera tegi aktiivselt kaasa taasiseseisvumise eelsel ajal Eesti Kongressis ning ka vabariigi poliitikasse on ta teinud kaks jõulist sisenemist. Esimesel korral aastal 1992 kandideeris ta presidendiks. Teise sisenemise tegi ta aastal 2003 koos uue erakonnaga Res Publica, olles värske poliitilise jõu esimene esimees.
Kasutatud/viidatud meedia (videod/esitlused/fotod/artiklid) õigused võivad erineda, palun kontrolli!
Kuupjuur rahvaarvust + 1 = 101 liiget Eesti parlamendis
Ettepanek, et Eesti parlamendis võiks olla 101 saadikut tuli Taageperalt
„Kuupjuur miljonist on sada, sest sada korda sada on miljon, aga selle lisaks ma soovitasin panna ühe juurde, et ei tuleks 50:50 lõhenemist, nii, nagu Rootsis juhtus 20 aasta eest, kui nad tegid 350 kohta, tuli kohe parem-vasak tasakaal ja siis nemad võtsid ühe koha ära,“ selgitab ta selle arvu saamise tagamaid.
„Tasakaalupunkt, mida Eesti valimissüsteem peale surub, on neli kuni viis parteid. On olnud rohkem, see on täitsa võimalik, võib vahepeal langeda neljale, kolmele, erandjuhtudel isegi kahele, aga see on ebastabiilne. Kui on rohkem kui viis parteid, siis on surve väiksematel parteidel välja langeda, kui on vähem kui neli parteid, siis on jällegi vastupidine surve uusi parteisid juurde teha või olemasolevatel lõheneda, „ kirjeldab Taagepera Eesti valimissüsteemi.
Eesti tulevikust
Rein Toomla: Taagepera valem on hästi toiminud
“Omas valdkonnas kuulub ta ikka sellesse kõige teravamasse tippu,“ ei pelga Rein Toomla Taageperast kõneldes kasutada ülivõrdeid. Toomla sõnul on Taagepera paarkümmend aastat tagasi toonud politoloogiast kui teadusest kõneldes paralleelse näite alkeemiaga – alkeemiat hakati nimetama keemiaks, siis kui see teaduslikuks muutus. Nii oleks võinud ka tolleaegsele politoloogiale lisada eesliite “al”, sest päris teadusena polnud ta end veel õigustanud.
„Eesti puhul on Taagepera poolt välja pakutud valem toiminud suisa imekombel hästi. Siin on paar üksikut kõrvalekallet ainult, kus kohas valemi järgi oleks võinud see valitsus nüüd langeda ühel ajal, aga näe ta pidas veidikese kauem vastu ja kukkus mõnevõrra hiljem. Eesti oma vastava tegelikkusega sobiks suisa ühte politoloogilisse õpikusse,“ ütleb Toomla ja toob näiteks Juhan Partsi valitsuse aastail 2003-2005 ning ka 2007 Andrus Ansipi valitsuse kohta ennustas Taagepera valem, et jõududevahekord sunnib sotsiaaldemokraadid valitsusest lahkuma.
Kui tavaliselt vaatavad politoloogid poliitikas toimuvat turvaliselt distantsilt, siis Rein Taagepera on üks haruldane ja õnnelik näide teadlasest, kes suundus ka ise poliitikasse. Taagepera tegi aktiivselt kaasa taasiseseisvumise eelsel ajal Eesti Kongressis ning ka vabariigi poliitikasse on ta teinud kaks jõulist sisenemist. Esimesel korral aastal 1992 kandideeris ta presidendiks. Teise sisenemise tegi ta aastal 2003 koos uue erakonnaga Res Publica, olles värske poliitilise jõu esimene esimees.