Molekulaarkardioloog Siiri Iismaa

Südamehaigus on üks peamisi surma ja invaliidistumise põhjusi lääne ühiskonnas. Kui seni oldi arvamusel, et infarkti üle elanud inimese südamelihase kahjustused on püsivad ja hävinud rakud ei taastu, siis Austraalias elav eesti molekulaarkardioloog Siiri Iismaa uurib koos oma kolleegidega, kuidas kasvatada uusi südamerakke. Kui esmapilgul fantastiline teooria tõeks osutub, kaovad infarkt ja paljud teised südamelihase haigused maailmast. Saates selgubki, missugused on teadlaste senised edusammud.

Viktor Changi nimelises instituudis tehtavast teadustööst

Legendaarse südamekirurgi ja Austraalia südamesiirdamisprogrammi algataja Victor Changi järgi ristitud instituut loodi Sydenys 1994 aastal ja täna töötab seal 160 inimest. Instituudi tegevjuht on professor Robert Graham ja labori igapäevatööd juhib Siiri Iismaa.

Väikesed südamed katseklaasis

Kokku loovutab infarkti ja selle tagajärgi uurivate teadlaste heaks elu umbes 40 muundatud geenidega hiirt. Katseloomadele tekitatakse kunstlik infarkt ning jälgitakse sellest taastumist. Enamasti heidavad loomakesed hinge umbes viis päeva pärast kunstliku infarkti, seejärel hiired lahatakse ja nende südamed muutuvad teadusliku uurimise objektideks.

Kuidas reageerib süda stressile?

Teadlastele pakub mõistagi huvi see, kui asjad on normi piirest väljas – Iismaa ja kolleegid on juba aastaid uurinud stressi mõju südamele. Aju toodab stressisituatsioonis kemikaali nimega adrenaliin, mis mõjub südamelihase rakkudele. See reageerib raku pinnal oleva proteiiniga ja ütleb rakule, et on aeg gaas põhja vajutada, kihutada. See ergutab rakke ja paneb südame paremini tööle, varustades lihaseid hapnikurikka verega ning võimaldades sel viisil ohtlikust olukorrast põgenemist. Teadlasi huvitavad proteiinid raku pinnal, millele adrenaliin mõjub nagu võti lukuaugus – avab luku ja paneb raku tööle. See on labori peamine uurimissuund ja ka Siiri tööks on selgitada, kuidas võti lukuauku sobib ja kuidas saaks luku avada, kui võti paigas on, nii et rakud töötavad tugevamini ja kiiremini.

Kuidas süda töötab?

Südamelöögid tekivad südame alumises pooles asuva kambri kokkutõmbumisel. Neid kambreid nimetatakse vatsakesteks ja vatsakeste kohal paiknevad kojad ehk aatriumid. Veri pumbatakse paremast vatsakesest kopsudesse, kus see rikastub hapnikuga. Kopsudest läheb veri südame vasakusse kotta ning edasi selle all olevasse vatsakesse. Ja vasakust vatsakesest tõmmatakse veri keha kõige suuremasse veresoonde aorti, kust see voolab laiali üle kogu keha, andes ära hapniku. Nüüd hapnikuvaene veri suundub tagasi südame paremasse kotta ja sealt paremasse vatsakesse, olles jällegi valmis siirduma kopsudesse. Üks selline ring võtab aega umbes 23 sekundit. Iga kokkutõmbega saadab süda ringlusesse 70 – 100 milliliitrit hapnikuga rikastatud verd. Selle tulemusel tekib kehas vererõhk, mida saab mõõta – tervel inimesel on see vahemikus 85 ja 130.

Siiri Epp Iismaa on eesti päritolu Austraaliamolekulaarbioloog ja biokeemik, kes peab loenguid üle maailma, revideerib rahvusvahelisi teaduslike ajakirjade käsikirju ja toetuspalveid, edukalt sooritab uurimistoetusi ja on võitnud mitmeid auhindu oma teadustöö eest. Töötades Austraalias ja USAs on ta uurinud mitmeid olulisi bioloogilise tähtsusega proteiine ja tema uurimustulemused on edukalt selgitanud nende proteiinide struktuuri ja funktsiooni ensümoloogilisel ja füsioloogilisel tasemel…Loe edasi (ja täienda) Vikipeediast

Roheline Kool

Seekordsed kooliviktoriiniküsimused:

Südame siirdamisel võetakse see elutähtis organ välja doonori rinnaõõnest ja viiakse retsipiendi rinnaõõnde. Aeg selleks toiminguks on piiratud. Kui palju on õnnestunud Victor Changi instituudi teadustöö tulemusena tegevjuhi Robert Grahami sõnul seda (ka südame ühest paigast teise transportimiseks vajaminevat) ajavahemikku pikendada.
Milliseid rakke nimetab Siiri Iismaa terminaalselt diferentseerunuteks?
Millisest Eesti ravimtaimest (tarvitatud südamhaiguste raviks) on jutt? Kasvab elamute läheduses ja umbrohtunud prahipaikadel. Eestis tavaline, kuid mitte igal pool. Mitmeaastane rohttaim, võib kasvada rohkem kui meetri kõrguseks. Õie väikesed, valkjasroosad. Ravimina kasutatakse taime ürti. Toime ületab raamatu „Eesti NSV ravimtaimed“ (1972) andmeil palderjani toime 3-4 kordselt. Mõjub eriti hästi südamepekslemise, vahelöökide ja hirmutunde puhul.

Loe lähemalt viktoriinist Roheline Kool!