Viimase kümne aasta jooksul on kiirlaevalainete eriomadustega seotud keskkonnakaitse-, laevasõidu ohutuse ning muid riske tihti käsitletud peaaegu kõigis arenenud mereriikides. Kiirlaevade tekitatud mõjuvõimas lainetus tekib siis, kui nende liikumiskiirus ületab 60-70 protsenti pinnalainete maksimaalset levimiskiirust, mistõttu laeva tekittatud lainete kõrgus suureneb järsult ning lainesüsteemi omadused muutuvad. Nii tekivad laeva ette lööklainet meenutavad üksiklained ehk solitonid.
Laevadel ja nende lainetel on vahe. Mõnel puhul on laevalainetus täiesti ohutu, kuid vahel käituvad kiirlaevalained kui minitsunamid. Kiirlaevalained ei pruugi laevatee lähistel olla sugugi kõrgemad kui tavalaevade lained, kuid nad käituvad laevateest eemal teisiti kui muud lained. Laevalainete (vahel nimetatud ka käigulaineteks) omadused olenevad eeskätt vee sügavusest ja laeva liikumiskiirusest. Madalas vees suudab kiirlaev veemasse mõjutada, kuid ookeanis tal sellist võimu pole, mistõttu kiirlaevade tekitatud lainetus on probleemiks pigem väikestel lahtedel. Lisaks on laeva suurusel enamasti palju väiksem mõju laevalainete omadustele kui laeva kiirusel: suure kaubalaeva ja vees ujuva pardi tekitatud lained on väga sarnased. Laevateest üle kilomeetri kaugusel paiknevatel merealadel on tavalaevade käigulainete mõju üldiselt ebaoluline.
„Kiirlaeva lainete otsene kahju on seotud kahe aspektiga. Vähemalt nende aspektide järgi, mida ma olen suutnud identifitseerida, kuna kiirlaeva lained on palju pikemad kui tormilained. Siin kandis nad mõjutavad teatavat sügavamat osa rannanõlvast. Hinnanguliselt vahemikud 5-15meetrit, kus me oleme seda mõju ka reaalselt mõõtnud. Mõju oleme mõõtnud selle kaudu, kui palju suudavad lained põhjast setteid üles tõsta. See on see sügavus, kuhu tormilained, ka kõige kõrgemad siinkandis, praktiliselt ei ulatu, ja kus kiirlaeva lained tekitavad nö. kõigi aegade suurimaid põhja lähedaste hoovuste kiiruseid. Vastavalt reageerivad siis põhjasetted, rebitakse lahti vetikad. See protsess on juba toimunud, ökosüsteem on juba ümberkujunenud. Uuringud muudes maades ja ka meie analüüs rannaprotsesside kohta kiirlaeva lainete vallas näitab, et muutused toimuvad ajavahemikus mõnest päevast mõne nädalani. Pärast seda elab ökosüsteem oma elu teistmoodi. Sinna tulevad teised veetaimed, mis suudavad seal elada, teised kalad käivad seal kudemas ja elamas. Milline see varem oli me ei saagi teada, meil ei ole vastavaid mõõtmiseid,“ räägib Soomere.
Solitonid
Kui kiirlaevalained jõuavad randa, mis ei ole nendega harjunud, siis toimub ranna ümberkujunemine väga kiiresti. Akadeemik Soomere sõnul võib laevalainete tulekut meie randadele tegelikult võrrelda sellega mis juhtub siis kui tuuled hakkavad puhuma teisest suunast või teise kiirusega kui randadesse hakkavad ootamatult tulema teistsugused lained.
„Laeva lainetel on imetabane võime randa ümber kujundada. See, mida nad teha suudavad, tundub algul täiesti uskumatu. Ühe laeva laine suudab ära viia 700 liitrit setteid ühe rannajoone meetri kohta. Ja setete all ma ei mõtle siin mitte muda ega mulda, vaid ma mõtlen selliseid 1-2cm läbimõõduga paetükke kuni rusika suuruse klibuni,“ ütleb Soomere.
Eriti ohtlikeks muutuvad üksiklained teiste omalaadsetega põrkudes. Neist põrkumistest võib sündida uus laine, mille kõrgus ei ole kahe teguri summa, vaid midagi palju enamat.
„Kui kaks taolist veevalli kokku saavad mis siis sünnib? Sünnivad asjad, mis on täiesti uskumatud. Kui solitonid saavad sobiva nurga all kokku, siis tõuseb laine kõrgus neljakordseks ja kalle laines kaheksakordseks. Üks lauge laine, ükskõik kui kõrge ta on, on alati ohutu, aga kui see järsk laine on üldiselt ohtlik ja murduv laine võib olla tappev. Nii, et kahe laeva lainetesüsteemi lõikumine andis meile võtme, võtme täiesti uude maailma see on pikaajaliste hiidlainete teooria. Selliste hiidlainete teooria mis tekivad solitonide lõikumisel. See on täiesti unikaalne laineklass kogu maailmas,“ selgitab Soomere.
Kasutatud/viidatud meedia (videod/esitlused/fotod/artiklid) õigused võivad erineda, palun kontrolli!
Kiirlaevade tekitatud lainetus
Viimase kümne aasta jooksul on kiirlaevalainete eriomadustega seotud keskkonnakaitse-, laevasõidu ohutuse ning muid riske tihti käsitletud peaaegu kõigis arenenud mereriikides. Kiirlaevade tekitatud mõjuvõimas lainetus tekib siis, kui nende liikumiskiirus ületab 60-70 protsenti pinnalainete maksimaalset levimiskiirust, mistõttu laeva tekittatud lainete kõrgus suureneb järsult ning lainesüsteemi omadused muutuvad. Nii tekivad laeva ette lööklainet meenutavad üksiklained ehk solitonid.
Laevadel ja nende lainetel on vahe. Mõnel puhul on laevalainetus täiesti ohutu, kuid vahel käituvad kiirlaevalained kui minitsunamid. Kiirlaevalained ei pruugi laevatee lähistel olla sugugi kõrgemad kui tavalaevade lained, kuid nad käituvad laevateest eemal teisiti kui muud lained. Laevalainete (vahel nimetatud ka käigulaineteks) omadused olenevad eeskätt vee sügavusest ja laeva liikumiskiirusest. Madalas vees suudab kiirlaev veemasse mõjutada, kuid ookeanis tal sellist võimu pole, mistõttu kiirlaevade tekitatud lainetus on probleemiks pigem väikestel lahtedel. Lisaks on laeva suurusel enamasti palju väiksem mõju laevalainete omadustele kui laeva kiirusel: suure kaubalaeva ja vees ujuva pardi tekitatud lained on väga sarnased. Laevateest üle kilomeetri kaugusel paiknevatel merealadel on tavalaevade käigulainete mõju üldiselt ebaoluline.
„Kiirlaeva lainete otsene kahju on seotud kahe aspektiga. Vähemalt nende aspektide järgi, mida ma olen suutnud identifitseerida, kuna kiirlaeva lained on palju pikemad kui tormilained. Siin kandis nad mõjutavad teatavat sügavamat osa rannanõlvast. Hinnanguliselt vahemikud 5-15meetrit, kus me oleme seda mõju ka reaalselt mõõtnud. Mõju oleme mõõtnud selle kaudu, kui palju suudavad lained põhjast setteid üles tõsta. See on see sügavus, kuhu tormilained, ka kõige kõrgemad siinkandis, praktiliselt ei ulatu, ja kus kiirlaeva lained tekitavad nö. kõigi aegade suurimaid põhja lähedaste hoovuste kiiruseid. Vastavalt reageerivad siis põhjasetted, rebitakse lahti vetikad. See protsess on juba toimunud, ökosüsteem on juba ümberkujunenud. Uuringud muudes maades ja ka meie analüüs rannaprotsesside kohta kiirlaeva lainete vallas näitab, et muutused toimuvad ajavahemikus mõnest päevast mõne nädalani. Pärast seda elab ökosüsteem oma elu teistmoodi. Sinna tulevad teised veetaimed, mis suudavad seal elada, teised kalad käivad seal kudemas ja elamas. Milline see varem oli me ei saagi teada, meil ei ole vastavaid mõõtmiseid,“ räägib Soomere.
Solitonid
Kui kiirlaevalained jõuavad randa, mis ei ole nendega harjunud, siis toimub ranna ümberkujunemine väga kiiresti. Akadeemik Soomere sõnul võib laevalainete tulekut meie randadele tegelikult võrrelda sellega mis juhtub siis kui tuuled hakkavad puhuma teisest suunast või teise kiirusega kui randadesse hakkavad ootamatult tulema teistsugused lained.
„Laeva lainetel on imetabane võime randa ümber kujundada. See, mida nad teha suudavad, tundub algul täiesti uskumatu. Ühe laeva laine suudab ära viia 700 liitrit setteid ühe rannajoone meetri kohta. Ja setete all ma ei mõtle siin mitte muda ega mulda, vaid ma mõtlen selliseid 1-2cm läbimõõduga paetükke kuni rusika suuruse klibuni,“ ütleb Soomere.
Eriti ohtlikeks muutuvad üksiklained teiste omalaadsetega põrkudes. Neist põrkumistest võib sündida uus laine, mille kõrgus ei ole kahe teguri summa, vaid midagi palju enamat.
„Kui kaks taolist veevalli kokku saavad mis siis sünnib? Sünnivad asjad, mis on täiesti uskumatud. Kui solitonid saavad sobiva nurga all kokku, siis tõuseb laine kõrgus neljakordseks ja kalle laines kaheksakordseks. Üks lauge laine, ükskõik kui kõrge ta on, on alati ohutu, aga kui see järsk laine on üldiselt ohtlik ja murduv laine võib olla tappev. Nii, et kahe laeva lainetesüsteemi lõikumine andis meile võtme, võtme täiesti uude maailma see on pikaajaliste hiidlainete teooria. Selliste hiidlainete teooria mis tekivad solitonide lõikumisel. See on täiesti unikaalne laineklass kogu maailmas,“ selgitab Soomere.