Kuritegude kiiremaks avastamiseks töötatakse välja järjest uusi keerulisi tehnoloogiaid, millega suudetakse tõendada ka väga raskeid juhtumeid. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis tegeldakse bioloogilise põlvnemise ja isiku tuvastamisega DNA alusel, võltsitud dokumentide ning valeraha avastamisega, sõrmejälgede, sündmuskohalt leitud keemiliste ainete analüüsiga jne. Uurimegi, missugused on Eestis kasutatavad tehnoloogiad ja kuivõrd need kriminaliste ning kohtuid aitavad.
Digilahang
Kompuutertomograaf on arvutiga ühendatud röntgenaparaat, mis võimaldab inimkehast saada kihilisi ja ruumilisi kujutisi. See lõikab piltlikult öeldes inimese erineva paksusega väiksemateks seibideks, millest pannakse kokku pööratav kolmemõõtmeline pilt. Seetõttu on virtuaallahang lisavõimalus juhtudel, kus tavalahangul võib surma põhjus jääda nägemata. Samuti saab sel moel vaadata erinevate objektide sisse ilma neid kahjustamata. Digilahangul saavad nähtavaks ka ohvri kehas olevad võõrkehad, mida tavalahanguga on vahel võimatu avastada. Väga tõsise trauma tagajärjel võib tekkida inimese koljus nii palju murde, et lahkamisel lagunevad need lihtsalt laiali. Võimalus näha inimese sisse ilma algolukorda muutmata üks ühele mõõtkavas, annab väärtuslikku informatsiooni, mida pärast enam taastada ei õnnestugi.
Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, CSI, kvaliteedijuhtimine
Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi tegevuse põhieesmärk on kohtuekspertiiside tegemine menetlusasjades vastavalt pädevusele, ekspertiisivaldkondade arendustegevus, politseiasutuste ekspertiisialane koolitamine ja nõustamine instituudi ülesannetega seonduvates küsimustes ning riiklike andmekogude ja registrite valdamine. Järgnevas videos räägib instituudi direktor Üllar Lanno peamistest suundadest, mida instituudis praegu arendatakse. Lisaks ka sellest, kus on krimiseriaalides ja põnevusfilmides nähtud uurimismeetodite kokkupuutepunkt reaalsusega ning millised soodsad asjaolud aitavad Eesti kohtuekspertiisi ekspertidel areneda ka tulevikus jõudsalt edasi.
Lõhkeaine analüüsimine vedelik-kromatograafiga
Kui proovid laborisse tuuakse, sisaldavad need kõike, mida sündmuskohal leidub. Kõigepealt võetud proov puhastatakse ning lõhkeaine jäägid eraldatakse teiste ainete seast. Vedelik-kromatograafi jõuab juba proov, milles on lõhkeaine olemasolu tuvastatud. Nüüd on vaja kindlaks teha, mis lõhkeainetega täpselt tegu on, et aru saada pommi valmistamisel kasutatud komponentidest. Mis vahe on ainel ja aine jäljel? Milliseid masinaid kasutatakse lõhkeainete uurimisel? Milliseid proove ja miks erinevatelt sündmuskohtadelt kogutakse? Ekspert Sven Laanet vastab neile lõhkeainete uurimisega seotud küsimustele.
Elektronmikroskoop
Kuidas tuvastada, kas dokument on allkirjastatud enne või pärast sellele teksti printimist? Sellise keeruli küsimuse aitab lahendada kõikidest mikroskoopidest võimsaim elektronmikroskoop. Järgnevas videos demonstreerib Meelis Toomet elektronmikroskoobi eripärasid ja kasutusvõimalusi.
Tolm või pauk?
Kas pildi vasakul pool asub tolmukübe, tükike marrasnahka, lõhkeainet või on tegu hoopis alfa-osakesega? Paremal pool pildil on mõistagi mikroskoobi all samavõrra suurendatud juuksekarv. Saatesari Püramiidi tipus loosib kõigi õigesti vastanute vahel välja kaks priipääset Lennusadamasse. Kliki pildil ja vali õige vastus!
Lisalugemist
Sõrmejälgede kogumine ohustab ausaid kodanikke
Biomeetriliste isikuandmete vajalikkuse vaidluste ajal hoiab varju üllatavalt lihtne probleem. Nimelt ei ole sõrmejälgede registreerimise tehnoloogia veavaba. Seda on omal kohmakamal moel tundma õpitud sõrmejälgi kasutavate ukselukkude puhul, kui saab kohe teada, kas näiteks õige näpu omanik jäetakse ukse taha ja vale näpuga proovija saab teinekord üllatavalt sisse. Mõnel juhul on vea tõenäosus 50%. Andmebaasidesse kogumise puhul jääb aga praktiline kontroll tegemata ja keegi ei tea, kui õiged või valed andmed isikuga seostatakse.
Lisaks on tänaseks korduvalt demonstreeritud, kui kerge on sõrmejälgi varastada, kuna me jätame neid kõikjale. Nii korjati avalikus diskussioonis osalenud Saksa siseministri Wolfgang Schäuble veeklaasilt tema sõrmejälg, sellest tehti kummine koopia, mille juhised levitati internetti kõikidele huvilistele. Vaevalt, et keegi läheb Schäuble valenäpuga piiri ületama, küll aga sobib see identifikaator mõne kuriteo või provokatsiooni puhuks. Kuritarvitatava sõrmejälje omanik ei pea olema tingimata minister, piisab suvalisest süütust kodanikust. (ERR teadus, 2010)
Juuksed reedavad kurikaela
Kurjategijad, kes väidavad end olevat mitte kunagi käinud kuriteopaigas peavad nüüd kartma oma reetlike juuste pärast. Kohtumeedikud on nimelt leiutanud meetodi, mis võimaldab juustest ja kehakarvadest leida andmeid paikade kohta, kus inimene on viibinud, kirjutas The Telegraph. Igas riigis, aga isegi riigi erinevates piirkondades iseloomustab õhu ja vee koostist pisut erinev keemiline muster. Õhus ja vees leidub erinevaid isotoope, mis satuvad meie kehasse, kui me sööme, joome ja hingame.
Kasvades haarab karv need isotoobid endasse, fikseerides omal moel selle, kus inimene on viibinud. Mullu kasutati seda meetodi pisut lihtsustatult ühe lahendamata mõrvajuhu puhul. Tegelikult on sama tehnoloogiat juba ammu kasutanud arheoloogid muistsete leidude uurimisel. (Novaator, 2008)
DNA-test näitab kurjategija silmade ja juuste värvust
Eelmisel aastal teatasid Rotterdami ülikooli uurijad geenitestist, mis lubab DNA abil 94-protsendilise tõenäosusega kindlaks teha, kas inimesel on pruunid või sinised silmad. IrisPlexi-nimeline test põhineb silmade värvust mõjutavatel üksiku nukleotiidi polümorfismidel ehk SNP-del. See loodi ligi nelja tuhande hollandlase geeniandmete põhjal. Testi katsetati seitsmest Euroopa riigist pärinevate inimeste silmafotode ja DNA- proovidega.
Eestist osales testi viimistlemisel Tartu ülikooli külalisprofessor Mati Rahu Tervise Arengu Instituudist, uurijad kasutasid ligi 600 tallinlase andmeid. Nüüd teatas Irisplexi looja Rotterdami Erasmuse ülikooli meditsiinikeskuse juht Manfred Kayser uuest testist HIrisPlex. See suudab DNA põhjal välja selgitada lisaks silmadele ka inimese juuste värvi. Uus meetod lubab kriminalistid võimalike kahtlusaluste ringi piirata. (Novaator, 2012)
Kasutatud/viidatud meedia (videod/esitlused/fotod/artiklid) õigused võivad erineda, palun kontrolli!
Tehnoloogiad kohtuekspertiisis
Kuritegude kiiremaks avastamiseks töötatakse välja järjest uusi keerulisi tehnoloogiaid, millega suudetakse tõendada ka väga raskeid juhtumeid. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis tegeldakse bioloogilise põlvnemise ja isiku tuvastamisega DNA alusel, võltsitud dokumentide ning valeraha avastamisega, sõrmejälgede, sündmuskohalt leitud keemiliste ainete analüüsiga jne. Uurimegi, missugused on Eestis kasutatavad tehnoloogiad ja kuivõrd need kriminaliste ning kohtuid aitavad.
Digilahang
Kompuutertomograaf on arvutiga ühendatud röntgenaparaat, mis võimaldab inimkehast saada kihilisi ja ruumilisi kujutisi. See lõikab piltlikult öeldes inimese erineva paksusega väiksemateks seibideks, millest pannakse kokku pööratav kolmemõõtmeline pilt. Seetõttu on virtuaallahang lisavõimalus juhtudel, kus tavalahangul võib surma põhjus jääda nägemata. Samuti saab sel moel vaadata erinevate objektide sisse ilma neid kahjustamata. Digilahangul saavad nähtavaks ka ohvri kehas olevad võõrkehad, mida tavalahanguga on vahel võimatu avastada. Väga tõsise trauma tagajärjel võib tekkida inimese koljus nii palju murde, et lahkamisel lagunevad need lihtsalt laiali. Võimalus näha inimese sisse ilma algolukorda muutmata üks ühele mõõtkavas, annab väärtuslikku informatsiooni, mida pärast enam taastada ei õnnestugi.Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, CSI, kvaliteedijuhtimine
Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi tegevuse põhieesmärk on kohtuekspertiiside tegemine menetlusasjades vastavalt pädevusele, ekspertiisivaldkondade arendustegevus, politseiasutuste ekspertiisialane koolitamine ja nõustamine instituudi ülesannetega seonduvates küsimustes ning riiklike andmekogude ja registrite valdamine. Järgnevas videos räägib instituudi direktor Üllar Lanno peamistest suundadest, mida instituudis praegu arendatakse. Lisaks ka sellest, kus on krimiseriaalides ja põnevusfilmides nähtud uurimismeetodite kokkupuutepunkt reaalsusega ning millised soodsad asjaolud aitavad Eesti kohtuekspertiisi ekspertidel areneda ka tulevikus jõudsalt edasi.Lõhkeaine analüüsimine vedelik-kromatograafiga
Kui proovid laborisse tuuakse, sisaldavad need kõike, mida sündmuskohal leidub. Kõigepealt võetud proov puhastatakse ning lõhkeaine jäägid eraldatakse teiste ainete seast. Vedelik-kromatograafi jõuab juba proov, milles on lõhkeaine olemasolu tuvastatud. Nüüd on vaja kindlaks teha, mis lõhkeainetega täpselt tegu on, et aru saada pommi valmistamisel kasutatud komponentidest. Mis vahe on ainel ja aine jäljel? Milliseid masinaid kasutatakse lõhkeainete uurimisel? Milliseid proove ja miks erinevatelt sündmuskohtadelt kogutakse? Ekspert Sven Laanet vastab neile lõhkeainete uurimisega seotud küsimustele.Elektronmikroskoop
Kuidas tuvastada, kas dokument on allkirjastatud enne või pärast sellele teksti printimist? Sellise keeruli küsimuse aitab lahendada kõikidest mikroskoopidest võimsaim elektronmikroskoop. Järgnevas videos demonstreerib Meelis Toomet elektronmikroskoobi eripärasid ja kasutusvõimalusi.Tolm või pauk?
Lisalugemist
Sõrmejälgede kogumine ohustab ausaid kodanikke
Biomeetriliste isikuandmete vajalikkuse vaidluste ajal hoiab varju üllatavalt lihtne probleem. Nimelt ei ole sõrmejälgede registreerimise tehnoloogia veavaba. Seda on omal kohmakamal moel tundma õpitud sõrmejälgi kasutavate ukselukkude puhul, kui saab kohe teada, kas näiteks õige näpu omanik jäetakse ukse taha ja vale näpuga proovija saab teinekord üllatavalt sisse. Mõnel juhul on vea tõenäosus 50%. Andmebaasidesse kogumise puhul jääb aga praktiline kontroll tegemata ja keegi ei tea, kui õiged või valed andmed isikuga seostatakse.
Lisaks on tänaseks korduvalt demonstreeritud, kui kerge on sõrmejälgi varastada, kuna me jätame neid kõikjale. Nii korjati avalikus diskussioonis osalenud Saksa siseministri Wolfgang Schäuble veeklaasilt tema sõrmejälg, sellest tehti kummine koopia, mille juhised levitati internetti kõikidele huvilistele. Vaevalt, et keegi läheb Schäuble valenäpuga piiri ületama, küll aga sobib see identifikaator mõne kuriteo või provokatsiooni puhuks. Kuritarvitatava sõrmejälje omanik ei pea olema tingimata minister, piisab suvalisest süütust kodanikust. (ERR teadus, 2010)
Juuksed reedavad kurikaela
Kurjategijad, kes väidavad end olevat mitte kunagi käinud kuriteopaigas peavad nüüd kartma oma reetlike juuste pärast. Kohtumeedikud on nimelt leiutanud meetodi, mis võimaldab juustest ja kehakarvadest leida andmeid paikade kohta, kus inimene on viibinud, kirjutas The Telegraph. Igas riigis, aga isegi riigi erinevates piirkondades iseloomustab õhu ja vee koostist pisut erinev keemiline muster. Õhus ja vees leidub erinevaid isotoope, mis satuvad meie kehasse, kui me sööme, joome ja hingame.
Kasvades haarab karv need isotoobid endasse, fikseerides omal moel selle, kus inimene on viibinud. Mullu kasutati seda meetodi pisut lihtsustatult ühe lahendamata mõrvajuhu puhul. Tegelikult on sama tehnoloogiat juba ammu kasutanud arheoloogid muistsete leidude uurimisel. (Novaator, 2008)
DNA-test näitab kurjategija silmade ja juuste värvust
Eelmisel aastal teatasid Rotterdami ülikooli uurijad geenitestist, mis lubab DNA abil 94-protsendilise tõenäosusega kindlaks teha, kas inimesel on pruunid või sinised silmad. IrisPlexi-nimeline test põhineb silmade värvust mõjutavatel üksiku nukleotiidi polümorfismidel ehk SNP-del. See loodi ligi nelja tuhande hollandlase geeniandmete põhjal. Testi katsetati seitsmest Euroopa riigist pärinevate inimeste silmafotode ja DNA- proovidega.
Eestist osales testi viimistlemisel Tartu ülikooli külalisprofessor Mati Rahu Tervise Arengu Instituudist, uurijad kasutasid ligi 600 tallinlase andmeid. Nüüd teatas Irisplexi looja Rotterdami Erasmuse ülikooli meditsiinikeskuse juht Manfred Kayser uuest testist HIrisPlex. See suudab DNA põhjal välja selgitada lisaks silmadele ka inimese juuste värvi. Uus meetod lubab kriminalistid võimalike kahtlusaluste ringi piirata. (Novaator, 2012)