Thomas Timusk

Eks­pe­ri­men­taal­füü­sik Tho­mas Timusk on sün­di­nud 3. juu­nil 1933. aas­tal Ees­tis. Baka­lau­reusekraadi füü­si­kas sai ta Toronto Üli­koolist, dok­to­ri­kraadi USAs New Yorgi osa­rii­gis asu­vast Cornelli Üli­koolist. Järel­dok­to­ran­tuuri õpin­gud vii­sid teda Sak­sa­maale ja USAsse. Tööle asus ta Kanada väi­ke­linna Hamil­toni McMas­teri Üli­kooli, kus ta tege­leb eri­ne­vate mater­ja­lide oma­duste uuri­mi­sega inf­ra­pu­na­kiir­guse abil. 2000. aas­tal anti talle Kanada Assot­siat­siooni medal saa­vu­tuste eest füü­si­kas ja Brock­house’i medal saa­vu­tuste eest tahkise ja mater­ja­lide füü­si­kas. 2002. aas­tal sai Tho­mas Frank Isak­soni auhinna sil­ma­paistva panuse eest tuge­valt kor­re­lee­ri­tud elekt­ro­nide spekt­ros­koo­piasse. Kasu­ta­des inf­ra­pu­naspekt­ros­koo­piat, on ta uuri­nud võre­moo­nu­tusi lee­lis­ha­lo­ge­niid­kris­tal­li­des, kvaa­si­kris­talle, eksi­to­nide gaasi elekt­ron-auk vede­li­kus pool­juhti­des, kos­mi­list relikt­kiir­gust ja kiir­guse levi­kut soo­jus­ta­va­tes mater­ja­li­des, nagu klaas­kiud ja hane suled. Tema prae­gune töö on seo­tud ras­kete fer­mio­ni­dega üli­juhtide ja orgaa­ni­liste ning vask­ok­siidüli­juhtide uuri­mi­sega. Hili­seim töö­vald­kond on pseu­do­pilu ja kvant­krii­ti­li­suse vahe­korra sõl­tu­vus hap­niku hul­gast vask­ok­siidüli­juhtide kris­tall­võ­res. Kuigi Tho­mas Timusk kan­nab nüüd eme­riit­pro­fes­sori tiit­lit, leiab ta pea igal töö­päe­val ikkagi McMas­teri Üli­kooli füü­si­ka­tea­dus­kon­nast. Tea­dus­töö jät­kub. Oma pikale kar­jää­rile tagasi vaa­da­tes mär­gib ta aga, et ilm­selt kõige olu­li­sem, mis ta maa­ilma tea­du­sesse on lisa­nud, on üli­juhtide ja teiste mater­ja­lide uuri­mine inf­ra­pu­nase kiir­guse abil.

Inf­ra­pu­na­kiir­gus

Inf­ra­pu­na­kiir­gus on lühi­dalt defi­nee­ri­des mag­net­kiir­gus, mille lai­ne­pik­kus jääb näh­tava val­guse ja mik­ro­lai­ne­kiir­guse lai­ne­pik­kuse vahele. Inf­ra­pu­na­kiir­gus jääb meile argi­e­lus küll sil­male mär­ka­ma­tuks, kuid ometi ümb­rit­seb see meid kõik­jal, olles näi­teks tele­viisori kaug­juh­ti­mis­pul­dis või mobiil­te­le­fo­nis. Seda kasu­ta­takse siht­märgi tuvas­ta­misel ja jäl­gi­misel sõja­väes, tem­pe­ra­tuuri mõõt­misel vahetu kon­tak­tita, lähi­maa traa­dita and­me­si­de­ühen­dusel ja ilma­en­nus­ta­misel. [ Loe edasi... ]

Uudis­hi­must kan­nus­ta­tud tea­dus­tööd ehk ful­le­ree­ni­dest Suure pau­guni

Pro­fes­sor Timus­kit pee­takse maa­ilma üheks juh­ti­vaks esk­per­diks tahke keha opti­liste oma­duste uuri­misel, kuid lisaks sellele on ta tege­le­nud veel mit­mete teis­tegi huvi­ta­ta­vate asja­dega. Ta on uuri­nud ka nanoosa­kesi ful­le­reene, viker­kaart teki­ta­vat val­guse pee­gel­dust veel­til­ka­des ning sil­mit­se­nud isegi kau­get tähis­tae­vast tões­ta­maks Suure paugu teooriat. [ Loe edasi... ]

Koos­töö Ees­tiga

Tal­lin­nas asu­vat Kee­mi­lise ja Bio­loo­gi­lise Füü­sika Ins­ti­tuuti ja Timuski labo­rit Kana­das seo­vad tihe­dad töö­suh­ted. Eesti ja Kanada vahel lii­gu­vad sageli pakid mater­ja­li­dega, mida mõle­mas uuri­takse. [ Loe edasi... ]