Eksperimentaalfüüsik Thomas Timusk on sündinud 3. juunil 1933. aastal Eestis. Bakalaureusekraadi füüsikas sai ta Toronto Ülikoolist, doktorikraadi USAs New Yorgi osariigis asuvast Cornelli Ülikoolist. Järeldoktorantuuri õpingud viisid teda Saksamaale ja USAsse. Tööle asus ta Kanada väikelinna Hamiltoni McMasteri Ülikooli, kus ta tegeleb erinevate materjalide omaduste uurimisega infrapunakiirguse abil. 2000. aastal anti talle Kanada Assotsiatsiooni medal saavutuste eest füüsikas ja Brockhouse’i medal saavutuste eest tahkise ja materjalide füüsikas. 2002. aastal sai Thomas Frank Isaksoni auhinna silmapaistva panuse eest tugevalt korreleeritud elektronide spektroskoopiasse. Kasutades infrapunaspektroskoopiat, on ta uurinud võremoonutusi leelishalogeniidkristallides, kvaasikristalle, eksitonide gaasi elektron-auk vedelikus pooljuhtides, kosmilist reliktkiirgust ja kiirguse levikut soojustavates materjalides, nagu klaaskiud ja hane suled. Tema praegune töö on seotud raskete fermionidega ülijuhtide ja orgaaniliste ning vaskoksiidülijuhtide uurimisega. Hiliseim töövaldkond on pseudopilu ja kvantkriitilisuse vahekorra sõltuvus hapniku hulgast vaskoksiidülijuhtide kristallvõres. Kuigi Thomas Timusk kannab nüüd emeriitprofessori tiitlit, leiab ta pea igal tööpäeval ikkagi McMasteri Ülikooli füüsikateaduskonnast. Teadustöö jätkub. Oma pikale karjäärile tagasi vaadates märgib ta aga, et ilmselt kõige olulisem, mis ta maailma teadusesse on lisanud, on ülijuhtide ja teiste materjalide uurimine infrapunase kiirguse abil.
Infrapunakiirgus on lühidalt defineerides magnetkiirgus, mille lainepikkus jääb nähtava valguse ja mikrolainekiirguse lainepikkuse vahele. Infrapunakiirgus jääb meile argielus küll silmale märkamatuks, kuid ometi ümbritseb see meid kõikjal, olles näiteks televiisori kaugjuhtimispuldis või mobiiltelefonis. Seda kasutatakse sihtmärgi tuvastamisel ja jälgimisel sõjaväes, temperatuuri mõõtmisel vahetu kontaktita, lähimaa traadita andmesideühendusel ja ilmaennustamisel. [ Loe edasi... ]
Professor Timuskit peetakse maailma üheks juhtivaks eskperdiks tahke keha optiliste omaduste uurimisel, kuid lisaks sellele on ta tegelenud veel mitmete teistegi huvitatavate asjadega. Ta on uurinud ka nanoosakesi fullereene, vikerkaart tekitavat valguse peegeldust veeltilkades ning silmitsenud isegi kauget tähistaevast tõestamaks Suure paugu teooriat. [ Loe edasi... ]
Tallinnas asuvat Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituuti ja Timuski laborit Kanadas seovad tihedad töösuhted. Eesti ja Kanada vahel liiguvad sageli pakid materjalidega, mida mõlemas uuritakse. [ Loe edasi... ]
Kasutatud/viidatud meedia (videod/esitlused/fotod/artiklid) õigused võivad erineda, palun kontrolli!
Thomas Timusk
Infrapunakiirgus on lühidalt defineerides magnetkiirgus, mille lainepikkus jääb nähtava valguse ja mikrolainekiirguse lainepikkuse vahele. Infrapunakiirgus jääb meile argielus küll silmale märkamatuks, kuid ometi ümbritseb see meid kõikjal, olles näiteks televiisori kaugjuhtimispuldis või mobiiltelefonis. Seda kasutatakse sihtmärgi tuvastamisel ja jälgimisel sõjaväes, temperatuuri mõõtmisel vahetu kontaktita, lähimaa traadita andmesideühendusel ja ilmaennustamisel. [ Loe edasi... ]
Professor Timuskit peetakse maailma üheks juhtivaks eskperdiks tahke keha optiliste omaduste uurimisel, kuid lisaks sellele on ta tegelenud veel mitmete teistegi huvitatavate asjadega. Ta on uurinud ka nanoosakesi fullereene, vikerkaart tekitavat valguse peegeldust veeltilkades ning silmitsenud isegi kauget tähistaevast tõestamaks Suure paugu teooriat. [ Loe edasi... ]
Koostöö Eestiga
Tallinnas asuvat Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituuti ja Timuski laborit Kanadas seovad tihedad töösuhted. Eesti ja Kanada vahel liiguvad sageli pakid materjalidega, mida mõlemas uuritakse. [ Loe edasi... ]