Lisaks saatele: kogu intervjuu Tõnu Altosaarega tema lemmikprojekti B.C.E Place aatriumis
Tõnu Altosaare lemmikprojektiks on 1992. aastal valminud BCE Place Torontos. Tegemist on Toronto vanalinnas säilinud ajaloolise hoonetekompleksi ümberehitusega, mille käigus vanad hooned säilitati ja restaureeriti, kinnisesse sisehoovi ehitati aga kaks ülimoodsat kõrghoonet. Vana ja uus ühendati klaasist hiigelkõrge talveaia abil, mille kuju meenutab üle pargiallee kaarduvaid puid. Selline lahendus teenis pärast valmimist tervelt kaheksa kõrget arhitektuuriauhinda.
Tõnu Altosaar: Meil valitses väga hea meeskonnatöö. Mina olin vastutav arhitekt, kes selle kõik kokku viis. See oli nagu orkester, kui Neeme Järvi sõnu kasutada. Disainer Santiago Calatrava tõime Põhja-Ameerikasse, kus ta varem polnud olnud. Ühes raamatust leidis tema kaastöötaja pildi Ontario vanast taluteest, mida palistasid mõlemale poole istutatud vahtrapuud. Puude oksad olid põimunud kaarjalt kokku – ja sellest pildist on inspireeritud ka meie puud, mis lõigati kompuutri järgi tehases välja, toodi 3 osas suurte veokite ja kraanaga siia ning keevitati kokku.
Nüüd on siin väljas palju kunsti, mida rahvas saab nautida. Aga kindlasti on see kõige õnnestunum rahva avalik plats Kanadas. Ja see on avatud sama kaua kui allmaaraudtee: 6 hommikul kella 2 öösel.
Kõige õnnestunum lemmikprojekt = puhas kunst
Tõnu Altosaare lemmikprojektiks on 1992. aastal valminud BCE Place Torontos. Tegemist on Toronto vanalinnas säilinud ajaloolise hoonetekompleksi ümberehitusega, mille käigus vanad hooned säilitati ja restaureeriti, kinnisesse sisehoovi ehitati aga kaks ülimoodsat kõrghoonet. Vana ja uus ühendati klaasist hiigelkõrge talveaia abil, mille kuju meenutab üle pargiallee kaarduvaid puid. Selline lahendus teenis pärast valmimist tervelt kaheksa kõrget arhitektuuriauhinda.
Tõnu Altosaar: Meil valitses väga hea meeskonnatöö. Mina olin vastutav arhitekt, kes selle kõik kokku viis. See oli nagu orkester, kui Neeme Järvi sõnu kasutada. Disainer Santiago Calatrava tõime Põhja-Ameerikasse, kus ta varem polnud olnud. Ühes raamatust leidis tema kaastöötaja pildi Ontario vanast taluteest, mida palistasid mõlemale poole istutatud vahtrapuud. Puude oksad olid põimunud kaarjalt kokku – ja sellest pildist on inspireeritud ka meie puud, mis lõigati kompuutri järgi tehases välja, toodi 3 osas suurte veokite ja kraanaga siia ning keevitati kokku.
Nüüd on siin väljas palju kunsti, mida rahvas saab nautida. Aga kindlasti on see kõige õnnestunum rahva avalik plats Kanadas. Ja see on avatud sama kaua kui allmaaraudtee: 6 hommikul kella 2 öösel.