Kõrgtehnoloogia, rohelised katused, päikesekardinad ning vihmavee kogumine

Rohe­li­sed katu­sed

Tõnu Alto­saar: Rohe­line katus on see, et sul on elav tai­mes­tik katuse peal ja neid on mitut liiki. Üks on nii­su­gune madal kiht, kus katus kan­na­tab ainult tea­tud ras­kust, siis on võib-olla nii 12 cm tai­med.  Tai­med pea­vad jääma ka tal­veks katu­sele. Või teine näide, kus on umbes 60 cm mulda, sinna saad juba panna kõr­ge­maid taimi. Ka puid istu­tada.  Terve katus on kae­tud kas­vava taim­kat­tega ja sa saad teki­tada mustreid, värvi, teks­tuuri,  kuid mõte on ka sel­les, et rohe­lus jahu­tab katust. Põh­juseid, miks neid tehakse on kaks. Esi­teks on see on estee­ti­line: see võtab katab suu­red betoo­nist või kivist katu­se­lah­ma­kad, mis päi­kese käes muidu kuu­me­nek­sid. Tei­seks prak­ti­line väär­tus, sest see jahu­tab katust. Lisaks anna­vad tai­med hap­nikku tagasi, kasu­ta­des süsi­nik­diok­siidi, mida on nii palju siin lin­nas autode poolt too­de­tud.

Uud­sed aknad

Tõnu Alto­saar: Akna­teh­no­loo­gia on väga palju ede­ne­nud. Me tegime Queen´si Üli­koo­lis Kingsto­nis kooli. Panime  sinna 30 eri­ne­vast klaa­sist fas­saadi, mis värvi ja pak­suse poo­lest kõik eri­ne­sid. Iga kla­asi peale pandi ka sen­sor, mis siis terve ööpäeva jook­sul mõõ­dab, mida see klaas teeb, mida päike kla­asi peal teeb  ja and­med lähe­vad arvu­tisse. Nii saime teada, kas klaas kütab liiga palju või laseb liiga palju ere­dust läbi ning mida oli vaja neut­ra­li­see­rida.  Kui vanasti tehti sel­line tume klaas pronk­sist,  siis see ei näi­nud eriti hea välja. Siis tehti pee­gel­klaas, mis rik­kus jälle naa­ber­ma­jad ära.

Nüüd on aga sel­line klaas, kus on tea­tud prot­sent pee­gel­dust ja mille vär­vus ole­neb disai­nist.

LEED ser­ti­fit­see­ri­mis­süs­teem

LEED (Leaders­hip in Energy and Envi­ron­men­tal Design) ser­ti­fit­see­ri­mis­süs­teem on rah­vus­va­he­line süs­teem, mille järgi on või­ma­lik objek­tiiv­se­tel alus­tel mää­rata hoone kesk­kon­na­sõb­ra­lik­kust.  LEED pro­pa­gee­rib kogu ehi­tise jät­ku­suut­likku aren­da­mist, tun­nus­ta­des kuut võt­me­vald­konda ini­meste ja kesk­konna heaolus: jät­ku­suut­likke meet­meid ehi­tus­plat­sil, vee sääst­mist, efek­tiiv­set ener­gia­ka­su­tust, mater­ja­lide vali­kut, hoone sise­kesk­konna kva­li­teeti ja pro­jek­ti­la­hen­duse uud­sust.

Tõnu Alto­saar: LEEDi mää­ra­misel antakse punk­tid ning otsus­ta­takse, et kas sa vas­tad siis LEED hõbe, kuld või plaa­tina kate­goo­riale, ja sul peab olema nii palju punkte, et plaa­tina saada. Me praegu proo­vime nüüd järg­misel pak­ku­misel saada plaa­tina. Toron­tos on nüüd mää­rus, et igal ehi­tu­sel peab olema rohe­line katus.

Põran­date alla pai­gal­da­tud kom­mu­ni­kat­sioo­nid


Tõnu Alto­saar: Küte on teine teh­no­loo­gia.  RBC Cen­te­ris on näi­teks põranda alla vii­dud kõik traa­did, kom­mu­ni­kat­sioon, soo­jen­dus­to­rud-  kõik asjad käivad põranda alla. Ripp­lage üldse ei ole. Lam­bid ripu­vad laes või on see hästi hele­dast betoo­nist. Val­gus pee­gel­dab üles ja sealt tagasi ini­m­ese lauale ja nii sääs­tad poole elekt­rist. Ja see mui­dugi lõi­kab õhu jahu­tuse ja kõik muud kulud väik­se­maks. Kõrg­hoo­ne­tes on nii, et ei pea seda keskt­sooni, kus asub lift, õieti soen­dama, sest et ini­meste kehad too­da­vad pii­sa­valt soo­just. Kuid jahu­tama peab igal pool. Jahu­tuseks kulub meil õieti roh­kem ener­giat kui küt­miseks. Sel­le­pä­rast tehakse topelt­klaa­sid ja kol­me­kord­sed  klaa­sid, mis kõik töö­ta­vad elekt­roo­ni­kal.

Uutes kõrg­hoo­ne­tes tuleb õhk põranda alt:  soe õhk tõu­seb üles läbi terve põranda, üle­val jahe­neb ja lan­geb alla. Tea­tud prob­lee­mid mui­dugi on: kui siin asu­vad  advo­kaa­di­bü­rood, kus on palju kon­fi­dent­siaal­sust, siis ei saa jätta selle põran­daid alt lahti, sest hääl kos­tab läbi. Seal viime torud läbi seinte, mis ei kosta torude pärast läbi

Põrand on kae­tud plaa­ti­dega. Kui firma kolib, tõs­tab paadi üles, võtab steps­lid välja, uues kon­to­ris ühendab uuesti juht­med põran­da­plaadi alla ja kõik käib kii­resti ja liht­salt.

Ma ei tea, kui­das Ees­tis tehakse, aga kui sul on ava­tud kon­tor suure põran­da­pin­naga ja laest tuuakse juht­med ja torud alla, siis on  see väga inetu. Ise­asi, kui sul on vana puu­põ­rand! Olu­line on kom­mu­ni­kat­sioo­nide vii­mine põranda alla ka see­pä­rast, et sel­lega hoitakse kõr­gust kokku. Ja seega ka raha.

  • Toetajad

    ESF TeaMe Archimedes      Haridus- ja Teadusministeerium