Tänapäevased kaardid ei kujuta endast enam tingmärkide rägastikku paberil. Nad on “elus”: me näeme neil inimesi liikumas, kõike toimuvat reaalajas. Kaardid hoiatavad meid takistuste eest maanteel ning näitavad armutult kätte, kes PRIA toetust saanud talumeestest on tegelikult heinamaad puhtaks niitnud ja kes mitte. Mida kujutab endast uue aja kaart, kuidas neid tehakse ja kui palju see meie järel nuhib?
Möödunud aastal pöördus Tartu kartograafia, geoinfo- ja tarkvarafirma Regio poole palvega Saudi Araabia, et leitaks lahendus kümnete tuhandete Hadži palverändurite positsioneerimieks ning jälgimiseks. Tellimus esitati vaid kaks nädalat enne palverännakut. Saudi Araabiale tuli välja töötada kaart, millel oli näha 90 000 inimese liikumine punktist a punkti b. Jälgida tuli vaesematest riikidest pärit palverändureid, paljudele neist anti Saudi Araabia piiril telefon taskusse ning kogu loo mõte oli ära hoida iga-aastane sadade palverändurite hukkasaamine teekonnal. Eestlastel tuli siin arvestada oludega, mis välistasid GPS-i kasutamise. Tarvitusele tuli võtta mobiilivõrk.
Regio
Tartu Ülikooli juures 1990. aastatel asutatud Regio tegeleb tarkvara, geoinformaatika ja kaartide loomise ja haldamisega. Järgnevas videos räägib ettevõtte tegevjuht Ülo Säre, milline õhkkond valitses spin-off ettevõttena alustanud Regios ja milline on olnud ettevõtte teekond tänasesse päeva. Ka täna on arendustegevusel Regios suur osakaal, firma osaleb Euroopa Raamprogrammi ja teiste sarnaste programmide projektides.
Vanad kaardid
Esimesed kaardid on ilmselt sama vanad, kui inimkond ise. Ning veel mõni aeg tagasi, kui tahtsime oma asukohta kindlaks määrata, võtsime taskust välja mõne paberkaardi. Või uurisime atlast või miks mitte ka mõnd korralikumat gloobust. Mis on kaartide arengule kaasa aidanud ja kuidas on kaardistamismeetodid aja jooksul arenenud, sellest räägib järgnevas videos Jüri Jagomägi.
Julgeolekusüsteem IMSK
Kaart kui selline on ka südameks kiirelt teisaldatavale julgeolekusüsteemile IMSK. IMSK akronüüm on ingliskeelset päritolu: integrated mobile security kit. IMSK on seega kergpaigaldatav süsteem, mida saab kiiresti ühest kohast teise tarnida. Süsteem tähendab hulka kaameraid, mis ümbruskonda ja inimesi jälgivad. Kristjan Kool räägib IMSK julgeolekusüsteemi eripäradest lähemalt.
Satelliidipildi kasutamine erinevate kaartide loomisel
Võiks arvata, et maakaarte joonistatakse tänapäeval satelliidipiltide abil. Tegelikult tehakse seda enamasti vaid Kolmandas maailmas. Sest arenenud maailmas on väga täpsed maakaardid juba ammu olemas. Satelliidipildid on aga tänapäeval aluseks hoopis uut laadi funktsiooniga teemakaartidele. Näiteks raiekaardile, mille pealt saab jälgida, mis meie metsades toimub. Maailmas on taolist kaarti kasutatud kümmekond aastat, osaliselt on see olemas olnud ka meil. Veel ühe rakendusena pakutakse võimalust teha satelliitpiltide abil kindlaks, kus selle eest tasu saanud omanik on oma maid tegelikult ka niitnud ja kus mitte. Ja samamoodi juba mõõdetakse meie üleujutusi. Kaupo Voormansik räägib lähemalt.
Veebirakendus Eesti rannikualadega tutvumiseks
Tartu Ülikooli loodusmuuseumi eestvedamisel on valmis saanud põhjalik veebirakendus, mille abil saavad huvilised tutvuda Eesti rannajoone, rannikualade ning sealse elustikuga, lahendada ülesandeid ja teha virtuaalse rännaku mööda rannikut. Veebileht aitab uurida, millised on rannikud ka Soomes, Rootsis, Lätis, millest tulenevad erinevused ja sarnasused ning kuidas mõjutab Läänemere seisund meie loodust.
Mais 2012 tegi Eesti Liikluskindlustuse Fond avalikuks kaardirakenduse, mille abil saavad kõik huvitatud näha, kus ja palju liiklusõnnetusi tegelikult toimub. Rakenduse aluseks olevaid liiklusõnnetuste toimumiskohtade andmeid koguvad kõik Eestis liikluskindlustust pakkuvad kindlustusandjad ning tegemist on maailmas ainulaadse omataolise toimiva süsteemiga.
Linnurändeid näeb veebikaardil
Kotkaklubil on valminud interaktiivne online kaardirakendus saatjatega lindude jälgimiseks. Kaardil on võimalik vaadata 28 linnu teekondi nii kevad- kui sügisrändel ja talvitamisaladel. Kuna taustakaardiks on Google Maps, siis saab huviline liikuda kaardil nii horisontaalselt kui vertikaalselt. Rändekaardil on võimalik valida huvipakkuv lind ja vaadata missugune on tema rändetee sügisel ja kevadel ning kas see erineb eri aastatel. Samuti on seal soovi korral näha talvitamiskohtades toimunud liikumised. Vaid pesitsusaegseid lindude asukohti kaardil ei näidata.
Kasutatud/viidatud meedia (videod/esitlused/fotod/artiklid) õigused võivad erineda, palun kontrolli!
Uue aja kaardid
Tänapäevased kaardid ei kujuta endast enam tingmärkide rägastikku paberil. Nad on “elus”: me näeme neil inimesi liikumas, kõike toimuvat reaalajas. Kaardid hoiatavad meid takistuste eest maanteel ning näitavad armutult kätte, kes PRIA toetust saanud talumeestest on tegelikult heinamaad puhtaks niitnud ja kes mitte. Mida kujutab endast uue aja kaart, kuidas neid tehakse ja kui palju see meie järel nuhib?
Inimelusid päästev mobiilne positsioneerimissüsteem
Möödunud aastal pöördus Tartu kartograafia, geoinfo- ja tarkvarafirma Regio poole palvega Saudi Araabia, et leitaks lahendus kümnete tuhandete Hadži palverändurite positsioneerimieks ning jälgimiseks. Tellimus esitati vaid kaks nädalat enne palverännakut. Saudi Araabiale tuli välja töötada kaart, millel oli näha 90 000 inimese liikumine punktist a punkti b. Jälgida tuli vaesematest riikidest pärit palverändureid, paljudele neist anti Saudi Araabia piiril telefon taskusse ning kogu loo mõte oli ära hoida iga-aastane sadade palverändurite hukkasaamine teekonnal. Eestlastel tuli siin arvestada oludega, mis välistasid GPS-i kasutamise. Tarvitusele tuli võtta mobiilivõrk.Regio
Tartu Ülikooli juures 1990. aastatel asutatud Regio tegeleb tarkvara, geoinformaatika ja kaartide loomise ja haldamisega. Järgnevas videos räägib ettevõtte tegevjuht Ülo Säre, milline õhkkond valitses spin-off ettevõttena alustanud Regios ja milline on olnud ettevõtte teekond tänasesse päeva. Ka täna on arendustegevusel Regios suur osakaal, firma osaleb Euroopa Raamprogrammi ja teiste sarnaste programmide projektides.Vanad kaardid
Esimesed kaardid on ilmselt sama vanad, kui inimkond ise. Ning veel mõni aeg tagasi, kui tahtsime oma asukohta kindlaks määrata, võtsime taskust välja mõne paberkaardi. Või uurisime atlast või miks mitte ka mõnd korralikumat gloobust. Mis on kaartide arengule kaasa aidanud ja kuidas on kaardistamismeetodid aja jooksul arenenud, sellest räägib järgnevas videos Jüri Jagomägi.Julgeolekusüsteem IMSK
Kaart kui selline on ka südameks kiirelt teisaldatavale julgeolekusüsteemile IMSK. IMSK akronüüm on ingliskeelset päritolu: integrated mobile security kit. IMSK on seega kergpaigaldatav süsteem, mida saab kiiresti ühest kohast teise tarnida. Süsteem tähendab hulka kaameraid, mis ümbruskonda ja inimesi jälgivad. Kristjan Kool räägib IMSK julgeolekusüsteemi eripäradest lähemalt.Satelliidipildi kasutamine erinevate kaartide loomisel
Võiks arvata, et maakaarte joonistatakse tänapäeval satelliidipiltide abil. Tegelikult tehakse seda enamasti vaid Kolmandas maailmas. Sest arenenud maailmas on väga täpsed maakaardid juba ammu olemas. Satelliidipildid on aga tänapäeval aluseks hoopis uut laadi funktsiooniga teemakaartidele. Näiteks raiekaardile, mille pealt saab jälgida, mis meie metsades toimub. Maailmas on taolist kaarti kasutatud kümmekond aastat, osaliselt on see olemas olnud ka meil. Veel ühe rakendusena pakutakse võimalust teha satelliitpiltide abil kindlaks, kus selle eest tasu saanud omanik on oma maid tegelikult ka niitnud ja kus mitte. Ja samamoodi juba mõõdetakse meie üleujutusi. Kaupo Voormansik räägib lähemalt.Kasulikke kaardirakendusi
Demograft – mobiilne asukohapõhine profileerimine
Veebirakendus Eesti rannikualadega tutvumiseks
Tartu Ülikooli loodusmuuseumi eestvedamisel on valmis saanud põhjalik veebirakendus, mille abil saavad huvilised tutvuda Eesti rannajoone, rannikualade ning sealse elustikuga, lahendada ülesandeid ja teha virtuaalse rännaku mööda rannikut. Veebileht aitab uurida, millised on rannikud ka Soomes, Rootsis, Lätis, millest tulenevad erinevused ja sarnasused ning kuidas mõjutab Läänemere seisund meie loodust.
Maa-ameti kaardirakendus annab teavet planeeringute kohta
Kaardirakendus ütleb, kus toimub Eestis kõige rohkem liiklusõnnetusi
Mais 2012 tegi Eesti Liikluskindlustuse Fond avalikuks kaardirakenduse, mille abil saavad kõik huvitatud näha, kus ja palju liiklusõnnetusi tegelikult toimub. Rakenduse aluseks olevaid liiklusõnnetuste toimumiskohtade andmeid koguvad kõik Eestis liikluskindlustust pakkuvad kindlustusandjad ning tegemist on maailmas ainulaadse omataolise toimiva süsteemiga.
Linnurändeid näeb veebikaardil
Kotkaklubil on valminud interaktiivne online kaardirakendus saatjatega lindude jälgimiseks. Kaardil on võimalik vaadata 28 linnu teekondi nii kevad- kui sügisrändel ja talvitamisaladel. Kuna taustakaardiks on Google Maps, siis saab huviline liikuda kaardil nii horisontaalselt kui vertikaalselt. Rändekaardil on võimalik valida huvipakkuv lind ja vaadata missugune on tema rändetee sügisel ja kevadel ning kas see erineb eri aastatel. Samuti on seal soovi korral näha talvitamiskohtades toimunud liikumised. Vaid pesitsusaegseid lindude asukohti kaardil ei näidata.
Saate subtiitritega versioonid