Aastas haigestub Eestis vähki veidi üle 7000 inimese. Seda on rohkem, kui elab inimesi Jõgeval või Raplas. Ühtset imerohtu vähi vastu ilmselt leiutada ei suudeta, kuna sisuliselt on tegemist väga paljude erinevate haigustega. 2005. aastal loodud Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus koondas Eesti vähiuurijate tipud ja liitis meid üleeuroopalisse võrgustikku, et koondada ressursse ning vältida topelttööd. Toome teieni vaid mõned Eesti vähiuurijate projektid, mis loodetavasti suudavad anda olulise panuse võitluses selle raske haigusega. Räägime pärilikust vähist, uutest võimalustest melanoomiravis, NK rakkude kasvatamisest, mis peaks aitama verevähki põdevaid patsiente, uutest biomarkeritest ja ravimist, mis ei lase vähil endale veresooni kasvatada.
Molekulaarbioloog Toomas Neuman: vähi avastamisest
Vähi võimalikult varajaseks diagnoosimiseks on olemas biomarkerid, mis annavad esimese informatsiooni selle kohta, et vähirakud on kehas juba moodustunud. Patsiendi jaoks tähendab see lihtsalt vereproovi. Kuid on ka teisi meetodeid, mille kaudu on võimalik vähki väga varakult avastada või siis riskitegurite tuvastamisel teadlikult ennetada. Neist erinevaist võimalustest Toomas Neuman järgnevas videos kõnelebki.
Onkoloog Tiit Suuroja: vähi ravimisest
Järgnevas videos vastab Tiit Suuroja küsimustele, mis on vähk ja miks seda nii raske ravida on, milliseid meetodeid rakendatakse vähi võimalikult varajaseks avastamiseks. Näiteks jämesoolevähki, rinnavähki ja emakakaelavähki on võimalik veel edukalt ravida, kui haigusele varajases staadiumis jälile saadakse. Suuroja räägib olulisematest läbimurretest, mis vähi uurimisel on tehtud ning ka sellest, millised võtmetegurid mängivad haigestumisel olulisemat rolli.
Onkoloog Vahur Valvere: ravivõimalustest Eestis
Millisel tasemel on vähiravi Eestis, võrreldes ülejäänud maailmaga? Kuidas vähki ravitakse ja palju see maksab? Millises suunas vähiravi areneb ja kuidas uuemad teaduslikud avastused vähki põdeva patsiendini jõuavad? Kõigile neile küsimustele vastab onkoloog Vahur Valvere.
Erinevaid vähiuuringutega tegelevaid uurimisgruppe Eestis liidab Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus, mis ühendab meid ka muu maailmaga. Arenduskeskuse juhataja Riin Ehin räägib, milliste kohalike ja välismaiste partneritega nad koostööd teevad ning kuidas saab arenduskeskus kaasa aidata paremate ravimite välja töötamisele. Näiteks on välja töötatud 28 erinevat testi, mis aitavad vähki avastada.
Pärilik vähk
Umbes 10% vähidiagnoosidest on päriliku taustaga. Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus on välja töötanud testid, mis meid enim levinud pärilike vähivormide eest hoiatada suudavad. Biotehnoloogia doktorant Egle Rebane räägib 28 erinevast onkogeneetilisest testist, mis aitavad arstidel tuvastada pärilikku vähki ja aitavad teatud puhkudel ka täpsustada ravi.
Hea kolesterooli (HDL) kõrged tasemed vähendavad soolevähi tekkimise tõenäosust. Vastav seos avaldati ajakirjas Gut ning see ei sõltunud teistest potentsiaalselt vähkitekitavatest põletikumarkeritest veres.
Immuunsüsteemi aktiveeriv vaktsiin võitleb kasvajaga
On lootust, et tulevikus saab toota kasvajavastaseid vaktsiine, mis toimivad inimese enda immuunsüsteemi aktiveerimise kaudu, asendades kiiritust ja toksilist keemiaravi.
Vaktsiin maopõletiku, -haavandi ja -vähi ennetuseks
Rhode Islandi teadlased tegid kindlaks potentsiaalse vaktsiini, mis on võimeline vähendama Helicobacter pylori kolonisatsiooni maos. Tegemist on mikroorganismiga, mis põhjustab gastriiti, haavandtõbe ja vähki. Uurimus ilmus ajakirjas Vaccine.
Teadlased loovad sensorit, mis tuvastaks kopsukasvaja hingeõhust
Teatud raskeid haigusi, nagu kopsu- ja maovähk, avastatakse pahatihti väga hilja, kui haigus on juba hilises staadiumis. Diagnoosimisraskuste tõttu aetakse sageli nende tõbede sümptomid segi tavalisemate terviseprobleemidega. Seetõttu otsitakse pidevalt uusi meetodeid, kuidas kiirendada diagnoosimist. Nüüd loovad teadlased biosensorit, mis oleks võimeline tuvastama kopsuvähi markereid väljahingatavast õhust.
Liigselt vähihaigeid sureb, kuna pöörduvad arsti juurde liiga hilja
Briti teadlaste hinnangul surevad riigis tuhanded inimesed asjatult, kuna nad ei julge rääkida oma arstile vähi varajastest sümptomitest. Riikliku vähiuuringu kohaselt võib isegi kuni 40% patsientidest viivitada nähtude kontrolliga, sest nad on mures, mida arst leida võib.
UV-foto paljastab nahavähi kasvulava
Paljale silmale kena päevitunud keha võib ultraviolettvalguses näida kui tulevase nahavähi viljakas kasvulava.
Teadlased rõhutavad: rasvumine soodustab neeruvähi teket
Suurbritannia eksperdid hoiatavad, et rasvumine suurendab märgatavalt neeruvähki haigestumise tõenäosust. Kui 1975. aastal oli saareriigis veidi alla 2300 neeruvähi juhu, siis 2009. aastal oli neid juba üle 9000. Nimelt suurendab rasvumine riski koguni 70%, olles suurem ohutegur kui suitsetamine, mis suurendab riski poole võrra.
Suur aju tõstab vähiriski
Pole head ilma halvata, valgust ilma varjuta, igal asjal on kaks külge ja kõige eest tuleb maksta. Inimesel näiteks on suur aju ja palju mõistust, vähemalt loodetavasti ikka on, aga sama mündi teise poolena esineb inimesel ka suhteliselt sagedamini vähkkasvajaid kui enamikul teistel loomadel.
Tuvastati geen, mis on seotud paljude raskesti ravitavate rinnavähkidega
USA teadlased tegid kindlaks geeni, mis on seotud 70% raskesti ravitavate rinnavähkidega, mis ei allu hormoonravile. Ajakirjas Nature publitseeritud uurimuses kasutasid uurijad uut strateegiat, mille abil saab testida korraga sadu geene, selle asemel, et seda ükshaaval teha.
Kasutatud/viidatud meedia (videod/esitlused/fotod/artiklid) õigused võivad erineda, palun kontrolli!
Vähk
Aastas haigestub Eestis vähki veidi üle 7000 inimese. Seda on rohkem, kui elab inimesi Jõgeval või Raplas. Ühtset imerohtu vähi vastu ilmselt leiutada ei suudeta, kuna sisuliselt on tegemist väga paljude erinevate haigustega. 2005. aastal loodud Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus koondas Eesti vähiuurijate tipud ja liitis meid üleeuroopalisse võrgustikku, et koondada ressursse ning vältida topelttööd. Toome teieni vaid mõned Eesti vähiuurijate projektid, mis loodetavasti suudavad anda olulise panuse võitluses selle raske haigusega. Räägime pärilikust vähist, uutest võimalustest melanoomiravis, NK rakkude kasvatamisest, mis peaks aitama verevähki põdevaid patsiente, uutest biomarkeritest ja ravimist, mis ei lase vähil endale veresooni kasvatada.
Molekulaarbioloog Toomas Neuman: vähi avastamisest
Vähi võimalikult varajaseks diagnoosimiseks on olemas biomarkerid, mis annavad esimese informatsiooni selle kohta, et vähirakud on kehas juba moodustunud. Patsiendi jaoks tähendab see lihtsalt vereproovi. Kuid on ka teisi meetodeid, mille kaudu on võimalik vähki väga varakult avastada või siis riskitegurite tuvastamisel teadlikult ennetada. Neist erinevaist võimalustest Toomas Neuman järgnevas videos kõnelebki.Onkoloog Tiit Suuroja: vähi ravimisest
Järgnevas videos vastab Tiit Suuroja küsimustele, mis on vähk ja miks seda nii raske ravida on, milliseid meetodeid rakendatakse vähi võimalikult varajaseks avastamiseks. Näiteks jämesoolevähki, rinnavähki ja emakakaelavähki on võimalik veel edukalt ravida, kui haigusele varajases staadiumis jälile saadakse. Suuroja räägib olulisematest läbimurretest, mis vähi uurimisel on tehtud ning ka sellest, millised võtmetegurid mängivad haigestumisel olulisemat rolli.Onkoloog Vahur Valvere: ravivõimalustest Eestis
Millisel tasemel on vähiravi Eestis, võrreldes ülejäänud maailmaga? Kuidas vähki ravitakse ja palju see maksab? Millises suunas vähiravi areneb ja kuidas uuemad teaduslikud avastused vähki põdeva patsiendini jõuavad? Kõigile neile küsimustele vastab onkoloog Vahur Valvere.Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus
Erinevaid vähiuuringutega tegelevaid uurimisgruppe Eestis liidab Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus, mis ühendab meid ka muu maailmaga. Arenduskeskuse juhataja Riin Ehin räägib, milliste kohalike ja välismaiste partneritega nad koostööd teevad ning kuidas saab arenduskeskus kaasa aidata paremate ravimite välja töötamisele. Näiteks on välja töötatud 28 erinevat testi, mis aitavad vähki avastada.Pärilik vähk
Umbes 10% vähidiagnoosidest on päriliku taustaga. Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus on välja töötanud testid, mis meid enim levinud pärilike vähivormide eest hoiatada suudavad. Biotehnoloogia doktorant Egle Rebane räägib 28 erinevast onkogeneetilisest testist, mis aitavad arstidel tuvastada pärilikku vähki ja aitavad teatud puhkudel ka täpsustada ravi.Vasta ja võida:
Kliki pildil ja vasta selle saate Facebooki küsimusele. Õigesti vastanute vahel läheb nagu ikka loosi Lennusadama pilet kahele!
Millised on vähirakud?
Lisalugemist
Hea kolesterooli kõrged tasemed võivad alandada soolevähi riski
Hea kolesterooli (HDL) kõrged tasemed vähendavad soolevähi tekkimise tõenäosust. Vastav seos avaldati ajakirjas Gut ning see ei sõltunud teistest potentsiaalselt vähkitekitavatest põletikumarkeritest veres.
Immuunsüsteemi aktiveeriv vaktsiin võitleb kasvajaga
On lootust, et tulevikus saab toota kasvajavastaseid vaktsiine, mis toimivad inimese enda immuunsüsteemi aktiveerimise kaudu, asendades kiiritust ja toksilist keemiaravi.
Vaktsiin maopõletiku, -haavandi ja -vähi ennetuseks
Rhode Islandi teadlased tegid kindlaks potentsiaalse vaktsiini, mis on võimeline vähendama Helicobacter pylori kolonisatsiooni maos. Tegemist on mikroorganismiga, mis põhjustab gastriiti, haavandtõbe ja vähki. Uurimus ilmus ajakirjas Vaccine.
Teadlased loovad sensorit, mis tuvastaks kopsukasvaja hingeõhust
Teatud raskeid haigusi, nagu kopsu- ja maovähk, avastatakse pahatihti väga hilja, kui haigus on juba hilises staadiumis. Diagnoosimisraskuste tõttu aetakse sageli nende tõbede sümptomid segi tavalisemate terviseprobleemidega. Seetõttu otsitakse pidevalt uusi meetodeid, kuidas kiirendada diagnoosimist. Nüüd loovad teadlased biosensorit, mis oleks võimeline tuvastama kopsuvähi markereid väljahingatavast õhust.
Liigselt vähihaigeid sureb, kuna pöörduvad arsti juurde liiga hilja
Briti teadlaste hinnangul surevad riigis tuhanded inimesed asjatult, kuna nad ei julge rääkida oma arstile vähi varajastest sümptomitest. Riikliku vähiuuringu kohaselt võib isegi kuni 40% patsientidest viivitada nähtude kontrolliga, sest nad on mures, mida arst leida võib.
UV-foto paljastab nahavähi kasvulava
Paljale silmale kena päevitunud keha võib ultraviolettvalguses näida kui tulevase nahavähi viljakas kasvulava.
Teadlased rõhutavad: rasvumine soodustab neeruvähi teket
Suurbritannia eksperdid hoiatavad, et rasvumine suurendab märgatavalt neeruvähki haigestumise tõenäosust. Kui 1975. aastal oli saareriigis veidi alla 2300 neeruvähi juhu, siis 2009. aastal oli neid juba üle 9000. Nimelt suurendab rasvumine riski koguni 70%, olles suurem ohutegur kui suitsetamine, mis suurendab riski poole võrra.
Suur aju tõstab vähiriski
Pole head ilma halvata, valgust ilma varjuta, igal asjal on kaks külge ja kõige eest tuleb maksta. Inimesel näiteks on suur aju ja palju mõistust, vähemalt loodetavasti ikka on, aga sama mündi teise poolena esineb inimesel ka suhteliselt sagedamini vähkkasvajaid kui enamikul teistel loomadel.
Jõukatel inimestel on tõenäosemalt kindlad vähkkasvajad
Rikastes eeslinnades elavad inimesed haigestuvad suurema tõenäosusega just kindlat tüüpi vähkkasvajatesse, võrreldes vaesemate piirkondade elanikega.
Tuvastati geen, mis on seotud paljude raskesti ravitavate rinnavähkidega
USA teadlased tegid kindlaks geeni, mis on seotud 70% raskesti ravitavate rinnavähkidega, mis ei allu hormoonravile. Ajakirjas Nature publitseeritud uurimuses kasutasid uurijad uut strateegiat, mille abil saab testida korraga sadu geene, selle asemel, et seda ükshaaval teha.
Lisakuulamist
Andres Valkna saates Puust ja punaseks
VTAKi teadusekspert Andres Valkna rääkis Raadio 2 eetris vähi kui haiguse olemusest ja põhjustest. Puust ja punaseks. 08.02.2013, intervjuu algus 10.15.