Südamehaigus on üks peamisi surma ja invaliidistumise põhjusi lääne ühiskonnas. Kui seni oldi arvamusel, et infarkti üle elanud inimese südamelihase kahjustused on püsivad ja hävinud rakud ei taastu, siis Austraalias elav eesti molekulaarkardioloog Siiri Iismaa uurib koos oma kolleegidega, kuidas kasvatada uusi südamerakke. Kui esmapilgul fantastiline teooria tõeks osutub, kaovad infarkt ja paljud teised südamelihase […]
Maailmas on ligi 200 riiki ja räägitakse pea 7000 erinevas keeles. Kuid keeli, mida arvutitele õpetatakse, on vaid viiskümmend, nende seas ka eesti keel. TTÜ Küberneetika Instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia laboratooriumis tegeldakse tarkvara arendustega, mis lubavad inimestel arvutiga eesti keeles suhelda – infot pärida, teed küsida, lasta vahemaid arvutada, aritmeetilisi tehteid teha, kõnet tekstiks teisendada […]
Sydney ooperimaja ja sild on üleilmselt tuntud sümbolid. Aga kas teie teadsite, et Austraalia suurima linna ja seda ümbritseva osariigi teed ning tänavad, mis nende juurde toovad, rajas eesti mees? Teedeinsener Arvo Tinni, kelle alluvuses töötas tipphetkel kümme ja pool tuhat meest, on rajanud mitmeid unikaalseid objekte maailmas, mis maksid miljardeid ning mida kasutavad tänaseni […]
Inimesed suudavad järjest kiiremini joosta, kõrgemale ja kaugemale hüpata. Kuidas meie keha sellega toime tuleb, mis hoiab meid igapäevaselt vormis ja kus on üldse inimese võimete piir? Miks lapse lihased arenevad päevadega, kuid vanaduses muutuvad meie liigutused halvemini juhitavamaks ja aeglaseks? Inimese liigutustegevuse ja kehahoiu funktsiooniga seotud nähtusi ehk motoorikat uurib interdistsiplinaarne teadusharu – kinesioloogia, […]
Läänemaailm peab Ameerika avastajaks Christoph Kolumbust. Kuid Uus-Meremaal töötav eesti soost antropoloogiaprofessor Elizabeth Matisoo-Smith väidab, et see pole tõsi – vähemasti 100 aastat enne kuulsat eurooplasest meresõitjat jõudsid Lõuna-Ameerika randa Polüneesia saarestikust pärit inimesed. Sellele järeldusele tuli eesti juurtega teadlane Vaikse ookeani väikesaartel elavate põliselanike ja nende koduloomade DNAd uurides. Just siinsed uurimistulemused lubavad Lisal väita, et […]
Linnateadlane Andres Sevtšuk on alates 2004. aastast elanud USA-s, õppinud ja seejärel ka ise õpetanud Bostonis asuvas maailma ühes mainekamas tehnikakõrgkoolis – Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis (MIT). Läinud sügisel kolis ta aga Singapuri, kus MITi abiga avati täiesti uus kõrgkool – Tehnoloogia ja Disaini Ülikool. Andresest sai selle ülikooli õppejõud. Linnu uurides on teda ennast huvitanud küsimus, […]
Kuld on paljude riikide rahandussüsteemide aluseks, selle omamist on peetud läbi aegade heaks investeeringuks. Kindlasti on eestlastegi seas neid, kelle hoiukarbis on Austraalia kuldmünte. Kuid kui paljud oskavad aimata, et märkimisväärne osa sellest väärismetallist pärineb kaevandustest, mille rajas Eesti mees – tuntuim ja tunnustatuim mäeinsener Arvi Parbo. Tema elu möödus sõna otseses mõttes “käsi kullas”. […]
Kristy Kultas-Ilinsky on Tallinnas Vabaduse väljakul asunud kuulsa Kultase kohviku omaniku Nikolai Kultase tütar. Tema elu on olnud täis suuri pöördeid: juba väikese lapsena küüditati ta koos vanematega Siberisse, teaduskraadi sai ta Moskva ülikoolist ja teadustööd tegi ta koos abikaasa Igor Ilinskyga juba aastakümneid Ameerika Ühendriikides. Nad uurivad ajupiirkondi, mis juhivad keha motoorikat. Eriti huvitavad […]
Tehniline kunstiajalugu – ja seda eriti Eestis –, on noor valdkond. Kunstikogujad ja muuseumid on sageli probleemi ees, kuidas tõestada, et teose autoriks on tõepoolest kunstnik, keda selle autoriks peetakse. Et tegemist on originaali, mitte võltsinguga? Või kuidas määrata maali ligilähedast vanust? Just neidsamu vastuseid otsis Eesti jaoks erakordne, kolm aastat väldanud rahvusvaheline projekt, mille […]
Kasutatud/viidatud meedia (videod/esitlused/fotod/artiklid) õigused võivad erineda, palun kontrolli!
Püramiidi tipus – küberkaitse
Eestist on saanud küberkaitse alal autoriteet. Samuti oli Eesti üks esimesi riike maailmas, kus kõrgkoolides küberkaitset teadusainena õpetama hakati. Õnneks ei ole tänaseni ühtegi arvutitevahelist sõda veel toimunud, on olnud üksnes ulatuslikke rünnakuid. Aga suure sõja oht on üha reaalsem. Saates uuritaksegi, kuidas meie arvutiteadlased võimalike küberrünnakute ja kübersõja vastu valmistuvad. Ja kas kunagi võib tekkida olukord, kus omavahel sõdivad arvutid, kelle eest küberruumi kaitsta püütakse, võivad inimest ennast või tema intellekti üle trumbata ning kontrollima hakata.
Vaata saadet ja lisamaterjali: Püramiidi tipus – küberkaitse